← Eesti

3-15-1090/8

Obsah (4)§ 181§ 184§ 182§ 116

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Reelika Lind Otsuse tegemise aeg ja koht 23. oktoober 2015. a, Tallinn Haldusasja number 3-15-1090 Haldusasi K.T.i kaebus Eesti Töö

§ 181

lg 1 teises lauses sätestatud juhul (

§ 181lg 1).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (

§ 184lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 182lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (

§ 116

lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (

§ 116lg 6).

3-15-1090 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. AS Aleksy Kinnisvara (pankrotis) pankrotihaldur Indrek Lepsoo esitas 18.12.2014 Eesti Töötukassale (vastustaja) avalduse (tl 102-104) K.T.ile (kaebaja) tööandja maksejõuetuse hüvitise maksmiseks. Kaebajale taotleti hüvitist saamata jäänud töötasu 3450 eurot ja saamata jäänud puhkusetasu 1150 eurot eest. Töölepingu kohaselt töötas kaebaja AS-s Aleksy Kinnisvara (pankrotis) alates 15.10.2013 juhiabi/assistendina töötasuga 1200 eurot kuus ning tööajaga 4 tundi päevas ja 20 tundi nädalas. Kaebaja tööülesanneteks olid töölepingu järgi tööandja assisteerimine, dokumentide korrastamine ja kirjavahetuse koostamine. Tööleping öeldi erakorraliselt üles 30.09.2014 töölepingu seaduse (TLS) § 89 lg 2 p 2 alusel tööandja pankroti väljakuulutamise tõttu.
  2. Vastustaja jättis 20.03.2015 otsusega nr 315000049 (tl 7-8) töötuskindlustuse seaduse (TKindlS) § 22 lg 12 p 3 alusel kaebajale hüvitise määramata. Põhjendused: 2.
  3. Ajutise pankrotihalduri poolt pankrotimenetluses koostatud aruande kohaselt oli AS Aleksy Kinnisvara (pankrotis) tegevusalaks kinnisvarabüroode tegevus. Äriühing muutus maksejõuetuks
  4. a lõpus, mil ta ei olnud enam suuteline oma kohustusi võlausaldajate ees täitma, ning majandustegevus lõppes hiljemalt
  5. a lõpus. Ajutine pankrotihaldur selgitas vastustajale 13.01.2015, et viimase 5 aasta jooksul ei ole äriühingu pangakontodel üldse mingeid liikumisi toimunud ja haldurile ei ole esitatud ka dokumente sularahatehingute kohta viimastel aastatel. Ka äriühingu endine juhatuse liige H.N. kinnitas Harju Maakohtu 08.01.2015 kohtuistungil, et võlgniku majandustegevus lõppes
  6. a. Viimane majandusaasta aruanne on äriregistrisse esitatud
  7. a kohta. Eeltoodud asjaolud viitavad võlgniku majandustegevuse lõppemisele hiljemalt
  8. a jooksul. 2.
  9. Kaebaja ega AS Aleksy Kinnisvara (pankrotis) ei ole esitanud dokumente, mis tõendaksid, milles seisnes töötamine juhiabi/assistendina sõlmitud töölepingu alusel. TKindlS § 22 lg 12 p 3 seab küll tõendamiskoormuse tööandjale, kuid arvestades asjaolu, et huvitatud isikuks on töötaja, on vastustaja andnud menetluse käigus vastava võimaluse ka töötajale. Kaebaja on esitanud küll dokumente, kuid ükski neist ei tõenda tema poolt tööülesannete täitmist. Samuti on tööülesannete selgituses käsitletud kaebaja ja R.N.i tööülesandeid ühiselt, mistõttu ei ole võimalik aru saada, millised olid konkreetselt kummagi isiku ülesanded. Kuigi kaebaja 16.02.2015 selgituses on märgitud, et üheks tema ülesandeks oli tegeleda kinnisvaraobjektide igapäevase haldamisega, on sellele lisatud dokumentidega pigem tõendatud see, et äriühingu majandustegevus oli lõppenud ja kinnisvara hooldamata. Päästeameti Lõuna päästekeskuse 24.01.2014 e-kirja kohaselt oli AS-le Aleksy Kinnisvara (pankrotis) Jõgeval kuulunud hoone lõhutud ja muutunud ohtlikuks. Harku Vallavalitsuse 11.09.2014 e-kirja kohaselt on AS-le Aleksy Kinnisvara (pankrotis) kuulunud kinnistu heakorrastamata. Samuti on Rakvere Linnavalitsus 04.03.2014 esitanud AS-le Aleksy Kinnisvara (pankrotis) pretensiooni hooldamata kinnistu kohta. Kaebaja selgitas 30.01.2015, et tema tööülesanneteks oli ka tööandja assisteerimine, dokumentide korrastamine ja kirjavahetuse korraldamine, kuid ka antud tööülesannete täitmise kohta ei ole esitatud ühtegi tõendit. Vastustaja ei pea tõenäoliseks, et isik, kes tegeleb dokumentide korrastamise ja kirjavahetuse korraldamisega, ei suuda esitada ühtegi dokumenti või tõendit oma tööülesannete täitmise kohta. Vastustaja on korduvalt (06.02.2015 ja 10.03.2015) selgitanud, et oma tööülesannete täitmise tõendamiseks tuleks esitada kirjavahetus või muud dokumendid. Seega on kaebajale mitmel korral selgitanud, milliste dokumentide esitamine on vajalik. Samuti on vastustaja saatnud 09.03.2015 päringu AS Aleksy Kinnisvara (pankrotis) juhatuse liikmele A. A.le ning palunud esitada selgituse ja tõendid kaebaja tööülesannete täitmise kohta pärast 15.10.2013 töölepingu sõlmimist. Tähtajaks (16.03.2015) vastust ei laekunud. 2

(12)3-15-1090 2.
  1. Seega ei ole tõendatud, milles seisnes kaebaja tegevus kinnisvara objektide igapäevase haldamise, tööandja assisteerimise, dokumentide korrastamise ja kirjavahetuse korraldamise juures ajavahemikul 15.10.2013–30.09.
