Obsah (5)

§ 430§ 432§ 173§ 174§ 168

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Määruse tegemise aeg ja koht 26. aprill 2016. a Haapsalu kohtumaja Kärdlas Tsiviilasja number 2-16-4961 Tsiviilasi Eesti Haigekassa hagi Rando Kütti

§ 430

. Pooled paluvad teha kohtumääruse kohtuistungit pidamata ja pooli kohtusse kutsumata. 2 Ühtlasi kinnitavad pooled, et nad on teadlikud kompromissi sõlmimise ning sellest tuleneva kohtumenetluse lõpetamise tagajärjest. Kompromissi ese ja sisu

1. Kinnitada Eesti Haigekassa (edaspidi hageja) ja Rando Küttim (edaspidi kostja) (koos nimetatuna pooled) vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas: 1.
2. Kostja tunnistab hageja nõuet 297,71 eurot. 1.
3. Kostja tasub punktis 1.1 nimetatud nõude summa Eesti Haigekassa arveldusarvele nr EE652200221001127282 Swedbank AS-is või arveldusarvele nr EE631010022088784002 AS-i SEB Pank ositi 2 (kahes) osas:
4. maiks
5. a mitte vähem kui 148,86 eurot ja
6. juuniks
7. a mitte vähem kui 148,85 eurot. 1.
8. Kohustus on täidetud, kui nõude kogusumma on laekunud hageja arveldusarvele. Makse selgitusse tuleb märkida „Küttim, tsiviilasjas 2-16-4961“. 1.
9. Maksega hilinemisel, või kui sooritatud makset ei ole võimalik üheselt seostada tsiviilasjaga 2-164961 (kompromissiga) makse selgituse ebakorrektsuse tõttu või kui makse on väiksem punktis 1.
10. määratud osamaksest, kohustub kostja viivitamata tasuma kogu tasumata summa. 1.
11. Juhul kui kostja kohustub punktis 1.4 sätestatud alusel viivitamata tasuma kogu tasumata summa ning võlgnevus ei ole laekunud hageja arveldusarvele 5 tööpäeva jooksul, on hagejal õigus pöörduda võla sissenõudmiseks kohtutäituri poole. Täitemenetlusega kaasnevad kulud kannab kostja. 1.
12. Antud asjas ei ole kostjal hageja ees muid kohustusi. Juhul, kui käesolevas asjas mõistetakse välja menetluskulusid Eesti Vabariigi kasuks, jäävad need kostja kanda. KOHTU SEISUKOHT Kohus olles tutvunud asja materjalidega ja esitatud kompromissilepinguga leiab, et poolte sõlmitud kompromissi võib kinnitada ja menetluse asjas lõpetada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 430

lg 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Vastavalt

§ 430

lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Pooled kinnitasid kompromisslepingus, et soovivad menetluse käesolevas asjas lõpetada kompromissiga ning et nad on teadlikud kompromissi sõlmimise ning selle kohtu poolt kinnitamise ja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. Kohus leiab, et kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esine. Eeltoodust tulenevalt kohus kinnitab kompromissi selles toodud tingimustel ja menetlus asjas tuleb lõpetada.

§ 430

lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. 3

§ 432

sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetluskulud ja menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine

§ 173

lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 174

lg 1 ja 2 järgi menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 168

lg 3 järgi kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kohtule esitatud kompromisslepingus on hageja kinnitanud, et antud asjas ei ole kostjal hageja ees muid kohustusi. Juhul, kui käesolevas asjas mõistetakse välja menetluskulusid Eesti Vabariigi kasuks, jäävad need kostja kanda. Seega on menetlusosalised kokku leppinud menetluskulude jaotuse vaid osas, mis puudutab riigi kasuks väljamõistetavaid menetluskulusid. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole käesolevas tsiviilasjas menetluskulusid, mida tuleb riigi kasuks välja mõista. Ülejäänud osas jätab kohus

§ 168lg 3 alusel menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole menetlusosalised käesolevas tsiviilasjas menetluskulusid kandnud. (allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik 4