4-16-2754/4

4-16-2754 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2016, Tallinn Väärteoasja number 4-16-2754 (2316,16,002555) Kohtunik Märt Toming Tõlk Maksim Tšurkin Väärteoasi Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse §-s 151 lg 1 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik Kohtuvälise menetleja esindaja Vadim Pakarklis, ik 36210100325, elukoht: XXX Ruth Kotov, Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskond RESOLUTSIOON
2. Vadim Pakarklis süüdi tunnistada NPALS § 151 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada teda arestiga 6 (kuus) päeva.
3. KarS § 66 lg 1 ja 3 alusel määrata mõistetud aresti ärakandmine ositi ja järjest kantava karistuse kestus peab olema vähemalt kaks päeva.
4. Mõistetud ja ositi kantav arest 6 (kuus) päeva tuleb ära kanda Põhja Prefektuuri arestimajas Rahumäe tee 6/1 Tallinnas ning menetlusalusele isikule mõistetud arest peab olema ära kantud hiljemalt 18.05.
5. Kui menetlusalusele mõistetud arest jäetakse tähtaegselt ära kandmata, kohaldatakse menetlusaluse isiku suhtes sundtoomist ning kogu ärakandmata aresti osa pööratakse täitmisele täies ulatuses ning aresti ärakandmist arvestatakse alates menetlusaluse isiku karistuse kandmisele toimetamisest.
6. Vadim Pakarkliselt välja mõista riiklikul ekspertiisiasutusel joobeseisundi tuvastamise uuringu tegemisel tekkinud kulu 35 (kolmkümmend viis) eurot, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda kohtuotsuse lisana koostatavas makseinfos märgitud Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele, märkides kohustusliku viitenumbri ja selgituse: „Vadim Pakarklis, 4-16-2754, uuringu kulu“. Makseinfo koos viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel Vadim Pakarklisele tema elukoha aadressile tavapostiga.
7. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus esitada apellatsioon maakohtu kohtuotsuse peale, mis on tehtud väärteoasja arutamisel VTMS § 107 lõike 1 kohaselt. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva 1 jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on seitsme päeva jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav alates selle kuulutamisest, so alates 18.04.
8. VTMS § 199 lg 3 sätete kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 09.03.2016 koostatud väärteoprotokollist nr AB1483463 nähtuvalt peeti 09.03.2016 kell 15.49 Tallinnas Kalamaja kalmistu pargis asukohaga Kungla 63 kinni Vadim Pakarklis, kelle organismis tuvastati uuringu tulemusena fentanüüli ja metadooni sisaldus, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPALS §-s 151 lg 1 ettenähtud väärteo, kuivõrd oli eelnevalt tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet ilma arsti ettekirjutuseta. Kohtuistungil menetlusalune isik selgitas, et süüdistus on arusaadav. Tunnistab ennast süüdi, tarvitas fentanüüli, kuid metadooni tarvitab arsti ettekirjutusel. Arsti kirjutas metadooni välja aastal
9. Vähendab doosi vähehaaval. Psühholoogiliselt tekkis tõrge, kord kuus tekib soov tarvitada. Ei tööta, on invaliid, esitas avalduse invaliidsuspensioni saamiseks. Mõnikord juhtub, et murdub. Alkoholi ei tarvita, ei suitseta. Sel ajal töötas mitteametlikult abitöölisena lammutustöödel. On saanud toetusi, siis on ka mõned trahvid ära tasunud. Kõik prrobleemid tulenevad tervisest, on vaja operatsioonile minna. Tunnistab, et on süüdi, kuid on vaja lemmiklooma eest hoolitseda, tuttav käib vaatamas. Kohtuvälise menetleja esindaja taotles karistuseks aresti 6 päeva ja välja mõista menetluskulu 35 eurot. Kohus, kuulanud menetlusaluse isiku selgitusi, kontrollinud joobeseisundi tuvastamise saatekirja, mille kohaselt tuvastati menetlusaluse isiku organismis uuringu tulemusena narkootilise aine fentanüüli ja metadooni sisaldus, asub seisukohale, et menetlusaluse isiku poolt NPALS §-s 151 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemine on tõendamist leidnud. Arvestades süüteo asjaolusid ja menetlusaluse isiku ütlusi, leiab kohus, et süütegu on toime pandud kavatsetult. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. 