Obsah (7)

§ 424§ 329§ 63§ 65§ 50§ 55§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 22. aprill 2016, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-15-4646 Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas Kohtukoosseis Vai

§ 424

ja

§ 329

järgi ning mõisteti karistuseks

§ 63

lg 1 alusel 10 kuud vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati karistust T.

Schneiderile Tartu Maakohtu 22.04.2014 kohtuotsusega kriminaalasjas 1-14-3559 mõistetud karistuse kandmata osas, mis 05.06.2015 seisuga on 9 kuud 20 päeva vangistust, võrra ja liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõisteti T. Schneiderile 1 aasta 7 kuud 20 päeva vangistust. Kohtuotsuste kogumis mõistetud liitkaristuse algust arvestati alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 05.06.2015.

§ 50lg 1 p 1 alusel võeti lisakaristusena T.

Schneiderilt ära sõiduki juhtimise õigus 1 aastaks.

§ 55

lg 1 alusel laieneb lisakaristus põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale. Karistuse kandmise aja lõpp 25.01.

1. Maakohtu määrus
2. Tartu Maakohtu 31.03.2016 määrusega jäeti T. Schneider vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamata. 2.
3. Käesolevaks ajaks on T. Schneider temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole, kuid mitte vähem kui neli kuud. Seega esinevad formaalsed alused T. Schneideri tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. 2.
4. Karistuse kandmise ajal on T. Schneideri käitumine olnud korrektne ning ta on osalenud taasühiskonnastavas tegevuses. Kinnipeetav osales tööhõives majandusabitöödel sektori koristajana ja alates 13.01.2016 töötab AS Eesti Vanglatööstuses abitöölisena. Samuti on läbitud sotsiaalprogramm „Eluviisitreening“. Vabanemise korral pakub T. Schneiderile elukoha sõber A.P. . Ka enne vangistust elas T. Schneider sõbra majas. Elukohaga kulusid ei kaasne, kuna kinnipeetav abistab majaomanikku majapidamistöödel ning kodumasinate remontimisel. Vabanemisel oleks isiku esmaseks sissetulekuks töövõimetuspension, kuid T. Schneider soovib ka töö leida. 2.
5. Kõik need ülal väljatoodud positiivsed asjaolud esinesid ka enne viimase karistuse mõistmist ja eelmise täitmisele pööramist ning ei kaalu ka üle süüdlase varasemat käitumist ja tema poolt toimepandud kuritegude asjaolusid. T. Schneiderit on kriminaalkorras karistatud korduvalt ning ta kannab teist reaalset vangistust. Varasemalt on teda karistatud varguse, kehalise väärkohtlemise, ülalpidamise kohustusest kõrvalehoidumise ja alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest. T. Schneiderile on kuritegude eest mõistetud eriliigilisi karistusi, sh korduvalt antud võimalusi karistusi vabaduses kanda. T. Schneideri karistusandmetest nähtub, et varasema, s.o Tartu Maakohtu 22.04.2014 otsusega 1-14-3559, karistati teda joobes juhtimise eest vangistusega, mis asendati üldkasuliku tööga koos mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega, kuid 22.04.2015 Tartu Maakohtu määrusega pöörati karistus ärakandmata osas täitmisele. T. Schneider ei suutnud kinni pidada kriminaalhooldusega kaasnevatest nõuetest ning pani katseajal toime ka uue kuriteo, mille eest praegu karistust kannab. Samuti asus T. Schneider kõrvale hoidma kohtumenetlusest, kus arutati tema erakorralist ettekannet, mistõttu kuulutati isik tagaotsitavaks. 2.
6. Kinnipeetava puhul on peamiseks kuritegude toimepanemise põhjuseks olnud alkoholi kuritarvitamine. Vangla iseloomustuse kohaselt soovib T. Schneider kuritegelikust käitumisest loobuda, kuid tal puudub nägemus, kuidas seda teha, samuti ei näe ta oma probleemide peamist põhjust – alkoholi kuritarvitamist. Kinnipeetavale on korduvalt antud võimalusi enda käitumist muuta, kuid ta ei ole seda suutnud. Oma senise käitumise ja uute seaduserikkumistega on kinnipeetav näidanud, et ei väärtusta karistuse kandmist vabaduses ning tal puudub motivatsioon õiguskuulekalt käituda. Isiku, kes kannab karistust samalaadsete kuritegude toimepanemise eest korduvalt, sealjuures teo eest, mis on toime pandud varasema otsusega määratud katseajal, ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks peaksid esinema väga erandlikud asjaolud. Käesolevalt selliseid erandlikke asjaolusid maakohtu arvates ei esine. Määruskaebus
7. Tartu Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu, kes palub maakohtu määruse uuesti üle vaadata ja võimalusel vabastada ta ennetähtaegselt kriminaalhoolduse alla. Süüdimõistetu leiab, et kõik alused tema formaalseks vabastamiseks on olemas, s.o eeskujulik käitumine vanglas, elukoht Tartus ja alaline sissetuleku allikas töövõimetuspensioni näol, sotsiaalprogrammi Eluviisitreening läbimine, prokuröri toetus ennetähtaegseks vabastamiseks. Lisaks ei tohiks ennetähtaegne vabastamine sõltuda ühiskonna õiglustundest, vaid objektiivsetest asjaoludest ja seadusest. Kohtud on asunud piirama ennetähtaegset vabastamist vangide puhul, kellel on tegelikult kõik eeldused selleks olemas. Ennetähtaegne vabastamine on vangidel ainuke stiimul ning kui see ära kaob, siis see võib kaasa tuua vägivaldsuse. Liiklusrikkumiste eest isiku pikaks ajaks vangi saatmine on karistuspoliitiline viga, mis on omane totalitaarsele ühiskonnale. Enne tähtaega vabastamata jätmine tekitab viha riigi ja kogu ühiskonna vastu ning pole võimatu, et osad sellised kohtusüsteemis pettunud inimesed võivad radikaliseeruda ja tasuda omal moel riigile kätte oma purunenud perede ja kaotatud töökohtade eest. Seda süüdimõistetu Eesti riigile ei soovi. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
8. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab, et T. Schneideri vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud.
9. Ringkonnakohus nõustub maakohtu poolt välja toodud ja määruskaebuses üle korratud süüdimõistetu suhtes esinevate positiivsete asjaoludega. Samas kohtukolleegium leiab, et

