) § 31 lg 1 p 2 kohaselt on töötu kohustatud tulema isiklikult talle määratud ajal ja korras vähemalt kord 30 päeva jooksul töötukassasse vastuvõtule, vastasel korral ei ole töötukassal võimalik kontrollida, kas isik täidab töötuna arvelolekuga kaasnevat tööotsimise nõuet, mistõttu ei ole õigustatud tema arvelolek töötuna. Vastuvõtule tulemise kohustuse rikkumise korral lõpetab töötukassa isiku töötuna arveloleku
4.2.
Töötul ei ole keelatud töötuna arveloleku ajal Eestist lahkuda, kuid ta peab arvestama, et saab täita oma kohustust määratud ajal või vähemalt kord 30 päeva jooksul töötukassasse vastuvõtule tulla ja tööd otsida.
ei ole töötule ette nähtud nö puhkust tööotsimise kohustusest ja seetõttu ei saa sugulaste juures viibimist lugeda määratud ajal mitteilmumise mõjuvaks põhjuseks. Ka sugulaste juures viibimine majanduslikel kaalutlustel ei ole mõjuvaks põhjuseks, kuna erinevad töötu toetusmeetmed võimaldavad Eestis olles aktiivselt töötukohustusi täita. Samuti ei olnud välismaal viibimine seotud mõne erakorralise isikust sõltumatu eraelulise sündmusega, mida ei olnud võimalik ette näha. Välismaale minek oli isiku enda teadlik valik ja seetõttu ei esine ootamatut takistust, mis ei võimaldaks tal määratud ajal töötukassasse pöörduda. Kui isik ei saa määratud ajal vastuvõtule tulla, peab ta sellest koheselt teatama töötukassale (
lg 1) ning üksnes juhul, kui pöördumata jätmiseks on mõjuv põhjus, töötuna arvelolekut ei lõpetata. Mõjuvat põhjust peab isik töötukassale tõendama ning töötukassal on õigus hinnata, kas töötu poolt esitatud pöördumata jätmise põhjus lugeda mõjuvaks või mitte. Kaebaja küll teavitas vastustajat 14.07.2015 e-kirjaga oma mittepöördumisest etteantud kuupäeval, kuid vastustaja hinnangul puudus tal mõjuv põhjus vastuvõtule tulemata jätmiseks. Kaebaja ei teavitanud töötukassat ka muudest sobivatest kuupäevadest, mis oleksid võimaldanud tal töötu põhikohustuseks olevat 30 päeva jooksul vastuvõtule tulemuse nõuet täita, kuigi konsultant oma 15.07.2015 e-kirjas kaebajale sellise võimaluse andis. Seetõttu tuli konsultandil lähtuda esialgsest vastuvõtukuupäevast. Kaebaja väited, nagu oleksid tema küsimused jäänud vastuseta või et konsultant ei pakkunud lahendust kaebaja probleemile, on alusetud. Töötukassal ei ole võimalik isikut määramata aja jooksul arvel hoida, kuni isikule on sobiv vastuvõtule ilmuda. Vastustajal on kohustus lähtuda seaduses sätestatud tingimustest. Haldusorgani teavitamine ei too endaga kaasa õigust teist kohustust (ilmuda vastuvõtule) mitte täita. Juhul, kui haldusorgan tuvastab, et mitteilmumine ei olnud seotud mõjuva põhjusega, on tegemist isiku poolt töötukohustuste rikkumisega. Vastustaja teavitas kaebajat kohustusest tulla vastuvõtule ja ilmumata jätmise tagajärgedest 14.07.2015 otsuses. Isiku töötuna arvelevõtmisel on peamiseks eesmärgiks suunata isik võimalikult kiiresti tagasi tööle. Töötuna arvelevõtmise eesmärgiks ei saa olla pelgalt vastava staatusega kaasnevate hüvede (töötutoetus, ravikindlustus) kasutamine, vaid arvelevõtmisega kaasnevad ka töötu kohustused, sh osalemine individuaalse tööotsimiskava koostamisel ja selle täitmine. 