) § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus leiab, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda
lg 2 p 2 alusel kuivõrd hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. XXX (hageja) esitas 04.04.2016 kohtule hagiavalduse XXX ja XXX vastu. Hageja on hagiavalduses välja toonud, et Harju Maakohtu 04.07.2014 otsusega tsiviilasjas 2-13-56672 oli määratud, et hageja maksab iga kuu elatist summas 280 eurot kahe lapse ülalpidamiseks. Hageja tasus elatist määratust natuke väiksemas summas. Käesolevalt on hageja pöördunud kohtu poole kohtutäituri poolt temale esitatud nõuete suuruse kohta selgituse saamiseks. Kohus jättis 11.04.2016 kohtumäärustega esitatud hagiavalduse käiguta. Kohus osundas hagis esinevatele puudustele ning kohustas hagejat puudusi kõrvaldama. Kohus leidis, et esitatud kujul ei ole hagiavaldust võimalik menetleda ja andis hagejale tähtaja oma nõude täpsustamiseks, kuivõrd esitatud hagiavalduse pinnalt jäi kohtule ebaselgeks hageja nõue. Kohtule jäi ebaselgeks, kas hageja sooviks on temalt varasemalt väljamõistetud elatise suuruse vähendamise nõue. Samuti kohustas kohus hagejat selgelt välja tuua, millised faktilised asjaolud annavad hageja hinnangul temale õiguse nõuda väljamõistetud elatise võlgnevuse vähendamist. Hageja esitas kohtule 24.04.2016 täpsustatud hagiavalduse. Täpsustatud hagiavaldusest nähtuvalt palub hageja selgitust kohtutäituri nõudmistele. Kohus leiab, et hageja nõue on ebaselge ning hageja eesmärk ei ole käesolevas menetluses saavutatav. Kohtu hinnangul ei ole võimalik käesolevas tsiviilasjas hageja poolt esitatud hagiavalduse ning täpsustatud hagiavalduse pinnalt järeldada, et hageja võimalikuks nõudeks on temalt jõustunud kohtulahendiga väljamõistetud elatise suuruse muutmine
Kohus leiab, et hageja eesmärk, saada selgitust temalt täitemenetluse raames sissenõutavate summade kohta, on saavutatav täitemenetluse raames. Kohus on ka 11.04.2016 kohtumääruses juhtinud hageja tähelepanu sellele, et hagejal on õigus küsida selgitust kohtutäituri käest täitemenetluse raames temalt sissenõutavate summade kohta. Kohus selgitab täiendavalt, et hagejal on õigus esitada kaebus kohtutäituri otsuse ja tegevuse peale täitemenetluse seadustiku (TMS) § 217 kohaselt. Vastava kaebuse peab hageja esitama kohtutäiturile. Samuti on võlgnikul õigus TMS § 221 lg 1 kohaselt esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hageja menetlusdokumentidest ei nähtu, et hageja nõuaks käesolevas menetluses sundtäitmise lubamatuks tunnistamist. 2 2-16-5260 Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et
lg 2 p 2 alusel tuleb hagi menetlusse võtmisest keelduda, kuna hagiga taotletavad eesmärki ei ole võimalik saavutada. Seoses asjaoluga, et kohus keeldub avalduse menetlusse võtmisest, tagastatakse see
Kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et avaldus ei ole olnud kohtu menetluses (
lg 6).
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt
lg 1 kannab avaldaja menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Seega jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Käesolevas asjas ei ole menetluskulusid, mille rahalist suurust saaks kohus kindlaks määrata. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (
/digitaalselt allkirjastatud/ Aleksandr Kondrašov kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.