  2. Kaebaja viitas 16.02.2015 vastuses sellele, et tööandja ülesandeks on kindlustada töötaja kokkulepitud tööga ning kui juhatuse liige seda ei tee, ei vastuta selle eest töötajad. Samuti on vastuses viidatud TLS §-le 35, mille järgi peab tööandja töövõimelisele ja töö tegemiseks valmis olevale töötajale maksma keskmist töötasu ka juhul, kui töötaja ei tee tööd seetõttu, et tööandja ei ole andnud tööd, ei ole teinud töö tegemiseks vajalikku toimingut või on muul viisil töö vastuvõtmisega viivitanud, v.a juhul, kui töö andmata jätmise on põhjustanud töötaja süü. Eeltoodust tulenevalt jääb selgusetuks, kas ja millisel perioodil ei täitnud kaebaja ülesandeid seetõttu, et tööandja ei andnud tööd või ei teinud selleks vajalikku toimingut ja kas kaebaja pöördus tööandja poole töö saamiseks. Samas vastuses on viidatud, et kaebaja igapäevase tegevuse hulka kuulus kinnisvara objektide igapäevane haldamine. Seetõttu jääb selgusetuks, kas kaebaja töötas igapäevaselt vastavalt töölepingule või oli tegemist tööseisakuga ja tööülesannete täitmine oli takistatud tööandja süül. 2.
  3. Kaebaja märkis 16.03.2015 vastuses, et viimasel paaril aastal AS-s Aleksy Kinnisvara (pankrotis) tema teada mingit majandustegevust ei toimunud ja selle kohta temale dokumente ei esitatud. Küll on aga kaebaja märkinud, et tegi assistendi-raamatupidaja töid teistele ettevõtetele (Haabersti Maja Grupp, HM Kinnisvara, HM Kinnisvara Vahendus, HM Kinnisvara Invest). Kuna praegune avaldus on esitatud seoses kaebaja töötamisega AS-s Aleksy Kinnisvara (pankrotis), ei puuduta tööülesannete täitmine teiste äriühingute juures praegust menetlust. 2.
  4. Kaebaja esitatud selgitustes ja dokumentides olevate vastuolude ja seisukohtade pideva muutmise tõttu ei pea vastustaja neid usaldusväärseks. Samuti ei pea vastustaja usaldusväärseks esitatud töölepingut, mille kohaselt asus kaebaja 15.10.2013 tööle juhiabi/assistendi ametikohale osalise tööajaga ning kokkulepitud töötasuga 1200 eurot. Statistikaameti avaldatud
  5. a statistika kohaselt oli
  6. a kinnisvaraalases tegevuses keskmine brutokuupalk täistööaja korral 690 eurot. Ei ole usutav, et äriühing, kelle püsiv maksejõuetus on välja kujunenud ja majandustegevus lõppenud, suudab osalise tööajaga töötajale pakkuda pea 2 korda kõrgemat töötasu kui samas sektoris täistööajaga töötavate isikute keskmine töötasu. Seejuures ei ole töölepingus kokkulepitud töötasu kaebajale töölepingu kehtivuse ajal kordagi makstud. 2.
  7. Oma olemuselt viitab TKindlS § 22 lg 12 p 3 näilikule tehingule, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad. Tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 89 lg-st 2 on näilik tehing tühine. TLS § 1 lg 1 kohaselt teeb töölepingu alusel füüsiline isik teisele isikule tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile ning tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Seega on töölepingu sõlmimise puhul vajalik tööandja poolt töö ja vahendite olemasolu, mis kindlustaksid töötajale kokkulepitud töö ja tasu selle eest. Kuna asjas kogutud dokumentide kohaselt ei ole tõendatud, et tööandjal oleks pärast majandustegevuse lõppemist olnud võimalus kindlustada kaebajat kokkulepitud tööga, siis ei ole lükatud ümber ka TKindlS eeldus, et sellisel juhul on pooled kokku leppinud tekkivate nõuete rahuldamiseks hüvitise maksmise TKindlS alusel. Samuti ei ole esitatud töölepingus kokkulepitud töötasu kaebajale kordagi makstud. Vastustaja võtab arvesse, et kaebaja ei ole esitanud andmeid enda tööülesannete täitmise kohta või töö küsimise kohta töö puudumise korral. Menetluse käigus kogutud tõendid viitavad, et AS Aleksy Kinnisvara (pankrotis) ja kaebaja vahel 15.10.2013 sõlmitud töölepingu näol on tegemist näiliku tehinguga, mis on tühine ja millel ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. 3
(12)3-15-1090 2.
  1. Kuna antud juhul ei ole tõendatud kaebaja poolt tööülesannete täitmine ajavahemikul 15.10.2013–30.09.2014 ja asjas kogutud tõendid viitavad näilikule tehingule, ei pea vastustaja võimalikuks hüvitise maksmise vähendamist ja hüvitis tuleb täies ulatuses jätta määramata.
  2. Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse (tl 1-6) vastustaja 20.03.2015 otsuse nr 315000049 tervikuna või osaliselt tühistamiseks ja vastustaja kohustamiseks vaadata uuesti läbi kaebajale tööandja maksejõuetuse hüvitise määramise avaldus. Põhjendused: 3.
  3. Vastustaja järeldus, et AS-l Aleksy Kinnisvara (pankrotis) (endise ärinimega AS Haabersti Maja) puudus igasugune majandustegevus, ei vasta tõele. AS Haabersti Maja proovis pärast makseraskustesse sattumist taastada oma tegevust, korraldada ümber ettevõtte ja realiseerida kinnisvara. Samuti tuli jätkuvalt tegeleda tema omandisse kuuluvate varade haldamisega. Paljude nõuete suhtes algatati täitemenetlused ja kinnisvara arestiti. Äriühing korraldas võlausaldajate huve järgides varade müüki kohtutäituri kontrolli all ja mitmele kinnistule leiti ka reaalne ostja. Kuni
  4. a lõpuni oli AS Haabersti Maja käes ka Õismäe tee 46a, Tallinn asuv hoone. See müüdi täitemenetluse käigus. Uus omanik sulges AS Haabersti Maja esindajatele hoonele juurdepääsu, mistõttu kaotati valdus dokumentidele ja varale. Osa dokumente on siiani nende valduses ja raamatupidamise algseisud on kadunud. Seetõttu ei olnud võimalik esitada raamatupidamisdokumente ega muid dokumente, mis tõendaksid majandustegevust, ja polnud võimalik koostada ka
  5. a majandusaasta aruannet.