4.3. Kuna kaebaja esitas töötutoetuse taotluse iseteenindusportaali kaudu, toimus edasine infovahetus selle kaudu. Vastustaja märkis töötutoetuse taotluse läbivaatamise käigus avastatud puudused avalduse juurde. Puuduste kõrvaldamise tähtajaks määrati 21.07.2015. Vastustaja hoiatas, et kui kaebaja ei kõrvalda puudusi, jätab ta avalduse läbi vaatamata. Vastustaja pikendas korduvalt puuduste kõrvaldamise tähtpäeva. Kaebaja vajalikke dokumente ei esitanud. Vastustajal on sotsiaalministri 13.04.2009 määruse nr 33 „Töötutoetuse taotlemise avaldusele kantavate andmete ja sellele lisatavate dokumentide loetelu“ (Määrus nr 33) § 3 lg 1 alusel õigus nõuda isikult täiendavaid dokumente, mis tõendavat
lg 1 p 2 järgi on töötu kohustatud tulema isiklikult talle määratud ajal ja korras vähemalt kord 30 päeva jooksul töötukassasse vastuvõtule.
lg 1 p 1 järgi teeb töötukassa otsuse isiku töötuna arveloleku lõpetamise kohta, kui töötu vähemalt kord 30 päeva jooksul ei tule töötukassasse vastuvõtule, välja arvatud juhul, kui töötu ei saanud tulla mõjuva põhjuse tõttu. HMS § 42 lg 2 sätestab, et kui menetlusosalisel ei ole mõjuval põhjusel võimalik kutse peale ilmuda, peab ta sellest viivitamata teatama haldusorganile. Põhjuse mõjuvuse üle otsustab haldusorgan, teatades sellest viivitamata menetlusosalisele.
lg 1 p-st 2 tulenev kohustus ilmuda vähemalt kord 30 päeva jooksul töötukassasse vastuvõtule. Kuna tegemist on seadusest tuleneva kohustusega, siis ei saa seda tühistada või määramata ajaks edasi lükata. Mõjuval põhjusel on küll võimalik vastuvõtuaega edasi lükata, kuid siiski konkreetseks ajaks. 8. Töötukassasse vastuvõtule ilmumine on vajalik töötule individuaalse tööotsimiskava koostamiseks. Nimetatud kava tuleb koostada hiljemalt 30 päeva jooksul töötuna arvelevõtmisest arvates (
Kava koostamiseks tuleb vastustajal viia töötuga läbi intervjuu, mille käigus selgitatakse välja, millist tööd töötu otsib, kuidas sellist tööd leida ja milliseid tööturuteenuseid isik vajab (
Individuaalse tööotsimiskava koostamise eesmärk on töötule töö leidmiseks ja töölerakendumiseks vajalike tegevuste kavandamine (
Seega ei tähenda töötuna arvelevõtmine vaid töötute nimekirjas olemist ja töötutoetuse vastuvõtmist, vaid töötul tuleb koostöös vastustajaga asuda aktiivselt tööd otsima. Töötukassasse vastuvõtule ilmumine kannabki eesmärki selgitada välja isiku oskused ja eesmärgid ning kavandada järgmised sammud, samuti kontrollida, mida isik on ise töö 5
lg 4 võimaldab töötukassasse isiklikult vastuvõtule tulemise asemel suhelda töötukassaga ka telefoni teel või infotehnoloogilise lahenduse kaudu. Selline suhtlemine võrdsustatakse isiklikult vastuvõtule tulemisega (
Sellise võimaluse kasutamine peab aga olema kokku lepitud individuaalses tööotsimiskavas (
lg-d 4 ja 5, § 10 lg 2 p 7), seega ei saa sellist võimalust kasutada esimesele vastuvõtule tulemise asendamiseks.
