← Eesti

2-15-3572/28

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtukoosseis Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Margo Klaar ja Tiit Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht 15.02.2016, Tal

§ 102lg 3 mõttes äramuutva tingimusega lepingu ülesütlemisavaldus.

Kostja uus juhatus ning erakorralise siseauditi läbiviimisesse kaasatud Leinonen OÜ tuvastasid hageja poolt märkimisväärses ulatuses juhatuse liikme kohustuste rikkumisi.

  1. Kui kohus ei nõustu, et leping öeldi üles 28.04.2014, esitab kostja ka alternatiivse nägemuse lepingu ülesütlemise kohta. Kuna lepinguline suhe hagejaga peatati 28.04.2014, siis ei olnud hagejal õigust saada alates sellest kuupäevast mistahes tasu. Pärast siseauditi läbiviimist esitati hagejale 07.10.2014 nõudekiri, milles konstateeriti erakorralise siseauditi tulemusi ja seda, et hageja on kostja juhatusest tagasi kutsutud ning et hagejaga sõlmitud leping on lõppenud. Kostja leidis, et 07.10.2014 kuupäevaga tuleb lugeda 28.04.2014 teatise p-s 4 nimetatud erakorraline siseaudit lõppenuks. Arvestades VÕS §-s 631 sätestatut, pidi olema hagejale hiljemalt sel kuupäeval selge, et temaga sõlmitud leping on üles öeldud. 07.10.2014 nõudekirja tuleks seega käesoleva alternatiivi kohaldamisel käsitleda VÕS § 195 lg 1 mõttes lepingu ülesütlemisavaldusena. Hageja leidis ebaõigesti, et 07.10.2014 selgituse nõudes ei ole väljendatud tahet lepingut lõpetada. Selgituste nõude lg-s 2 on sõnaselgelt märgitud, et eelnevast ajendatult kutsuti Teid Beweshipʾi juhatusest tagasi ja lõpetati ka Teiega sõlmitud juhatuse liikme leping.
  2. Kostja leidis, et VÕS §-s 631, § 195 lg-s 1, § 13 lg-s 2 ja

§ 68

lg-s 3 sätestatust tulenevalt tuleks lugeda leping üles öelduks isegi juhul, kui kostja ei oleks pärast 28.04.2014 hagejaga üleüldse ühendust võtnud. Järeldusliku ülesütlemise teostamise seaduspärasust on kinnitanud muu hulgas ka Riigikohus oma lahendis 3-2-1-29-06. Viidatud lahendi p-s 20 selgitas RKTK, et „võlaõigusseaduse § 195 lg-s 1 ei ole ülesütlemisavaldusele ette nähtud vorminõuet, s.t võimalik on seega ka nt järelduslik ülesütlemine

§ 68lg 3 järgi kaudse tahteavaldusena.“ 21.

Hageja nõuded on põhjendamatud. Kuivõrd leping öeldi üles 28.04.2014, on selge, et hagejal ei ole õigust nõuda mistahes juhatuse liikme tasu alates viidatud kuupäevast. 5