  6. a lõpu seisuga oli AS Haabersti Maja omandis mitmeid kinnistuid. Harju Maakohus ei kuulutanud tsiviilasjas nr 2-11-22462 välja AS Haabersti Maja pankrotti. Seega ei vasta tõele vastustaja arvamus, et AS Aleksy Kinnisvara (pankrotis) majandustegevuse lõppes juba
  7. a või hiljemalt
  8. a. H.N.i poolt kohtule antud ütlustest võis jääda vale arusaam. Talle ei esitatud täpsustavaid küsimusi. Ta on pensionär ega ole kursis AS Aleksy Kinnisvara (pankrotis) majandustegevusega pärast seda, kui ta ei olnud enam juhatuse liige. AS Aleksy Kinnisvara (pankrotis) vahendas kinnisvaratehinguid kuni
  9. a lõpuni, mille tulemusena leiti Tartus Küütri 14-M1 asuvale kinnistule ostja ja müügisumma arvelt vähendati võlgnevusi võlausaldajate ees. Objekt anti üle
  10. a alguses. 3.
  11. Kaebaja tööülesanded on kirjeldatud üksikasjalikult vastustajale esitatud selgitustes ja tõendites. Igapäevaseid tööülesandeid ei ole võimalik detailsemalt loetleda, kuna töölepingu järgi puudus kaebajal oma tööülesannete dokumenteerimise kohustus ja tagantjärgi on seda väga keeruline teha. Kaebaja on piisavalt tõendanud oma tööülesannete täitmist. Vastustaja vastupidised järeldused on väärad. 3.
  12. Täidetud on eeldused hüvitise saamiseks. Kaebaja on esitanud pankrotihaldurile ja vastustajale kõik Vabariigi Valitsuse 07.12.2006 määruses nr 66 nõutud dokumendid, lisaks esitanud täiendavaid selgitusi ja tõendeid. Kaebaja nõude põhjendatust tuleb kontrollida viidatud määruses loetletud dokumentide alusel. 3.
  13. Vastustaja on avalduse menetlemisel rikkunud TKindlS § 22 lg-s 2 toodud tähtaega ega ole seda tähtaega ka pikendanud. 3.
  14. Tööleping ei olnud näilik. Kuna kaebaja on tõendanud töösuhte olemasolu ning esitanud selle kohta tõendid ja töölepingu, siis ei ole TKindlS § 22 lg 12 p 3 praegusel juhul kohaldatav. Sõlmitud töölepinguga ei soovitud varjata muud tehingu ega lepitud kokku tekkivate nõuete rahuldamiseks hüvitise kaudu. Kuna tööleping sõlmiti 15.10.2013 ja lõpetati 30.09.2014, siis peaks kaebaja töötasu kõrvutama sellest perioodist pärit statistikaga. Statistikaameti andmed ei ole usaldusväärsed, kuna arvestamata on jäetud paljud kinnisvaravahendusega tegelevad isikud, kelle tegevus on reguleeritud teistsuguste võlaõiguslike lepingutega kui tööleping. Eesti keskmine brutopalk oli
  15. a II kvartalis 1023 eurot. Samuti tuleb arvestada kaebaja tööoskusi ja kogemusi. Sellest tulenevalt oli töölepingusse märgitud töötasu mõistlik. Tööandjal on õigus 4
(12)3-15-1090 määrata töötajale sobilik töötasu. Kaebaja töösuhe AS-s Haabersti Maja algas 30.12.2002 ja tegemist on hea spetsialistiga, mistõttu ei ole töölepingus toodud töötasu liiga kõrge. Varasemalt töötas kaebaja AS-s Haabersti Maja raamatupidajana. 3.
  1. Vastustaja ei ole täitnud piisavalt kontrollfunktsiooni, sh pole küsinud selgitusi tööandjalt või tema esindajalt. Piirdutud on vaid pankrotihalduri üldsõnaliste selgitustega. Kaebaja esitatud tõendeid eriti arvestatud ei ole või on vastustaja teinud neist endale meelepäraseid järeldusi. 3.
  2. Haldusakt ei ole piisavalt motiveeritud. Kaalutud ei ole võimalust maksta hüvitist osaliselt. Kaebajal on tööandja maksejõuetuse korral subjektiivne õigus hüvitisele vähemalt osas, mis on vastustaja hinnangul usaldusväärne ja põhjendatud. Tööandja peab maksma töötajale TLS § 35 järgi töötasu ka juhul, kui ei anna töötajale tööd. TLS § 29 lg 1 sätestab, et kui isik teeb tööd, mille tegemist võib asjaolusid arvestades eeldada tasu eest, eeldatakse, et töötasus on kokku lepitud.
  3. Vastustaja palus jätta kaebus rahuldamata (tl 23-26p). Põhjendused: 4.
  4. Kui äriühingu majandustegevus oleks jätkunud
  5. a, siis ei oleks varasematele dokumentidele ligipääsu puudumine takistanud majandusaasta aruannete jm dokumentide esitamist alates
  6. a. Samuti ei ole usutav, et äriühingu endine juhatuse liige H.N. ei olnud pärast
  7. a enam kursis äriühingu majandustegevusega. Äriregistri andmetel on ta olnud juhatuse liige ajavahemikul 06.04.1998–15.10.2013 ning aktsionär alates 01.01.2002 kuni tänaseni. Seejuures on alates 01.04.2010 tegemist ainuaktsionäriga. H.N. vastas 08.01.2015 kohtus vande all antud tunnistuses selgelt küsimusele, millal AS Aleksy Kinnisvara majandustegevus tema hinnangul lõppes järgmiselt: „Aruanded jäid esitamata
  8. aastal, siis lõppes sisuline majandustegevus.“ Vastustaja nõustub pankrotihalduri hinnanguga, et AS Aleksy Kinnisvara (pankrotis) juhatuse liige A. A. on variisik. Äriühingu juhatuse liige ja majandustegevusega tegelenud isik on endiselt H.N. ja tema poolt volitatud isikuna R.N.. Vastustaja on pöördunud nii äriühingu viimase juhatuse liikme A. A. kui ka pankrotihalduri poole, kuid dokumente, mis tõendaksid majandustegevuse olemasolu, ei ole vastustajale menetluse käigus esitatud. Seetõttu jääb arusaamatuks kaebaja väide, et vastustaja ei ole piisavalt proovinud saada lisateavet äriühingu esindajatelt. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja tööleping on sõlmitud pärast majandustegevuse lõppemist ja tööandja ei ole tõendanud, et tal oli võimalus kindlustatud kaebajat kokkulepitud tööga. 4.
