4-16-1274/6

4-16-1274 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2016, Tallinn Väärteoasja number 4-16-1274 (2317,15,012523) Kohtunik Märt Toming Tõlk Maksim Tšurkin Väärteoasi Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse §-s 151 lg 1 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik Kohtuvälise menetleja esindaja Aleksei Krukovitš, ik 38608310210, elukoht: XXX Oleg Klok Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskond RESOLUTSIOON
2. Aleksei Krukovitš süüdi tunnistada NPALS § 151 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada teda arestiga 7 (seitse) päeva.
3. KarS § 66 lg 1 ja 3 alusel määrata mõistetud aresti kandmine ositi ning järjest kantava karistuse kestus peab olema vähemalt 2 päeva.
4. Mõistetud ja ositi kantav arest 7 (seitse) päeva kuulub ärakandmisele Põhja Prefektuuri arestimajas Rahumäe tee 6/1 Tallinnas. Menetlusalusele isikule mõistetud arest peab olema ära kantud hiljemalt 18.05.
5. Kui menetlusalune isik jätab mõistetud aresti tähtaegselt ära kandmata, kohaldatakse menetlusaluse isiku suhtes sundtoomist ning kogu ärakandmata aresti ärakandmist arvestatakse alates menetlusaluse isiku aresti ärakandmisele toimetamisest.
6. Aleksei Krukovitšilt välja mõista riiklikul ekspertiisiasutusel aineekspertiisi tegemisel tekkinud kulu 84 (kaheksakümmend neli) eurot, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda kohtuotsuse lisana vormistatavas makseinfos märgitud Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele, märkides kohustusliku viitenumbri ja selgituse: „Aleksei Krukovitš, 4-16-1274, menetluskulu“. Makseinfo koos viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel Aleksei Krukovitšile posti teel tema elukoha aadressile.
7. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
8. Asitõend: EKEI keemiaosakonnast hoiustatud amfetamiini sisaldav vedelik kui NPALS § 151 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine konfiskeerida NPALS § 153 lg 2 alusel ja hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 ja NPALS § 7 lg 3 alusel kehtestatud korras. 1
9. Asitõend: ekspertiisiasutusest kohtuvälisele menetlejale tagastatud süstal (ümbrikus) hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtusetu asi. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus esitada apellatsioon maakohtu kohtuotsuse peale, mis on tehtud väärteoasja arutamisel VTMS § 107 lõike 1 kohaselt. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on seitsme päeva jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav alates selle kuulutamisest, so alates 18.04.
10. VTMS § 199 lg 3 sätete kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 29.01.2016 koostatud väärteoprotokollist nr AB1440804 nähtuvalt peeti 09.12.2015 kell 11.58 Tallinnas Kadaka tee 191a maja juures kinni Aleksei Krukovitš, kelle juurest leiti süstal vedelikuga massiga 0,73 grammi, milline vedelik sisaldas aineekspertiisi kohaselt 4,65 amfetamiinsulfaati, mis sisaldas endas 0,025 grammi amfetamiini. Seetõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPALS § 151 lg 1 ettenähtud väärteo, kuivõrd menetlusalune isik ebaseaduslikult valdas väikeses koguses, so 0,025 g narkootilist ainet amfetamiini. Kohtuistungil menetlusalune isik selgitas, et süüdistus on arusaadav. Tunnistab ennast väärteo toimepanemises süüdi. Oli koos tööandjaga autos, samal päeval võttis ennast lahti. Oli selline ebameeldiv lugu. Töötab praegu siseviimistlejana. Saab miinimumpalka, laps sündis ja naine on kodune. Seetõttu on rahadega raske, trahvid tasumata. Eelmised arestid on ära kandnud. On oma elu muutnud, last vaja kasvatada, lõpetas selle kõik ära. Tööandja teadis, et tal on sellega probleemid olnud ja palus tal muretseda narkootilist ainet. Laps on vanuses 1 aasta ja 1 kuu. Seetõttu lõpetaski kõik oma eelmise eluga. Oleks valmis karistusena üldkasulikku tööd tegema. Kahetseb ja lõpetas sellega. Arvestades, et terve töönädal läheb kaduma, tahaks siiski üldkasulikku tööd või siis nädalavahetustel karistust kanda. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et süüdistus on tõendatud väärteoasja materjalidega. Menetlusalune isik ise tunnistas, et pani toime väärteo. Karistusena palub määrata arest. Rahatrahvi ei ole võimalik kohaldada, kuivõrd on ainuke peres, kes teenib raha, naine on kodune. Ka varasemad väiksemad arestid ei täitnud eripreventiivset rolli. Viimane kord oli 6 päeva, siis nüüd taotleb 7 päevast aresti. Menetluskulu 84 eurot välja mõista menetlusaluselt isikult. Ekspertiisiobjekt süstal koos vedelikuga konfiskeerida ja hävitada. Ei ole vastu kui kohus määrab karistuse kandmise ositi. Kohus, kuulanud menetlusaluse isiku selgitusi, kontrollinud aineekspertiisi akti, mille kohaselt tuvastati menetlusaluselt isikult ära võetud süstlas olevast vedelikust 0,025 grammi amfetamiini, asub seisukohale, et menetlusaluse isiku poolt NPALS §-s 151 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemine on tõendamist leidnud. Arvestades süütegude asjaolusid ja menetlusaluse isiku ütlusi, leiab kohus, et süütegu on toime pandud kavatsetult. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. 09.12.2015 menetlusaluselt isikult ära võetud ja aineekspertiisiga tuvastatud amfetamiin kuulub NPALS § 31 lg 1 alusel koostatud sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 lisa 1 I nimekirja. Menetlusaluse isiku selgituste kohaselt ei ole arst talle amfetamiini käitlemiseks ettekirjutust 2 teinud ning kohus peab sellise ettekirjutuse tegemist võimatuks, kuivõrd selline ettekirjutus oleks õigusvastane. Vastavalt NPALS § 3 lg 1 sätetele on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine, sh valdamine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste või psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või samas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Väärteoasja materjalidest ei ilmne asjaolusid, mis viitaks menetlusaluse isiku poolt narkootilise aine amfetamiini valdamisele eelmärgitud lubatavusklausli alusel. Sellest tulenevalt on menetluslune isik narkootilist või psühhotroopset ainet tarvitades ja omades rikkunud NPALS § 3 lg 1 sätestatud keeldu. Seega on väärteoasja kohtuliku arutamisega tuvastamist leidnud, et menetlusalune isik valdas narkootilist või psühhotroopset ainet arsti ettekirjutuseta ja selliste ainete käitlemine, sh valdamine on NPALS § 3 lg 1 ja 11 kohaselt arsti ettekirjutuseta keelatud, mistõttu on menetlusaluse isiku käitumine õigesti kvalifitseeritud NPALS §-s 151 lg 1 ettenähtud väärteona. Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku süü suurusest ja menetlusaluse isiku isikut iseloomustavatest andmetest, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut varem korduvalt, sh ka samalaadsete väärtegude toimepanemise eest karistatud nii rahatrahvi kui arestiga. Senini on menetlusalune isik temale väärtegude toimepanemise eest määratud rahatrahvid jätnud tasumata. Sellest saab järeldada, et menetlusalusel isikul puuduvad kas piisavad rahalised vahendid või soov rahatrahvide tasumiseks. Menetlusaluse isiku selgituste kohaselt saab ta miinimumpalka. Sellele vaatamata jätkab menetlusalune isik rahalisi vahendeid nõudvate väärtegude toimepanemist. Arvestades taolisi karistusandmeid asub kohus seisukohale, et rahatrahv kui karistusliik on end ammendanud. Määratud trahvid ning ka lühiajaline arest ei ole menetlusalusele isikule oodatud mõju avaldanud. Sellest tulenevalt leiab kohus, et menetlusaluse isiku suhtes tuleb taas kohaldada aresti. Seetõttu kohus, juhindudes VTMS §-st 107 lg 1 p 1 asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja temale tuleb mõista karistusena arest. Kuivõrd menetlusalust isikut süüdistatakse ühe väärteo toimepanemises, siis leiab kohus, et menetlusaluse isiku süü on alla keskmine ja menetlusalusele isikule tuleks karistus mõista ettenähtud sanktsiooni keskmise määra lähedases määras. Samas on eelmise samalaadse väärteo toimepanemisest möödunud pikem ajavahemik, mistõttu leiab kohus, et menetlusalune isik on suutnud mingi aja käituda õiguskuulekalt. Sellest tulenevalt leiab kohus, et menetlusalusele isikule võib aresti mõista alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra ning kuna menetlusalune isik väidetavalt ka töötab, peab kohus võimalikuks määrata aresti kandmise ositi. Puutuvalt taotlusesse asendada mõistetav arest üldkasuliku tööga, leiab kohus, et see taotlus tuleb jätta rahuldamata. Menetlusalust isikut on korduvalt väärtegude toimepanemise karistatud rahatrahvidega ja ta on jätnud trahvid tasumata. Samuti on teda karistatud samalaadse väärteo toimepanemise eest arestiga. Sellised andmed viitavad menetlusaluse isiku õiguskuulekuse puudumisele ning tegemist ei ole isikuga, kellele esimest korda mõistetakse karistusena arest ning kelle isikuandmed viitavad sellele, et väärteo toimepanemine on olnud juhuslik, mistõttu ei oleks aresti kandmine otstarbekas ja selle võiks esimesel korral asendada üldkasuliku tööga. Samuti tuleb menetlusaluselt isikult VTMS § 111 p 8 alusel välja mõista menetluskulud, milleks on aineekspertiisi tegemisega kaasnenud kulu. Kuna menetlusaluse isiku väidete kohaselt on ta tööle asunud ega soovi töökohta aresti kandmise tõttu kaotada, leiab kohus, et menetlusaluse isiku taotlus karistuse ositi kandmisele määramiseks on põhjendatud ning kohus määrab karistuse kandmise ositi. /allkirjastatud digitaalselt/ 3