(12)
  1. Ajutise töövõimetuse hüvitis on põhjendamatu. Leping öeldi üles 28.04.
  2. Sellest ning RaKS § 53 lg-st 4 tulenevalt ei olnud kostjal kohustust hageja haiguslehte kõnealuse perioodi eest kinnitada.
  3. Tagasikutsumise hüvitis on põhjendamatu. Lepingu p 9 lg-s 5 märgitud teenistussuhtena ei ole käsitletav pelgalt kostja juhatusse kuulumine. Seda toetab ka lepingu p 10 lg-s 3 märgitu, eristades juhatusest tagasikutsumist ülejäänud teenistussuhtest. Kuivõrd hageja kutsuti juhatusest tagasi ning temaga sõlmitud leping öeldi üles juhatuse liikme kohustuste rikkumise tõttu, ei oleks hagejal mistahes juhul õigust nõuda ei tema juhatusest tagasikutsumise ega ka lepingu ülesütlemise eest lepingu p 9 lg 5 alusel hüvitist.
  4. Puhkusehüvitise nõue on põhjendamatu. Lepingu p 8 lg-s 4 sätestatu kohasel oli hagejal lepingu kehtivusajal õigus ühe kuu ulatuses tasulisele puhkusele eeldusel, et selles lepitakse lepingu osapoolte vahel eelnevalt kokku. Eeltoodu kohaselt ei ole hagejal õigus saada hüvitist kasutamata puhkuse eest lepingu lõppemise korral. Tasustatud puhkuse kasutamise õigus oleks hagejal tekkinud vastavalt lepingu p 8 lg-s 4 sätestatule üksnes juhul, kui hageja ja kostja oleksid selles eelnevalt kokku leppinud.
  5. Lisatasu nõue on põhjendamatu. Nõukogu 13.06.2012 ja 08.04.2013 otsustega ei määratud hagejale lepingu p 8 lg 2 mõttes töötulemustest tingitud lisatasusid. Pooltevahelise praktika kohaselt ei tasutud hagejale ega ka teistele kostja juhatuse liikmetele viidatud otsuste alusel täiendavat tasu juhatuse liikme kohustuste täitmise eest. Kõnealune hüvitis sisaldus igakuiselt makstavas juhatuse liikme tasus.
  6. Ka on hageja nõuded vastuolus hea usu põhimõttega, sest hageja põhjustas ise olukorra, kus juhatuse liikme leping temaga tuli lõpetada.
  7. Kostja esitas 14.09.2015 menetlusliku tasaarvestuse avalduse summas 2568 eurot. Kostja tõi välja, et ta kandis kohtueelseid kulusid selles summas põhjusel, et oli sunnitud tellima õigusabiteenuseid seoses hageja kui juhatuse liikme kohustuste rikkumisega. Kostja soovib nimetatud summa tasaarvestada juhatuse liikme tasuga
  8. aasta aprilli eest. Esimese astme kohtu otsus
  9. Harju Maakohtu 30.10.2015 otsusega rahuldati hagi osaliselt ning mõisteti kostjalt hageja kasuks välja 26 552,35 eurot (sh juhatuse liikme tasu perioodi 01.04.2014 – 28.02.2015 eest 19 170 eurot, ajutise töövõimetuse kahjuhüvitis 2212,83 eurot, lisatasu aastate 2012 ja 2013 eest 3840 eurot ning viivis 1329,52 eurot) ja viivis põhivõlalt (25 222,83 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 31.10.2015 kuni tasumiseni.
  10. Maakohus leidis, et juhatuse liikme leping ei ole lõppenud. Vastavalt ÄS § 309 lg 3 teisele lausele ei lõpeta aktsiaseltsi juhatuse liikme tagasikutsumine temaga sõlmitud juhatuse liikme lepingut. Lepingu lõppemiseks peavad olema täidetud nii ülesütlemise materiaalsed (VÕS § 631, ÄS § 309 lg 3), kui ka formaalsed (VÕS § 195 lg 1,

§ 69lg-d 1 ja 2) eeldused.

28.04.2014 teade ei väljenda kostja tahet (

§ 69lg 1).

Kõnealune teade on vormistatud hageja nimel antud kinnitusena ja selle allkirjastas ainult hageja. Mõistlik isik ei pea temale allkirjastamiseks antud kinnituse puhul käsitlema kinnituses sisalduvaid väiteid teise lepingupoole tahteavaldusena. Seega ei saa 28.04.2014 teade olla kostja avaldus lepingu ülesütlemiseks. 30. Kostja 07.10.2014 nõudekirja ei saa lugeda hagejale kättetoimetatuks (

§ 69lg 2). Kostja juhatuse liikme kirjalikku seletust ei saa kohus käsitleda tõendina, sest Ts

MS § 229 lg 2 esimese lause järgi on poole seletus hagimenetluses tõendiks üksnes juhul, kui see on antud vande all. Nõukogu liikme seletus seevastu saab olla dokumentaalne tõend TsMS § 272 lg 1 tähenduses, aga sellel ei ole samasugust 6