  9. Vastustajale ei ole menetluse käigus esitatud ühtegi tõendit, et kaebaja oleks täitnud esitatud töölepingus nimetatud ülesandeid. Töölepingu näilikkusele viitavad nii kaebaja käitumine menetluse käigus, vastuolulised selgitused kui ka sõlmitud töölepingu asjaolud. 4.
  10. Hüvitist ei ole põhjendatud määrata ka vähendatud osas, sest tegemist oli näiliku töösuhtega ja vaidlustatud otsuses on seda põhjendatud. 4.
  11. Vastustaja on rakendanud kaebaja taotluse menetluses uurimisprintsiipi, kogudes asjas nii palju tõendeid ja selgitusi kui võimalik. Vastustaja küsis selgitusi nii kaebajalt kui ka tööandja esindajalt ning see, et tööandja vastustajale ei vastanud, ei sõltu kuidagi vastustajast (juhatuse liige jäi tabamatuks ka kohtule). KOHTU PÕHJENDUSED
  12. Vastustaja keeldus kaebajale hüvitist määramast TKindlS § 22 lg 12 p 3 alusel, mille kohaselt on töötukassal õigus keelduda hüvitise maksmisest või vähendada seda, kui töötaja nõue põhineb lepingul, milles pooled on kokku leppinud tekkivate nõuete rahuldamiseks 5
(12)3-15-1090 hüvitise maksmise täies ulatuses või osaliselt TKindlS alusel. Pooled on kokku leppinud tekkivate nõuete rahuldamiseks hüvitise maksmise TKindlS alusel, eelkõige kui tööleping on sõlmitud pärast tööandja majandustegevuse lõppemist ning tööandja ei tõenda, et tal oli võimalus kindlustada töötajat kokkulepitud tööga.
  1. Eeltoodud sättest nähtuvalt tuleb kontrollida, kas kaebajaga sõlmiti leping pärast tööandja majandustegevuse lõppemist ja kas on tõendatud, et tööandjal oli võimalus kindlustada kaebajat kokkulepitud tööga. Tööandja majandustegevuse lõppemine
  2. Vaidluse all ei ole asjaolu, et AS Aleksy Kinnisvara (pankrotis) (endise ärinimega AS Haabersti Maja) ja kaebaja vahel oli sõlmitud ka 30.12.2002 tööleping (tl 81-82), mille järgi kaebaja asus tööle raamatupidajana. Kaebaja nõue (vt nõudeavaldust, tl 121-122) koosneb aga 01.07.2014–30.09.2014 saamata jäänud töötasust ja saamata jäänud puhkusetasust, mistõttu tuleb vaadata tema töösuhet alates 15.10.
  3. Selle töölepingu (tl 123-125) järgi muutusid kaebaja tööülesanded oluliselt (senise raamatupidaja tööülesannete asemel täitis assistendi ülesandeid).
  4. Kohus nõustub vastustaja järeldusega, et esitatud tõenditest nähtuvalt oli AS Aleksy Kinnisvara (pankrotis) majandustegevus lõppenud ajaks, mil kaebajaga sõlmiti 15.10.2013 tööleping. Majandustegevuse toimumine 2013.-
  5. a ei ole tõendatud. 8.
  6. Äriregistri andmetel esitas äriühing viimase majandusaasta aruande 30.06.
  7. Kaebaja selgitused Õismäe tee 46a, Tallinn asuva hoone hõivamise kohta uue omaniku poolt ja sellest tulenevalt dokumentide kättesaamatuse kohta ei ole asjakohased. Kui äriühing oleks jätkanud oma majandustegevusega, oleks tal tekkinud uued dokumendid ja uued andmed, millele tuginedes uusi majandusaasta aruandeid esitada. Samas nähtub äriregistrisse esitatud AS Aleksy Kinnisvara (pankrotis) 08.11.2013 põhikirjast, et äriühing nimetab endiselt oma aadressiks Õismäe tee 46a, Tallinn. 8.
  8. Harju Maakohtu 08.01.2015 kohtuistungi protokollist tsiviilasjas nr 2-14-53234 (tl 93-93p) nähtub, et AS Aleksy Kinnisvara (pankrotis) endine juhatuse liige ja praegune ainuaktsionär H.N. kinnitas vande all antud ütlustes, et äriühingu sisuline majandustegevus lõppes
  9. a. Kohtu hinnangul ei ole sellist selgitust võimalik mitmeti tõlgendada. Samuti pole põhjust arvata, et ta ei olnud kursis äriühingu tegeliku olukorraga, sest ta oli kuni 15.10.2013 äriühingu juhatuse liige ja pidi seega olema kursis äriühingu tegevustega. Kuna tegemist on vande all antud ütlusega ja vandetekstilt (tl 94) nähtub, et H.N.i hoiatati valeütluste andmisega kaasnevast kriminaalkaristusest, siis on H.N.i poolt viidatud tsiviilasja kohtuistungil antud ütlused usaldusväärsemad kaebaja praeguses menetluses antud ütlustest. Kaebaja ei saa vaid paljasõnaliste väidetega nimetatud tõendit ümber lükata. 8.
  10. Kaebaja on esitanud kinnisvaraportaali kv.ee kinnituse (tl 80), et kinnisvaraportaali kv.ee ja AS Haabersti Maja vaheline koostöö lõppes 30.09.
  11. Olukorras, kus AS Aleksy Kinnisvara (pankrotis) vara koosnes peamiselt kinnisvarast (vt ajutise pankrotihalduri 22.09.2014 aruannet Harju Maakohtule, tl 68-76), pidi äriühingu majandustegevuse jätkumise korral olema koostöö kinnisvaraportaaliga oluline. Nimetatud kinnistusest ei nähtu, millal äriühing sellel veebilehel viimati kuulutusi avaldas. 8.
  12. AS Aleksy Kinnisvara (pankrotis) käibedeklaratsioonidelt (tl 39-44p) ja pankrotihalduri 10.03.2015 selgitusest (tl 38) nähtub, et äriühingul ei ole käivet olnud või on see olnud väga väikesel määral, kusjuures ei ole kaebaja ega ka tema tööandja selgitanud, milles see käive 6
(12)3-15-1090 seisnes. Pankrotihalduri selgitustest nähtub, et maksuhaldur kahtlustas käibemaksupettuste toimepanemist. 8.
