) § 49 lg 1 sätestab, et kaebaja võib kaebuse nõuet või alust muuta kuni kohtuvaidluseni halduskohtus või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni, kui see on kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning kaebuse esitamine muudetud kujul oleks käesoleva seadustiku kohaselt lubatav. Kaebetähtaja kontrollimisel loetakse uus nõue esitatuks esialgse kaebuse esitamise ajal. Käesoleval juhul on kaebuse esitaja soovinud sisuliselt esitada kohtule täiesti uue kohustamisnõude. Kohus leiab, et juhul, kui kaebaja ei ole rahul palutud dokumentide sisuga ja leiab, et need ei vasta Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2007/46/EÜ 05.09.2007 nõuetele ja tegemist on mitte tõese tüübivastavuse tunnistusega nagu nähtub kaebaja 18.02.2016 kirjast Maanteeametile (tl 34), samuti ei vasta tüübikinnitus MKM määrusele nr 37, siis tuleb kaebajal esitada haldusorganile konkreetne taotlus haldusmenetluse läbiviimiseks 2 (dokumentide vastavusse viimiseks ja kaebajale väljastamiseks, mille vastustaja peab lahendama). Antud küsimust ei ole aga võimalik lahendada käesoleva kaebuse raames sh kaebuse muutmise teel, sest selle esemeks on teabenõudele vastamiseks kohustamine. Juhul, kui kaebaja taotlus jäetakse rahuldamata või rahuldatakse haldusorgani poolt osaliselt, on kaebajal võimalik vajadusel pöörduda uue kaebusega kohtu poole, kui vastav otsus rikub kaebuse esitaja seadusega sätestatud subjektiivseid õigusi. Seega eeldab vastava kohustamisnõude esitamine eelnevat pöördumist haldusorgani poole ja kohase haldusmenetluse läbiviimist. Käesoleval juhul on vastav menetlus aga läbimata. Kohus leiab, et seadus ei anna kaebajale kohustamiskaebuse esitamise õigust ilma eelnevalt vastavat haldusmenetlust algatamata. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebuse esitaja taotluse kaebuse nõude muutmiseks rahuldamata. Menetluse lõpetamine 7.
lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega haldusasja menetluse kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. Vastavalt avaliku teabe seaduse § 9 lg 1 on teabevaldaja kohustatud võimaldama juurdepääsu tema valduses olevale teabele. Käesoleval juhul on Maanteeamet vastanud kaebuse esitaja 02.12.2015 (täpsustatud 04.12.2015) teabenõudele ja väljastatanud koopia tüübivastavuse tunnistusest ja tüübikinnituse tunnistusest, mis on väljastatud sõidukile Iveco 65C17, reg.nr xxx xxx (esmane registreerimine 18.06.2013) (tl 36 ja 46-47). Vaidlust ei ole, et kaebuse esitaja on Maanteeameti poolt esitatud dokumendid kätte saanud. Seega on kaebusega nõutud toiming sooritatud ja vastustaja on oma avaliku teabe seadusest tuleneva kohustuse täitnud. Kaebaja ei ole taotlenud jätkata haldusasja menetlust toimingu sooritamisega viivitamise õigusvastasuse tuvastamise nõudes vastavalt
lg 2 ega põhjendanud, miks sellise nõude esitamine on vajalik kaebaja õiguste kaitseks. Eeltoodust tulenevalt tuleb haldusasja nr 3-16-256 menetlus
8. Tasutud riigilõiv tagastatakse kui kohus lõpetab menetluse käesoleva seadustiku § 152 lg 1 p 2 või 4 alusel (
Kaebaja tasus kaebuselt riigilõivu 15 eurot (tl 9), mille saab kaebajale tagastada. 9. Menetluse lõpetamise korral
lg 1 p 4 alusel kannab menetluskulud vastustaja, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest (
Kuivõrd kaebuse esitaja ei ole kohtule esitanud menetluskulude nimekirja ega kuludokumente (
/Allkirjastatud digitaalselt/ Daimar Liiv Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.