(12)menetluslikku tähendust nagu tunnistaja ütlusel. Kuna kostja nõukogu liige on eeldatavasti huvitatud vaidluse lahendamisest kostja kasuks ja järgib samu seisukohti nagu on menetluses esile toonud kostja, aga tema kirjaliku seletuse usaldusväärsust ei saa sel viisil kontrollida nagu tunnistajat küsitledes, siis ei ole kõnealune tõend kostja väite tõendamiseks piisav. Järelikult ei ole kostja tõendanud suulise tahteavalduse tegemist ega kirjaliku avalduse andmist hagejale sel viisil, et hagejal oleks olnud mõistlik võimalus selle sisuga tutvuda. Seega tuvastas kohus, et hageja ei ole kätte saanud 07.10.2014 nõudekirjas sisalduvaid tahteavaldusi. Seetõttu ei saanud lepingu ülesütlemine toimuda ka kõnealuse kirjaga.
  1. Kuna kummagi väidetava ülesütlemise puhul ei ole formaalsed eeldused täidetud, siis ei ole vaja kontrollida ülesütlemise materiaalseid eeldusi.
  2. Seega leidis kohus, et nõue juhatuse liikme tasu saamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada summas 19 170 eurot.
  3. Maakohus leidis, et puhkusehüvitise nõue on põhjendamatu. Töösuhte puhul näeb sellise kohustuse tööandjale ette TLS § 71, aga sama seaduse § 1 lg 5 tõttu ei saa töölepingu kohta sätestatut kohaldada juriidilise isiku juhtorgani liikme lepingule. Lepingus ega VÕS käsundit reguleerivates sätetes sama sisuga tingimust ega normi ei sisaldu. Kohus ei nõustunud hagejaga, et lepingu p 10 lg-s 4 sisalduv viide Eesti Vabariigi tööõigusele hõlmab ka kohustust hüvitada kasutamata põhipuhkus. Seetõttu saaks hageja nõue olla edukas, kui pooled oleksid kasutamata põhipuhkuse hüvitamises kokku leppinud, aga sellist kokkulepet ei ole hageja esile toonud.
  4. Nõue ajutise töövõimetuse hüvitise saamiseks on põhjendatud. Ajutise töövõimetuse hüvitise nõude kvalifitseeris kohus kahju hüvitamise nõudeks VÕS § 115 lg 1 alusel. Kuigi töövõimetuslehele kannete tegemise kohustus tuleneb kostjale RaKS § 53 lg-st 4 või lisaks ka lg-st 5¹, siis on sellise kohustuse tekkimise eelduseks pooltevaheline lepinguline suhe. Sellises olukorras on hageja kahju hüvitamise nõue olemuselt lepingulise kohustuse rikkumisest tingitud kahju hüvitamise nõue. Tulenevalt RaKS § 53 lg-st 5 maksab haigekassa töövõimetushüvitise üksnes juhul, kui tööandaja teeb nõutud kanded 90 päeva jooksul alates töövõimetuse lõppemisest. Seetõttu puudub hagejal võimalus saada töövõimetushüvitist muul viisil kui kahju hüvitisena kostjalt. Täidetud on kahju hüvitamise eeldused, st hagejal tekkis kahju summas 2212,83 eurot töövõimetushüvitise saamata jäämise tõttu, kahju põhjustas kostja tegevusetus töövõimetuslehele kannete tegemata jätmisel, sellise kahju hüvitamine on hõlmatud lepingu eesmärgiga ja kahju pidi olema kostjale ettenähtav.
  5. Tagasikutsumise hüvitise nõue ei ole põhjendatud. Nõude rahuldamise eeldused on teenistussuhte lõppemine ja selle toimumine kostja algatusel hagejast sõltumatul põhjusel. Kohus tõlgendab lepingu p 9 alap 5 esimese lõigu sõnastust sel viisil, et pooled soovisid reguleerida õigusi ja kohustusi lepingu lõppemisel, sest sisu poolest annab tingimus juhatuse liikmele tavapärase tagatise teatavaks ajaks pärast aktsiaseltsist saadava sissetuleku lõppemist. Kõnealuse lepingutingimuse sõnastus on küll mõneti ebaselge (lause esimeses pooles kasutatakse sõna „päättyessä” ja teises pooles „katkaistaan”), aga pooled ei ole toonud esile ega tõendanud muud tahet lepingu sõlmimisel peale kohtu antud tõlgenduse. Kohus ei tuvastanud juhatuse liikme tasu nõude lahendamisel, et pooltevaheline leping oleks lõppenud, seega on siinkohal uuritava nõudeosa esmane eeldus täitmata ja kuue kuu põhitasule vastav hüvitis jääb kostjalt välja mõistmata. Neil kaalutlustel ei ole kohtul ka vaja hinnata poolte väiteid selle kohta, kellest tingituna leping oleks lõppenud.
  6. Lisatasu nõue on põhjendatud. Lisatasu nõue lähtub lepingu p 8 alap-st 2 ja kostja nõukogu kahest otsusest, millega määrati hagejale lisatasu. Kostja väitel ei tulnud tal lisatasu maksta, sest see sisaldus juba nn põhitasus. Kohus nõustus hagejaga, et 7
(12)lepingus sisalduva kõnealuse kokkuleppe ja nõukogu otsuste sõnastuse järgi ei sisaldunud lisatasu juhatuse liikme igakuises tasus.