  1. Kaebajaga koos esitas tööandja maksejõuetuse eest hüvitise saamise avalduse ka R.N., kes on H.N.i poeg, oli kuni 08.11.2013 AS Aleksy Kinnisvara (pankrotis) nõukogu liige, 2004– 2010 äriühingu aktsionär, äriühingu volitatud esindaja (vt H.N.i selgitust 08.01.2015 kohtuistungil) ja väidetavalt alates 15.10.2013 äriühingu kinnisvaraspetsialist. Seega pidi R.N. olema väga hästi kursis AS Aleksy Kinnisvara (pankrotis) tegeliku majandustegevusega ja oskama selgitada, milliseid tehinguid tegelikult tehti ja milline majandustegevus tegelikult toimus. Kuid ka R.N. ei ole suutnud esitada AS Aleksy Kinnisvara (pankrotis) majandustegevuse olemasolu kinnitamiseks mingeid tõendeid ega usutavaid väiteid. 8.
  2. Viide Facebook’i konto loomisele ja haldamisele ei tõenda tegeliku majandustegevuse olemasolu. Facebook’ist nähtub, et AS Aleksy Kinnisvara (pankrotis) nimele on loodud konto, kuhu on lisatud 11.02.2014 kaks pilti ja üks napisõnaline kuulutus kliendile Tartu ärihoone otsimise kohta. Midagi muud ei ole Facebook’i kontol tehtud. 8.
  3. Kinnistusraamatust nähtub, et 15.01.2015 tehti kinnistu, aadressiga Harju maakond, Tallinn, Haabersti linnaosa, Pikaliiva tn 152, registrikoodiga 7036401, III jakku kanne isikliku kasutusõiguse kohta tehnovõrgu või rajatise seadmiseks Tehnovõrkude Ehituse OÜ kasuks. Leping sõlmiti 30.12.
  4. Viidatud kanne näitab, et vastav asjaõiguslik leping sõlmiti ja eelduslikult eelnesid sellele ka lepingupoolte läbirääkimised (vt nt tl 54, 62), kuid see ei tõenda äriühingul majandustegevuse olemasolu. Tegemist ei olnud majandustegevuse tulemusel sõlmitud lepinguga, vaid omaniku asjaõiguste piiramisega. 8.
  5. 20.12.2012 sõlmitud Tartus Küütri tn 14 asuva korteriomandi müügilepingust ja asjaõiguslepingust (tl 47) nähtuvalt müüs AS Haabersti Maja talle kuuluva kinnistu. Kinnistusraamatu andmetel oli nimetatud kinnistule seatud kohtutäituri poolt
  6. a oktoobris käsutamise keelumärge. Kaebaja esitatud e-kirjast (tl 58) nähtub, et Pikaliiva tn 152, Tallinn asuva kinnistu vastu on
  7. a juunis tuntud ostuhuvi. Nimetatud kinnistule oli kinnistusraamatu andmetel seatud
  8. a jaanuaris kohtutäituri poolt käsutamise keelumärge. Nimetatud dokumendid ei näita, kas müüki korraldas AS Aleksy Kinnisvara (pankrotis) ise. Pelgalt kinnistu omanikuna selgituste jagamist potentsiaalsetele ostjale ei saa pidada majandustegevuseks. Kui ka pidada usutavaks kaebaja väidet, et AS Aleksy Kinnisvara (pankrotis) korraldas ise osade kinnistute müüki, sh otsis ostjaid ja pidas läbirääkimisi, siis ei saa seda pidada iseseisvaks majandustegevuseks, vaid vara müügiks täitemenetluse raames. Täitemenetluse seadustiku §-d 102 ja 157 lubavad võlgnikul müüa kinnisasja kohtutäituri kontrolli all täitemenetluse raames võlgade kustutamiseks. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta oleks müünud või püüdnud müüa ka kinnistuid, mis ei olnud kohtutäiturite aresti all. 8.
  9. Kaebaja esitas vastustajale Rakveres Tallinna mnt 16/Lai tn 1 asuva äriruumi üürilepingu projekti (tl 48-49). Kohtu hinnangul ei kinnita ka see tõend AS-l Aleksy Kinnisvara (pankrotis) majandustegevuse olemasolu, sest tegemist on pelgalt lepinguprojektiga, mida ei ole lepingupoolte vahel sõlmitud (ka kaebaja ei ole väitnud, et leping oleks sõlmitud). Samuti ei ole kohus kindel, et selline projekt koostati mingite konkreetsete lepinguliste läbirääkimiste käigus lepingu sõlmimise sooviga, sest kaebaja ei ole esitanud muid tõendeid selliste läbirääkimiste toimumise kohta. 8.
  10. See, et Harju Maakohus jättis 21.03.2012 määrusega tsiviilasjas nr 2-11-22462 KÜ Brest avalduse AS Haabersti Maja pankroti väljakuulutamiseks läbi vaatamata, ei tõenda äriühingul majandustegevuse olemasolu ja tema maksejõulisust. Avaldus jäeti läbivaatamata seetõttu, et menetlusosalised ei ilmunud pankrotiavalduse läbivaatamiseks määratud kohtuistungile. 7
(12)3-15-1090 8.
  1. AS-l Aleksy Kinnisvara (pankrotis) igasuguse majandustegevuse puudumist on kinnitanud ka pankrotihaldur (vt pankrotihalduri 03.02.2015 selgitust, tl 64). Seejuures selgitas pankrotihaldur, et AS Aleksy Kinnisvara (pankrotis) pangakontod on arestitud. Pankrotihalduri aruandest nähtub, et ka enamik kaebaja kinnistuid oli arestitud (kohtutäiturite seatud käsutamise keelumärked). Kohus nõustub vastustajaga, et sellises olukorras ei saa äriühing teostada mingit mõistlikku majandustegevust, ainult realiseerida arvukate täitemenetluste käigus talle kuuluvat vara. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid, mis pankrotihalduri väited ümber lükkaks. 8.
  2. Kaebaja selgitused, mille kohaselt on töötajal õigus töötasule ka tööseisaku korral, viitavad sellele, et tegelikult äriühingul mingit majandustegevust ei toimunud. Majandustegevuse puudumist on kaebaja kinnitanud ka ise oma 16.03.2015 vastuses (tl 35) vastustaja järelepärimisele. 8.