§ 76lg-s 4 toodud asjaolusid tuleb hinnata nende kogumis, mistõttu on maakohus T.

Schneideri vabastamise otsustamisel arvesse võtnud kõiki positiivseid kui ka negatiivseid asjaolusid ning määruskaebuses ei ole välja toodud uusi olulisi asjaolusid, mis tingiksid maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale jõudmise ning mida maakohus ei oleks oma määruses arvestanud. Kõik määruskaebuses välja toodud tulevikus juhtuda võivad stsenaariumid viitavad sellele, et süüdimõistetu ei ole aru saanud talle mõistetud karistuse eesmärgist ning mõistetud karistus ei ole oma eesmärki käesolevaks ajaks täitnud. Arvestades süüdimõistetule varasemalt antud võimalusi kanda karistust vabaduses, puudub määruskaebuses esitatu pinnalt alus arvata, et seekord läheksid asjad teisiti ning T. Schneider oleks võimeline alluma kriminaalhooldusele. Ringkonnakohus sarnaselt maakohtuga leiab, et ei esine selliseid asjaolusid kogumis, mis tingiksid T. Schneideri ennetähtaegse vabastamise Kohtukolleegium peab vajalikuks märkida, et tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamine on individuaalne ja sõltub iga süüdimõistetu puhul tema kohta

§ 76

lg-s 4 sätestatud asjaoludest, mistõttu ei ole asjakohane viide, et kohus justkui massiliselt keelduks positiivsete asjaolude esinemisel süüdimõistetute vabastamisest.

1. Ringkonnakohus peab veelkord vajalikuks rõhutada, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Maakohus kaalus kõiki asjaolusid, mis tulevad isikust ja mida näeb ette seadus ning jõudis põhjendatult järeldusele, et T. Schneideri vabastamine ei ole põhjendatud.
2. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Tartu Maakohtu 31.03.2016 määrus muutmata ning süüdimõistetu määruskaebus rahuldamata. Tiit Lõhmus Maarika Kuusk Aarne Sarjas