alusel on tööturuteenustele ja – toetustele õigus Eesti alalisel elanikul ja muudel Eestis viibivatel isikutel (vt
), siis eeldatakse, et töötu viibib tööotsingu ajal Eestis (
Välisriigis töö otsimine peab olema eelnevalt vastustajaga kokku lepitud. Eeltoodust järeldub, et kuna
alusel osutatakse tööturuteenuseid ja makstakse töötutoetust Eestis elavatele isikutele, siis peab Eestis end töötuna arvele võtnud töötu arvestama kohustusega tulla kord 30 päeva jooksul töötukassasse vastuvõtule. Sellise kohustusega tuleb tal arvestada ka Eestist lahkudes ning planeerida oma sõidud selliselt, et tal oleks võimalik oma seadusest tulenevat kohustust täita. Seega saab välismaal viibimine anda aluse vastuvõtuaja edasilükkamiseks, kuid mitte ärajätmiseks. 12. Kaebaja teavitas vastustajat sellest, et viibib välismaal, kuid mitte sellest, millal ta Eestisse tagasi tuleb, seega ei saanud vastustaja kindlaksmääratud vastuvõtuaega muuta. Kuna vastuvõtuaega ei muudetud, oli kaebajal kohustus ilmuda vastuvõtule kindlaksmääratud ajal. Kaebajal sel ajal ega ka muul ajal 30 päeva jooksul töötuna arvelevõtmisest arvates töötukassasse vastuvõtule ei ilmunud, seetõttu oli vastustaja õigustatud ja kohustatud
Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja põhjendus välismaale mineku kohta ei andnud alust arvata, et tegemist oli isikust sõltumatu erakorralise asjaoluga, vaid tegemist oli isiku teadliku valikuga. Isikust sõltumatuks mõjuvaks põhjuseks saab pidada nt haigestumist, liiklustakistust (nt streigi tõttu), loodusõnnetust vms. Antud juhul oli kaebajal võimalik tulla Eestisse töötukassasse vastuvõtule, kuid ta oli otsustanud raha kokkuhoiu eesmärgil seda mitte teha. Tegemist ei ole objektiivse, st kaebajast sõltumatu mõjuva põhjusega, mis võimaldaks
Vajadusel saanuks sugulased, kelle juures kaebaja viibis, aidata tal sõiduks raha leida.
p 1 järgi on üheks tööturutoetuse liigiks töötutoetus.
lg 1 järgi on töötutoetust õigus saada töötul, kes on töötuna arvelevõtmisele eelnenud 12 kuu jooksul olnud vähemalt 180 päeva hõivatud tööga või tööga võrdsustatud tegevusega, välja arvatud sama paragrahvi lg-s 4 loetletud juhud, ja kelle kuu sissetulek on väiksem 31-kordsest töötutoetuse päevamäärast.
-st ega Määrus nr 33 ei reguleeri töötutoetuse avalduse esitamist iseteenindusportaali kaudu. Samuti ei ole neis õigusaktides ega vastustaja veebilehel infot selle kohta, et töötutoetuse avalduse esitamisel iseteenindusportaali kaudu ei saadeta töötule teavitusi e-posti teel, vaid töötul tuleb endal käia vastustaja veebilehel iseteenindusportaalis oma avalduste kohta infot otsimas. Olukorras, kus vastuvõtule ilmumise aja kohta saatis iseteenindusportaal isikule e-posti 1 2 https://id.tootukassa.ee/content/iseteenindus/tootule-toootsijale. https://id.tootukassa.ee/avaldused/tootutoetus. 7
lg-s 1 nimetatud 10-tööpäevast tähtaega arvestades võimalik välja selgitada avalduse lahendamata jäämise põhjused ja avalduse puudused kõrvaldada. Kuna kaebaja oli esitanud ise töötuna arvelevõtmise ja töötutoetuse avaldused iseteenindusportaali kaudu, siis võis temalt oodata suuremat initsiatiivi ja aktiivsust portaali kasutamisel, seda enam, et kaebaja oli ise huvitatud töötutoetuse saamisest.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.