  3. Kaebaja ei selgita, milles seisnes tegelemine olemasoleva kinnisvaraga. Kaebaja enda esitatud erinevate riigi- ja kohalike omavalitsuste asutuste kirjad (tl 52, 56, 59) vastupidi näitavad, et kinnistuid ei hooldatud. Samas ei näita kinnistute hooldamine äriühingul majandustegevuse olemasolu, sest kinnistu hooldamine ja ohutuse tagamine on kinnistu omaniku kohustus ja selline kohustus on igal omanikul, olenemata sellest, kas tegemist on füüsilise või juriidilise isikuga või kas ta tegeleb majandustegevusega või mitte. Iseenesest suhtlemine erinevate riigi- või kohalike omavalitsusorganitega või kohtutäituritega ei näita majandustegevuse olemasolu, vaid juriidilise isiku olemasolu.
  4. Kohtu hinnangul on eeltoodud tõenditele tuginedes põhjendatud vastustaja seisukoht, et AS-l Aleksy Kinnisvara (pankrotis) puudus
  5. a kaebajaga töölepingu sõlmimisel majandustegevus ja tõendatud ei ole ka majandustegevuse olemasolu
  6. a. Kaebaja väited on jäänud paljasõnalisteks ja on seejuures vastuolus teiste asjas kogutud tõenditega. Töölepinguliste kohustuste täitmine
  7. 15.10.2013 töölepingu järgi asus kaebaja tööle juhiabi/assistendina ja tema töö sisuks oli tööandja assisteerimine, dokumentide korrastamine, kirjavahetuse koostamine. Kuigi töölepingus on viidatud ka ametijuhendile, ei ole kaebaja vastustajale ega kohtule oma ametijuhendit esitanud.
  8. Kaebaja enda selgitused tema töökohustuste kohta on vastuolulised. 11.
  9. 30.01.2015 antud selgituse (tl 64p-67) kohaselt oli kaebaja töö sisuks tööandja assisteerimine, dokumentide koostamine ja kirjavahetuse korraldamine. Kuna pärast äriühingu juhatuse vahetust soovis uus juhatuse liige ise raamatupidamist korraldada, siis jäid kaebajale assistendi ülesanded – ettevõtte üldisema majandustegevuse assisteerimine, dokumendihaldus, suhtlemine ettevõtte koostööpartneritega, R. N. assisteerimine, vastavalt juhatuse korraldustele deklaratsioonide, andmete, arvete esitamine, päringutele vastamine, kirjade edastamine juhatusele, külaliste ja klientide vastuvõtu korraldamine, dokumentide vormistamine ja ettevalmistamine, arvete ja dokumentatsiooni esitamine juhatusele jms. 11.
  10. 16.02.2015 antud selgituse (tl 50-50p) järgi oli kaebaja ülesandeks mh kinnisvara objektide haldamine, objektidega seotud isikute jm isikutega, sh kohtutäituritega, suhtlemine. Näidetena tööülesannetest toodi välja: - Harjumaal Harku vallas Muraste külas Lee 22 asuva kinnistu müügipakkumise koostamine ja reklaamimine vastavates internetiportaalides, müügiobjekti tutvustamine huvilistele, müügimaterjali edastamine huvilistele, vastava plakati kujundamine ja infotahvlitele paigaldamine; 8
(12)3-15-1090 - AS Aleksy Kinnisvara (pankrotis) veebilehe haldamine, veebilehe tegija otsimine, võimalike tegijatega läbirääkimiste pidamine, veebilehe valmistamises osalemine, juhiste andmine, info edastamine ja veebilehe tekstide, disaini väljatöötamine; - AS Aleksy Kinnisvara (pankrotis) Facebook’i konto loomine ja haldamine; - Jõgeval Puiestee 21 asuva kinnistu reklaammaterjalide koostamine, tutvustamine võimalikele huvilistele; - Pikaliiva 152 kinnistu osas teeservituudi läbirääkimiste pidamine; - läbirääkimiste pidamine võlausaldajatega; - suhtlemine kohtutäituritega; - suhtlemine riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustega äriühingule kuuluva kinnisvara haldamisega seoses; - äriühingu kinnisvara müügi korraldamine kohtutäituri kontrolli all. 11.
  1. 06.03.2015 antud selgituse (tl 45-46) kohaselt oli kaebaja tööülesandeks tegeleda äriühingule kuuluva kinnisvaraga, sh otsida kinnisvarale ostjaid ja rentnikke, koostada lepinguprojekte, kohtuda potentsiaalsete ostjate ja investoritega, suhelda naaberkinnisasjade omanikega, kohalike omavalitsustega jt isikutega. 11.
  2. 09.03.2015 antud selgituse (tl 35p-36) järgi ei ole kinnisvara hooldamine olnud kunagi kaebaja tööülesanne. Tema kohustus oli vastavasisuliste teadete vastuvõtmine ja edastamine omanikule. 11.
  3. 16.03.2015 antud selgituse (tl 35) järgi tegi kaebaja tööd hoopis teistele samasse gruppi kuuluvatele ettevõtetele. AS-s Aleksy Kinnisvara (pankrotis) oli tema töö minimaalne. Kaebaja teada AS-s Aleksy Kinnisvara (pankrotis) viimasel paaril aastal mingit majandustegevust ei toimunud, vähemalt ei esitatud talle dokumente.
  4. Kohtu hinnangul näitavad kaebaja vastuolulised selgitused ja soovimatus on tööülesandeid täpsemalt kirjeldada ja selle kohta tõendeid esitada seda, et tööleping oli näilik ja tegelikult kaebaja AS-le Aleksy Kinnisvara (pankrotis) tööd ei teinud. Kuna töölepingu sõlmimisest ei olnud haldusmenetluse toimumise ajaks möödunud pikemat aega, pidanuks kaebaja hästi mäletama ja oskama kirjeldada, millega ta oli tegelenud, vaatamata sellele, et ta ei pidanud täidetud tööülesannete kohta aruandlust. Ka tööülesannete täitmise kohta tõendite esitamine ei oleks tohtinud kaebajale suuremaid raskusi valmistada. Inforegistri Beta veebilehe1 andmetel on kaebaja NOF Kinnisvara OÜ pearaamatupidaja. NOF Kinnisvara OÜ äriregistri järgseks aadressiks on Õismäe tee 46a, Tallinn, st sama aadress mis AS-l Aleksy Kinnisvara (pankrotis), ning kuni 29.06.2015 olid NOF Kinnisvara OÜ juhatuse liikmeteks H.N. ja R.N. Sellest võib järeldada, et kaebajal oli endiselt juurdepääs AS Aleksy Kinnisvara (pankrotis) dokumentatsioonile ja seega võimalus esitada vajaduse korral temapoolsete tööülesannete täitmist kinnitavaid dokumente (nt kirjavahetus, koostatud dokumendid, aruanded, deklaratsioonid vms). Kaebaja ei ole seda teinud ega esitanud ka ühtegi muud tõendit, kuigi väidab, et on oma tööülesandeid piisavalt tõendanud.