  1. Kostja tasaarvestus ei ole edukas. Kostja poolt välja toodud tasaarvestuseks kasutatava nõude puhul peavad olema täidetud kahju hüvitamise üldised eeldused, sh peab hüvitist nõudval poolel olema tekkinud kahju. Kostja esitas tasaarvestuseks kasutatava nõudesumma kohta arve ja kulude arvestuse, millel õigusabiteenuse eest maksjaks on märgitud Oy Beweship Ab asukohaga Nuolikuja 8, Vantaa, Soome. Ühtegi tõendit kostjal kõnealuses summas rahalise kohustuse tekkimise kohta kohtule ei esitatud. Seetõttu ei tuvastanud kohus, et kostja oleks tekkinud kahju summas 2568 eurot ja kostja ei saa nõuda selle summa hüvitamist hagejalt.
  2. Kohus ei nõustunud kostjaga nagu oleks hageja edukad nõuded vastuolus hea usu põhimõttega. Ükski kostja esile toodud asjaolu ega väide pole selline, mis välistaks hageja õiguse nõuda kostjalt lepingu täitmist ning selle kohustuse rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamist. Kui kostja leidis, et hageja ei juhi kostjat õigesti, siis oli tal võimalus juhatuse liikme leping lõpetada, aga sellist lõpetamist kohus ei tuvastanud. Võttes hagejalt allkirja 28.04.2014 kinnituskirjale ja jätkates hageja töövõimetuslehtede aktsepteerimist ka pärast nimetatud kuupäeva avaldas kostja selgelt, et ta soovib pooltevahelise lepingulise suhte jätkumist. Kui sellise soovi põhjus ka oli võimaldada tõhusamat sisekontrolli, siis ei muuda see hageja nõudeid pahauskseteks. Kostja äriühinguna pidi ilmutama mõistlikku hoolt lepingu lõpetamise tahte väljendamisel ja vastava tahteavalduse teisele lepingupoolele kättetoimetamisel.
  3. Maakohus jättis kohtuvälised kulud poolt endi kanda (TsMS § 163 lg 1). Maakohus leidis, et siiski on põhjendatud jaotada kohtukulud sama sätte alusel vastavalt hagi rahuldamise ulatusele. Hageja nõudis põhivõlana summat 44 925,33 eurot, millest kuulub rahuldamisele 25 222,83 eurot ehk 56%. Seetõttu jääb kohtukuludest 56% kostja kanda ja 44% kannab hageja. Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2, § 177 lg 1 p-st 1 ning § 138 lg-st 2 määrab kohus kindlaks, et kostjal tuleb hagejale hüvitada 56% hagi esitamisel tasutud riigilõivust, st summas 560 eurot. Poolte menetluskulude nimekirjade ja kohtutoimiku materjalide kohaselt ei ole muid kohtukulusid tekkinud. Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 ja hageja taotlusele märgib kohus, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda viivist. Ülejäänud menetluskulusid maakohtus ei tule pooltel vastastikku hüvitada. Hageja apellatsioonkaebus
  4. Hageja palub apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsuse osas, millega maakohus jättis hagi rahuldamata ning teha ringkonnakohtul asjas uus otsus, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja puhkusehüvitis 532,50 eurot, tagasikutsumise hüvitis 19 170 eurot ning täiendav viivis seisuga 30.10.2015 summas 1038,54 eurot ja jätta kõik menetluskulud kostja kanda.
  5. Poolte vahel oli kokkulepe puhkusehüvitise maksmiseks. Hageja hinnangul on lepingu p 10 lg 4 ja TLS § 71 koosmõjus ilmne, et poolte vahel oli kasutamata põhipuhkuse hüvitamises kokkulepe olemas. Maakohus ei ole põhjendanud, miks ta jättis puhkusehüvitise nõude rahuldamata.
  6. Hagejal on õigus tagasikutsumise hüvitise saamiseks. Nimetatud nõude rahuldamine ei ole seotud lepingu kui terviku kehtivusega. Tagasikutsumise hüvitist ei ole seotud juhatuse liikme lepingu lõppemisega, vaid juhatuse liikmeks olemise faktilise asjaoluga. Tagasikutsumise hüvitise aluseks on juhatusest tagasikutsumise fakt ning asjaolu, et tagasikutsumine leiab aset hagejast sõltumatutel põhjustel. Mõlemad eeldused on täidetud. 8
(12)
  1. Kuna kohus on jätnud põhjendamatult rahuldamata hageja nõuded kogusummas 19 702,50 eurot (19 170 + 532,50), on kohus jätnud põhjendamatult rahuldamata ka täiendava viivise nõude. Seisuga 30.10.2015 oleks sisse nõutavaks muutunud viivis 2368,06 eurot (44 925,33 × 8,05% × 239 / 365) ehk 1038,54 eurot rohkem kui maakohus välja mõistis. Kostja apellatsioonkaebus
  2. Kostja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada osas, millega hagi rahuldati ning teha asjas uus otsus, millega jätta hageja nõue juhatuse liikme tasu (perioodi eest 29.04.2014 - 28.02.2015), ajutise töövõimetuse kahjuhüvitise ja lisatasude väljamõistmiseks rahuldamata ning jätta kõik menetluskulud hageja kanda. Kostja ei vaidlusta juhatuse liikme tasu perioodi eest 01.04.2014 - 28.04.
  4. Maakohus leidis ebaõigesti, et juhatuse liikme lepingut ei öeldud üles 28.04.
  5. Teatist tuleb käsitleda äramuutva tingimusega ülesütlemisavaldusena