14.03.2016 tehtud uuringu tulemusena on menetlusaluse isiku organismis tuvastatud fentanüüli ja metadooni. Fentanüül ja metadoon kuuluvad NPALS § 31 lg 1 alusel koostatud sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 lisa 1 II nimekirja. Väärteoasja materjalidest ei nähtu arsti ettekirjutust eelmärgitud ainete kasutamiseks. Kui isegi arvestada, et metadooni puhul oleks tegemist ravimi koostisosaks oleva ainega, mille tarvitamine toimub ainult arsti ettekirjutusel, mida menetlusalune isik ka väitis, siis fentanüül selleks ei ole. Kohus peab sellise aine tarvitamise ettekirjutuse tegemist ka võimatuks, kuivõrd selline ettekirjutus oleks õigusvastane. Vastavalt NPALS § 3 lg 1 sätetele on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine, sh tarvitamine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste või psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või samas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Väärteoasja materjalidest ei ilmne asjaolusid, mis viitaks menetlusaluse isiku poolt narkootilise aine fentanüüli tarvitamisele eelmärgitud lubatavusklausli alusel. Sellest tulenevalt on menetluslune isik narkootilist või psühhotroopset ainet tarvitades rikkunud NPALS § 3 lg 1 sätestatud keeldu. Seega on väärteoasja kohtuliku arutamisega tuvastamist leidnud, et menetlusalune isik oli tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet arsti ettekirjutuseta ja sellise aine käitlemine, sh 2 tarvitamine on NPALS § 3 lg 1 ja 11 kohaselt arsti ettekirjutuseta keelatud, mistõttu on menetlusaluse isiku käitumine õigesti kvalifitseeritud NPALS §-s 151 lg 1 ettenähtud väärteona. Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku süü suurusest ja menetlusaluse isiku isikut iseloomustavatest andmetest, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut varem korduvalt erinevate väärtegude toimepanemise eest karistatud rahatrahvidega ja samalaadse väärteo toimepanemise eest lühiajalise arestiga. Aastate jooksul määratud rahatrahvid väärtegude toimepanemise eest on osaliselt tasutud, osaliselt tasumata. Sellest saab järeldada, et menetlusalusel isikul puuduvad piisavad rahalised vahendid rahatrahvide tasumiseks. Sellele vaatamata jätkab menetlusalune isik rahalisi vahendeid nõudvate väärtegude toimepanemist. Arvestades taolisi karistusandmeid asub kohus seisukohale, et rahatrahv kui karistusliik on end ammendanud. Määratud trahvid ning ka lühiajaline arest ei ole menetlusalusele isikule oodatud mõju avaldanud. Sellest tulenevalt leiab kohus, et menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada aresti. Seetõttu kohus, juhindudes VTMS §-st 107 lg 1 p 1 asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja temale tuleb mõista karistusena arest. Kuivõrd menetlusalust isikut süüdistatakse ühe väärteo toimepanemises, siis leiab kohus, et menetlusaluse isiku süü on alla keskmise ja menetlusalusele isikule võib karistuse mõista alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Kuivõrd menetlusalune isik taotles aresti kandmise määramist ositi, leiab kohus, et kuivõrd samalaadse väärteo toimepanemise eest on menetlusalusele viimane kord arest mmõistetud peaaegu aasta tagasi, siis leiab kohus, et menetluseluse isiku taotluse võib rahuldada ja määrata aresti ärakandmise ositi kuu aja jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Samuti tuleb menetlusaluselt isikult VTMS § 111 p 8 alusel välja mõista menetluskulud, milleks on uuringu kulu. Kuigi menetlusalune isik väidetavalt ei tööta, on ta osa rahatrahve tasunud, mis viitab mingisuguse sissetuleku olemasolule. Lisaks sellele ei ole menetlusalune isik esitanud tõendeid oma maksejõuetuse kohta. Omaks võetud kohtupraktika kohaselt võib osaliselt menetluskulude tasumisest vabastada isiku, kelle poolt süüteo toimepanemine võib olla juhuslik. Antud juhul on menetlusalune isik isikuks, keda on regulaarselt karistatud väärtegude toimepanemise eest ning isik on teadlik sellest, et sellise iseloomuga väärtegude toimepanemisega kaasnevad menetluskulud. Seega tegutses isik teadmises, et tema karistamisega kaasnevad tema kanda jäävad menetluskulud. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et väärteomenetluses tekkinud menetluskulu tuleb täies ulatuses jätta menetlusaluse isiku kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ 3