  5. Kaebaja selgitused on vastuolulised ka selles osas, kas ta tegelikult mingeid tööülesandeid AS-s Aleksy Kinnisvara (pankrotis) 15.10.2013 töölepingu järgi täitis. Kord väidab kaebaja, et otsiti aktiivselt kinnisvarale ostjaid ja rentnikke ning tegeldi hooldamist vajavate kinnistutega. 1 https://www.inforegister.ee/10575339-NOF-KINNISVARA-OU/kontaktid-aadressid-telefonid. 9
(12)3-15-1090 Seejärel aga viitab ka TLS sätetele, mis kohustavad tööandjat maksma töötajale töötasu ka tööseisaku korral. Samal ajal ei saa eksisteerida nii tööülesannete täitmist kui tööseisakut.
  1. Kohtu jaoks ei ole 15.10.2013 töölepingu sõlmimine ka eluliselt usutav. 14.
  2. Olukorras, kus kaebaja oli 10 aastat olnud vaidlusaluse äriühingu (pea)raamatupidaja, ei ole usutav, et ta oli nõus asuma täitma assistendi tööülesandeid, mis jäid ilmselt alla tema kvalifikatsioonile ja tööoskustele. Kaebaja on ka ise kinnitanud, et ta tegelikult AS-s Aleksy Kinnisvara (pankrotis) mingeid tööülesandeid ei täitnud, vaid tegi samal ajal tööd teistele samasse gruppi kuuluvatele ettevõtetele (09.03.2015 antud selgitus, tl 35p-36). 14.
  3. Kaebaja töölepingu järgseks tasuks oli 1200 eurot kuus, vaatamata asjaolule, et ta töötas 0,5 koormusega. Statistikaameti andmetel2 tõusis
  4. a keskmine brutopalk
  5. a brutopalgaga võrreldes 5,9% ja oli
  6. a 1005 eurot. Kaebaja palk ületas keskmist brutopalka, vaatamata sellele, et ta töötas vaid poole koormusega ja tema tööülesanded olid keskmisest lihtsamad (assisteerimine, dokumentide edastamine). Seejuures oli Statistikaameti andmetel kinnisvara valdkonnas
  7. a keskmiseks brutopalgaks 730 eurot. Kui arvestada kaebaja palk ümber täistööajale (2400 eurot), ületas see viidatud keskmist brutopalka kinnisvara valdkonnas üle 3 korra. Samuti oli kaebaja palk kõrgem R. N. palgast (tl 115), kuigi viimane täitis väidetavalt kinnisvaraeksperdi tööülesandeid, mis peaksid eeldama keerulisemate ja sisulisemate operatsioonide sooritamist. Tõepoolest on tööandajal õigus määrata vastavalt oma võimalustele ja töötaja kvalifikatsioonile töötajale sobiv palk, kuid keskmisest palgast kordades kõrgema palga määramine olukorras, kus äriühingul sisuline majandustegevus puudus, ettevõttel olid likviidsusprobleemid ja vara müüdi vaid täitemenetluse käigus sissenõutavaks muutunud kohustuste katteks, ei ole sellise palga määramine eluliselt usutav. 14.
  8. Kaebajale pidid AS Aleksy Kinnisvara (pankrotis) endise raamatupidajana olema ettevõtte majanduslikud raskused ja majandustegevuse seiskumine teada. Ei ole eluliselt usutav, et töötaja on nõus sõlmima töölepingut äriühinguga, kellel puudub majandustegevus ja kellel pole rahalisi vahendeid palga maksmiseks. 14.
  9. Kaebaja 25.02.2015 selgitusest (tl 33) nähtub, et tööandja viivitas palga maksmisega ja viimased kuud ei maksnud üldse töötasu. 09.03.2015 selgitusest (tl 35p-36) nähtub, et töötasu maksti väikeste osade kaupa pidevalt palgavõlga kasvatades. Nendest ütlustest nähtub, justkui oleks kaebajale mingil ajal mingis osas töötasu makstud. Samas ei ole kaebaja selgitanud, millistest vahenditest, millal ja millisel viisil talle töötasu maksti. Kuna äriühingu pangakontod olid pankrotihalduri kinnitusel arestitud, siis ei saanud äriühing teha palgaülekandeid. Pankrotihalduri kinnitusel ei ole ca 5 aasta jooksul pangakontol mingeid liikumisi toimunud. Kuna äriühingu vara müüdi täitemenetluse käigus ja äriühingu osas käis korraga mitu täitemenetlust, siis on usutav, et äriühingu vara müügi arvelt kaeti olemasolevaid võlgu ja äriühingu enda kontole midagi ei laekunud. Kaebaja enda kontoväljavõte perioodi 01.10.2013– 31.10.2014 kohta (tl 88) näitab, et AS-lt Aleksy Kinnisvara (pankrotis) ei ole kaebaja kontole midagi üle kantud. Kaebaja 08.01.2015 selgituse (tl 95-96) kohaselt ei ole talle palka sularahas makstud. Vastustajale ei ole esitatud ka sularahatehinguid kinnitavaid kassaordereid. Kaebaja 30.01.2015 selgituse (tl 64p-67) kohaselt toimus töötasu maksmine ebaregulaarselt ja sularahas. Selline selgitus on aga vastuolus eelnevalt antud selgitusega. Samuti ei ole kaebaja selgitanud, kuidas tekkisid äriühingul sularahas töötasu maksmiseks rahalised vahendid, kui äriühing ei olnud juba pikemat aega majandustegevusega tegelenud.