§ 102

lg 3 mõttes, kuivõrd leping oli vastavalt teatise p-des 1 ja 4 märgitule alates 28.04.2014 peatatud, st tingimuslikult üles öeldud. Maakohus andis teatisele väära õigusliku hinnangu, kui leidis, et teatis ei väljendanud kostja tahet. Teatis koostati ja presenteeriti hagejale kostja poolt 28.04.2014. Seda tõendab kostja 14.09.2015 seisukoha lisaks 2 olev Advokaadibüroo COBALT arve nr 1504242, mille spetsifikatsiooni esimeselt realt nähtub, et kostja esindaja on kulutanud 0,8 h teatise koostamisele ning teisel realt see, et kostja lepinguline esindaja viibis 3,5 h koosolekul, mille raames muu hulgas presenteeriti teatis hagejale. Olukorras, kus teatise on koostanud kostja, on ilmselge, et viimane sisaldas kostja tahet. See, et teatise on allkirjastanud üksnes hageja, ei muuda teatist üksnes hageja tahteavalduseks. Kostja esindaja allkirja puudumine teatiselt ei välista selle käsitlemist lepingu ülesütlemisavaldusena VÕS § 195 lg 1 mõttes, kuivõrd viimase suhtes ei ole kehtestatud seadusjärgseid vorminõudeid. Teatise näol on tegemist tahteavalduste vahetamise teel sõlmitud kokkuleppega, milles kostja heitis hagejale ette selles loetletud rikkumiste toime panemist ning ütles

§ 102

lg-s 3 nimetatud viisil 28.04.2014 seisuga üles hagejaga sõlmitud lepingu ja hageja vastukaaluks kinnitas teatise allkirjastamisega selle kättesaamist ning nõustus andma erakorralise siseauditi läbiviimiseks kirjalikke selgitusi. Olukorras, kus pärast 28.04.2014 ei osutanud hageja kostjale enam mistahes lepingu järgseid teenuseid ega näidanud kordagi üles isegi soovi mistahes teenuseid osutada ning kostja ei palunud hagejalt nimetatud teenuste osutamist, on üheselt selge, et poolte vaheline lepinguline suhe lõppes 28.04.

  1. Lepinguid võib üles öelda isegi kaudse ülesütlemisavaldusega (vt RKTKo 3-2-1-14309 p 14).
  2. Maakohus on asunud ebaõigesti seisukohale, et hageja sõlmitud juhatuse liikme leping ei ole alternatiivselt üles öeldud 07.10.
  3. Selgituste nõudes on sõnaselgelt konstateeritud, et leping on üles öeldud. Kostja esitas selgituste nõude 07.10.2014 toimunud nõupidamisel hagejale ja tema esindaja MK-le, mille nimetatud isikud said terve nõupidamise ajaks enda valdusesse, mis loeti nende poolt läbi ning mille sisu arutati nõupidamise käigus. Kostja on täitnud kõik TsMS § 230 lg-st 1 tulenevad nõuded tõendamaks selgituste nõude kättetoimetamist hagejale. Kostja esitas kohtule oma 14.09.2015 seisukoha lisana 10.09.2015 kinnituskirja, mille on allkirjastanud kaks isikut, kes viibisid 07.10.2014 nõupidamisel hageja ja tema esindaja Madis Kiisaga. Kinnituskiri on allkirjastatud kostja juhatuse liikme Hr. JM ning nõukogu esimehe Hr. BW poolt. Hr. BW poolt antud kinnitust tuleb vastavalt RKTKo 3-2-1-7411 p-s 26 märgitule käsitleda TsMS § 272 mõttes dokumentaalse tõendina, kuivõrd Hr. BW ei ole kostja seaduslik esindaja. Arusamatuks jääb maakohtu seisukoht, et 9

(12)kinnituskiri ei ole piisav selleks, et tõendada selgituste nõude kättetoimetamist hagejale. Kostjal ei olnud ühtegi teist mõistlikku võimalust selgituste nõude kättetoimetamist hagejale tõendada. Maakohus ei viidanud kordagi pärast kostja poolt kinnituskirja kohtule esitamist sellele, et kinnituskirjas märgitu ei tõenda selgituste nõude kättetoimetamist kohtu hinnangul piisavalt. Selles aspektis oli kohtuotsus üllatuslik. Juhul, kui maakohus oleks sellele viidanud, oleks kostja taotlenud Hr. BW tunnistajana üle kuulamist. Ka on hageja soovinud menetluse kestel viia kohut eksitusse seoses selgituste nõude kättesaamisega. 47. Selgituste nõuet ei jäetud hageja kätte, sest hageja keeldus kinnitamast viimase kättesaamist. Isegi kui hageja ja/või MK oleksid kategooriliselt keeldunud selgituste nõuet lugemast (mida nad ei teinud), kuigi selle lugemise võimalus oli neile tagatud, tuleks lugeda selgituste nõue hageja poolt

§ 69

lg-test 1 ja 2 tulenevalt 07.10.2014 kätte saaduks ning leping kehtivalt üles öelduks. Olukorras, kus hageja ei ole vastupidist tõendanud ning hageja on selgituste nõude esitamise temale 08.10.2015 kohtuistungil isegi omaks võtnud, jääb kostjale arusaamatuks, miks ei lugenud kohus selgituste nõuet hagejale kättetoimetatuks.

  1. Kostja vaidlustab juhatuse liikme tasu väljamõistmise alates 29.04.2014 - 28.02.
  2. Hagejal on õigus saada juhatuse liikme tasu perioodi eest 01.04.2014 - 28.04.2014, selle perioodi osas kostja maakohtu otsust ei vaidlusta. Leping on üles öeldud kas 28.04.2014 või 07.10.
  3. Maakohus on jätnud analüüsimata selle, mis tähtsust omab 28.04.2014 teatis juhatuse liikme tasu nõudele ning selle, et hageja ei ole kordagi pärast 28.04.2014 ostutanud kostjale mistahes lepingujärgseid teenuseid ega ole avaldanud ka soovi selliseid teenuseid osutada. Juhatuse liikme tasu väljamõistmisega on hageja alusetult rikastunud. VÕS §-des 2, 6, 7 ja 111 märgitut arvestades on seaduse mõttega kooskõlas, et pooltel on võimalik peatada kokkuleppel lepingu täitmine. Analoogia korras saab eelnevat käsitleda ka VÕS § 207 mõttes nõuetest kokkuleppel loobumisega. Täies ulatuses juhatuse liikme tasu välja mõistmine hageja kasuks pärast temale teatise esitamist oleks eeltoodud põhjustel kõnealuste VÕSi põhimõtetega ilmselgelt vastuolus.
  4. Maakohus on põhjendamatult rahuldanud ajutise töövõimetuse kahjuhüvitise nõude. Leping on üles öeldud kas 28.04.2014 või 07.10.
  5. Kostjal ei olnud kohustust hageja poolt esitatud haiguslehte kinnitada perioodi 15.10.2014 - 17.11.2014 eest. Sõltumata sellest kumba lepingu ülesütlemise alternatiivi kohaldada, oli leping selleks ajaks juba üles öeldud ning kostjal ei olnud RaKS §-st 53 tulenevat mistahes kohustust haiguslehte kinnitada.
  6. Maakohus on põhjendamatult rahuldanud lisatasude nõude. Hageja igakuine juhatuse liikme tasu sisaldas kõiki tasusid seoses juhatuse liikme kohustuste täitmisega. See, et pooled ei vormistanud eelneva kohta eraldiseisvat kirjalikku kokkulepet, ei ole midagi eriskummalist olukorras, kus pooled ei leppinud isegi hageja juhatuse liikme tasu suuruses kirjalikult kokku. Pooled olid lisatasude väljamaksmata jätmise osas sõlminud suulise kokkuleppe ning kõik nõustusid sellega. Lisatasude väljamaksmata jätmist saab õiguslikult kvalifitseerida kui hageja poolt vastavast nõudest loobumisena VÕS § 207 mõttes. Vastustajate seisukohad
  7. Hageja palus jätta kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Kostja palus jätta hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. 10