  10. Kohus on eeltoodud andmeid ja tõendeid arvestades veendunud, et AS-l Aleksy Kinnisvara (pankrotis) puudus vajadus eelnimetatud palgaga assistendi palkamiseks ja nimetatud töö tegi 2 http://www.stat.ee/
  11. 10
(12)3-15-1090 tegelikult vajadusel ära juhatuse liige ise. Kaebajaga sõlmitud tööleping on näilik ja sõlmitud eesmärgiga taotleda vastustajalt hüvitist. Kaebaja vastupidised selgitused on ebausaldusväärsed. Ettevõtte juhtidele pidid ettevõtte majandusraskused olema juba ammu teada ja sellises olukorras töölepingu sõlmimine ei ole eluliselt usutav. Arvestades kaebaja töölepingu sõlmimise ja pankroti väljakuulutamise (AS Aleksy Kinnisvara (pankrotis) pankrot kuulutati välja Harju Maakohtu 30.09.2014 määrusega tsiviilasjas nr 2-14-53234, tl 105-108) vahelise aja pikkust, on usutav, et ettevõtte juhtidele pidi pankrotimenetluse väljakuulutamine olema ettenähtav ja sellises olukorras töölepingu sõlmimine viitab hüvitiste väljapetmise soovile. Tegemist oli näiliku tehinguga TsÜS § 89 lg 1 järgi, mis on sama tühine (TsÜS § 89 lg 2). Uurimiskohustuse täitmine
  1. Kaebaja etteheited vastustajapoolse uurimiskohustuse täitmata jätmise kohta on põhjendamatud. Asja materjalidest nähtuvalt on vastustaja püüdnud saada teavet nii kaebajalt, AS Aleksy Kinnisvara (pankrotis) pankrotihaldurilt kui ka äriühingu juhatuse liikmelt. Seega on vastustaja täitnud oma haldusmenetluse seaduse (HMS) §-st 6 tuleneva kohustuse võimalikul parimal viisil. Kaebaja ei ole näidanud, kust vastustajal olnuks veel võimalik asja lahendamiseks olulist teavet hankida.
  2. Samuti on ekslik kaebaja arusaam, et otsus tulnuks teha üksnes sotsiaalministri (mitte Vabariigi Valitsuse, nagu väidab kaebaja) 07.12.2006 määruses nr 66 sätestatud dokumentide alusel. Haldusorganil tuleb asja lahendamiseks kogu ka muid asjassepuutuvaid tõendeid. Kuna vastustajal oli tekkinud kahtlus kaebaja töölepingu tegelikkusele vastavuse osas, pidi ta TKindlS § 22 lg 12 kohaldamiseks või kohaldamata jätmiseks koguma tõendeid, mis kinnitaksid töösuhte olemasolu või puudumist. Haldusakti põhjendamine
  3. Kohtu hinnangul on vastustaja piisavalt põhjalikkusega ning kõiki kogutud asjaolusid ja tõendeid põhjalikult kaaludes selgitanud, miks tuleb jätta kaebajale taotletud hüvitis maksmata. Kaebaja mittenõustumine haldusakti põhjendustega ei muuda haldusakti õigusvastaseks. Kaebajale anti haldusmenetluse käigus korduvalt võimalus täiendavaid selgitusi ja tõendeid esitada, samuti saadeti talle tutvumiseks haldusakti projekt. Seega oli kaebajal võimalik tutvuda vastustaja seisukohtadega juba enne haldusakti andmist ning esitada vajadusel selgitused ja tõendid, mis annaks vastustajale aluse teistsuguse otsuse tegemiseks.
  4. Kuna kaebaja ega tema tööandja ei ole tõendanud äriühingul majandustegevuse olemasolu ega 15.10.2013 sõlmitud töölepingu tegelikkusele vastavust, siis puudub kaebajal õigus ka osalisele hüvitisele. Vastustaja jättis põhjendatult TKindlS § 22 lg 12 p 3 alusel kaebajale hüvitise terves ulatuses maksmata. Menetlustähtaja järgimine
  5. TKindlS § 22 lg 1 järgi tulnuks vastustajal lahendada avaldus 30 päeva jooksul avalduse vastuvõtmise päevast arvates. Mõjuval põhjusel saanuks vastustaja avalduse läbivaatamise tähtaega pikendada 14 päeva võrra ja sellest tulnuks avalduse esitajat teavitada (TKindlS § 22 lg 2). TKindlS § 21 lg 3 järgi loetakse hüvitise avaldus vastuvõetuks päevast, millal töötukassale 11
(12)3-15-1090 on saabunud avaldus koos nõuetekohaste dokumentidega. Hüvitise avaldusele lisatavate dokumentide loetelu on sätestatud sotsiaalministri 07.12.2006 määruse nr 66 „Hüvitise taotlemise avalduse vorm tööandja maksejõuetuse korral ja avaldusele lisatavate dokumentide loetelu“ §-s
  2. Antud juhul esitas pankrotihaldur avalduse kaebajale hüvitise maksmiseks 18.12.2014 ja vastustaja tegi otsuse 20.03.
  3. Asjas ei ole esitatud dokumente, millest nähtuks menetlustähtaja pikendamist. Samas on vastustajal tekkinud haldusmenetluse käigus kahtlus kaebaja töösuhte tegelikus olemasolus. Vastustaja on teinud nii kaebajale kui pankrotihaldurile korduvaid päringuid asjaolude selgitamiseks ja tõendite küsimiseks. Seega ei saanud TKindlS § 22 lg-s 1 sätestatud 30-päevane tähtaeg hakata kulgema enne kõigi töötaja nõueõigust tõendavate dokumentide saamist (sotsiaalministri 07.12.2006 määruse nr 66 § 2 p 2).
  4. Kuid ka juhul, kui leida, et täiendavate selgituste küsimine pidi mahtuma selle 30-päevase tähtaja sisse ega saanud tähtaega pikendada, ei anna eeltoodu siiski iseseisvat alust vaidlusaluse haldusakti tühistamiseks. HMS § 58 järgi ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Kaebaja ei ole näidanud ega põhjendanud, kuidas menetlustähtaja rikkumine võis mõjutada asja otsustamist. Haldusasja materjalidest nähtub vastupidi, et vastustaja püüdis asja õigeks lahendamiseks koguda täiendavaid tõendeid ja selgitusi nii kaebajalt, äriühingu juhatuse liikmelt kui ka pankrotihaldurilt. Otsus ja menetluskulud
  5. Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et vaidlusalune haldusakt on õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. Kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
  6. Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks ja vastustaja ei ole esitanud kohtu antud tähtajaks tema menetluskulusid ja nende kandmist tõendavaid dokumente, jätab kohus menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda (halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 108 lg 1, § 109 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/ Reelika Lind Kohtunik 12

(12)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.