(12)Ringkonnakohtu seisukoht
  1. Tsiviilkolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses asja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuste väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebused rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus otsuse tegemisel menetlusõiguse norme ja kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Maakohus on oma seisukohti piisavas ulatuses põhjendanud. Kolleegium nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.
  2. Vastuseks hageja apellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist:
  3. Maakohus on põhjendanud, miks ta jättis puhkusehüvitise nõude rahuldamata. Nimelt leidis maakohus, et pooled ei ole lepingus kasutamata põhipuhkuse hüvitamises kokku leppinud ja selline kohustus ei saa kostjale tulla ka TLS §-st 71, kuna TLS § 1 lg 5 alusel ei kohaldata töölepingu kohta sätestatut juriidilise isiku juhtorgani liikme lepingule. Lisaks märgib ringkonnakohus, et TLS § 71 kohaselt hüvitatakse kasutamata puhkus üksnes töölepingu lõppemisel. Seega ei saa hageja samaaegselt tugineda lepingu kestvusele ja nõuda kasutamata puhkuse hüvitist.
  4. Ringkonnakohus ei nõustu hageja tõlgendusega, et tagasikutsumise hüvitise aluseks on juhatusest tagasikutsumise fakt, mitte juhatuse liikme lepingu lõppemine. Teenistuslepingu p 9.5 kohaselt makstakse tegevjuhile pärast teenistussuhte lõppemist 6 kuu põhipalgale vastav summa. Tegevjuhi teenistussuhe algas lepingu p 2 kohaselt lepingu sõlmimisega ning ei ole seotud juhatuse liikmeks nimetamise või tagasikutsumisega. Lepingu p-s 10 on pooled sõnaselgelt kokku leppinud, et teenistusleping kehtib ka juhul, kui tegevjuht kuulub samal ajal tööandja juhatusse ning jääb kehtima ka siis, kui tegevjuht kutsutakse tööandja juhatusest tagasi. Seega teenistussuhte lõppemisel ettenähtud hüvitis ei ole seotud juhatuse liikmest tagasikutsumisega.
  5. Kuna maakohus ei ole jätnud põhjendamatult rahuldamata hageja nõudeid, ei kuulu rahuldamisele ka hageja täiendav viivise nõue.
  6. Vastuseks kostja apellatsioonkaebusele märgib kolleegium järgmist:
  7. Ringkonnakohtu arvates ei saa hageja poolt 24.04.2014 allkirjastatud kinnitust ühelgi juhul pidada tööandjapoolseks lepingu ülesütlemise avalduseks. Esiteks ei ole kirjalik kinnitus vormistatud kostja tahteavaldusena, nagu maakohus õigesti leidis ja teiseks ei tulene ka kinnituse tekstist lepingu ülesütlemine, ka mitte tulevikus konkreetse tingimuse saabumisel. Hageja kinnitab nimetatud dokumendis, et talle on teatatud tema kohustuste täitmise peatamisest siseauditi läbiviimise ajaks. Hageja mõistab, et audit või tema keeldumine selle raames koostööd teha võib viia tema suhete lõppemiseni või tsiviil- või kriminaalmenetluse algatamiseni kostja poolt. Mingit konkreetset kostja tahteavaldust, ka kaudset või etteulatuvat, sellest ei nähtu. Asjaolu, et kinnituse teksti koostas ja esitas hagejale kostja esindaja, ei muuda kinnituse sisu ega võimalda välja lugeda sellist kostja tahet, mida kirjas ei ole. See, et pärast 28.04.2014 ei osutanud hageja lepingu järgseid teenuseid ega näidanud üles soovi teenuseid osutada, ei tõenda, et pooltevaheline lepinguline suhe lõppes 28.04.
  8. Kostja keelas hagejal kontorisse tuleku ja klientide ning äripartneritega kontakteerumise seni, kuni talle pole teisiti teada antud. Lepingujärgsete kohustuste täitmise ajutine peatamine ei tähenda lepingu ülesütlemist.
  9. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et 07.10.2014 nõudekirja kättetoimetamine hagejale ei ole usaldusväärselt tõendatud. Kostja leiab, et on toimetanud nõudekirja hagejale kätte samal päeval toimunud koosolekul. Hageja on vastu vaielnud ning kinnitanud, et nõudekirja ei ole talle kunagi esitatud sellisel viisil, et ta oleks saanud sellega põhjalikult tutvuda ning vajadusel sellele ka vastata. 11
(12)Maakohus pidas nõukogu liikme kirjalikku selgitust dokumentaalseks tõendiks TsMS § 272 lg 1 tähenduses, kuid ei pidanud seda tõendit antud olukorras usaldusväärseks. Põhjendamatu on kostja seisukoht, et tõendile antud hinnang on üllatuslik. Hageja esitas tõendile koheselt vastuväite oma 28.09.2015 kirjalikus seisukohas kostja taotlusele võtta tsiviilasja juurde täiendavad tõendid. Seega oli tekkinud vaidlus tõendi usaldusväärsuse üle ja kostjal oli võimalik taotleda nõukogu liikme ülekuulamist tunnistajana.
  1. Ringkonnakohus leiab samuti, et 07.10.2014 nõudekiri ei ole oma sisult ega olemuselt lepingu ülesütlemise avaldus. Kostja viitab selles nagu oleks hagejaga juhatuse liikme leping juba lõpetatud, kuid millal ja millise tahteavaldusega kostja seda tegi, nimetatud nõudekirjast ei nähtu. Kostja seostab lepingu lõpetamist hageja juhatuse liikmest tagasikutsumisega, kuigi lepingu p-st 10 tuleneb üheselt, et teenistusleping jääb kehtima ka siis, kui tegevjuht kutsutakse tööandja juhatusest tagasi.
  2. Eeltoodu tõttu ei saa lepingut lugeda üles öelduks ka alates 07.10.
  4. Asjassepuutumatu on kostja käsitlus selle kohta, et pooltel on võimalik peatada kokkuleppel lepingu täitmine ja analoogia korras saab eelnevat käsitleda ka VÕS § 207 mõttes nõuetest kokkuleppel loobumisega. Kostja peatas hageja tegevuse ühepoolselt ja pooled ei ole kokku leppinud, et kostja ei pea lepingut täitma.
  5. Kuna leping poolte vahel kestis, oli kostjal kohustus hageja poolt esitatud haigusleht kinnitada perioodi 15.10.2014 - 17.11.2014 eest ja maakohus on sellest tuleneva kahju välja mõistnud õigesti.
  6. Maakohus rahuldas põhjendatult lisatasude nõude. Lepingus sisalduva lisatasu kokkuleppe ja nõukogu otsuste sõnastuse järgi ei sisaldunud lisatasu juhatuse liikme igakuises tasus. Oma vastupidist seisukohta ei ole kostja millegagi tõendanud. Menetluskulude jaotus
  7. TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse.
  8. Maakohus jättis menetluskuludest 44% hageja kanda ja 56% kostja kanda ning kohtuvälised kulud poolte endi kanda. Maakohus määras hüvitatavad menetluskulud rahaliselt kindlaks ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 560 eurot hagi esitamisel tasutud riigilõivust ja sellelt summalt viivise alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Ülejäänud menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda. Ringkonnakohtul pole alust maakohtu otsust menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas muuta..
  9. Seoses mõlema poole apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jätab ringkonnakohus TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/ Tiit Kollom 12
(12)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.