KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 10.mail 2016.a. Võru kohtumaja Väärteoasja number 4-15-10921 Kohtukoosseis Kohtunik Roomet Sõnna Sekretär Liia Tigane

§ 132p 3, kohus otsustas: OÜ Osula Graanul kaebus rahuldada.

Tühistada Keskkonnainspektsiooni 27.11.2015.a. otsus väärteoasjas nr 9400015000223 ja lõpetada väärteomenetlus OÜ Osula Graanul suhtes Välisõhu kaitse seaduse § 139 lg 2 järgi

§ 29lg 1 p 1 alusel.

Välja mõista OÜ-le Osula Graanul riigieelarvest menetluskuluna kaitsjatasu 1870 (üks tuhat kaheksasada seitsekümmend) eurot. Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb Tartu Maakohtu Võru kohtumajale kirjalikult teatada 7 (seitsme) päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates kohtuotsuse teatavakstegemisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK KOHTUVÄLISE MENETLEJA OTSUS Keskkonnainspektsiooni 27.novembri 2015.a. otsuse kohaselt väärteoasjas nr 940015000223 korraldas ajavahemikul 01.12.2014 kuni 20.02.2015 Priit Uuemaa pädeva isikuna Vöru maakonnas Sõmerpalu vallas Varese külas OÜ Osula Graanul tööd nii, et OÜ Osula Graanul alustas tegevust enne välisõhu saasteloa saamist ja paiskas ilma välisõhu saasteloata õhku detsembris 1,263 t, jaanuaris 1,54 t ja veebruaris 0,826 t lämmastikoksiide (NOx), kuigi ilma loata võib välisõhku heita kuni 0,3 t NOx-i aastas; detsembris 12,628 t, jaanuaris 15,4 t ja veebruaris 8,260 t süsinikoksiidi (CO), kuigi ilma loata võib välisõhku heita kuni 10 tonni COd aastas; detsembris 2,537 t, jaanuaris 3,094 t ja veebruaris 1,659 t lenduvaid orgaanilisi ühendeid (LOÜ), kuigi ilma loata võib välisõhku heita kuni 0,1 t LOÜ-sid aastas. Priit Uuemaa, OÜ Osula Graanul pädeva esindajana, rikkus välisõhu kaitse seaduse (VÕKS) § 68 lg 1 alusel kehtestatud Keskkonnaministri määruse ,,Saasteainete heitkogused ja kasutatavate seadmete võimsused, millest alates on nõutav välisõhu saasteluba ja erisaasteluba” § 2, viies paiksest saasteallikast ilma välisõhu saasteloata saasteaineid välisõhku. Osaühingul Osula Graanul puudus välisõhu saasteluba ja erisaasteluba saasteainete NOx, CO, LOÜ ja tahkete peenete osakeste välisõhku viimiseks. Keskkonnainspektsioon karistas 27.novembri 2015.a. otsusega OÜ Osula Graanul Välisõhu kaitse seaduse § 139 lg 2 järgi rahatrahviga 1800 eurot. MENETLUSALUSE ISIKU KAEBUS OÜ Osula Graanul kaebuse kohaselt trahvi määramise aluseks olev VÕKS § 139 on blanketne norm, mis väärteokoosseisu sisu ei ava ning see koosseis tuleneb Keskkonnaministri 11.06.2014 määrusest nr 20 „Saasteainete heitkogused ja kasutatavate seadmete võimsused, millest alates on nõutav välisõhu saasteluba ja erisaasteluba“. Graanulitehase põletusseadme (katel) võimsus on küll 25 MW, kuid tehase suhtes ei kohaldu määruse § 2 ega § 3 lg 1, vaid § 3 lg 2 p 1, mille kohaselt pole saasteluba kohustuslik, kui põlemissaadusi kasutatakse otsesel kuivatamise või kuumutamise meetodil. Keskkonnainspektsioon nõustub väärteootsuses, et OÜ Osula Graanul tehase seadmed loetakse § 3 lg 2 p-s 1 toodud seadmeteks, kui leiab samas vääralt, et see ei välista määruse § 2 kohaldamist ja saasteloa nõudmist. Tehase saasteallikaks on hakkepuidu kolle, kus põlemisel tekkinud suitsugaasid juhitakse trummelkuivatisse ning toimub saepuru kuivatamine otseselt suitsugaasidega. Seega ei olnud määruse § 3 lg 2 p 1 järgi saasteluba OG suhtes kohustuslik ning väärteomenetlus tuleks

§ 29lg 1 p 1 järgi koosseisu puutumise tõttu lõpetada.

Keskkonnainspektsioon on ebaõigesti leidnud, et tehases põletatud kütuste koguse põhjal tehtud näitlike arvutustega saab lugeda tõendatuks ka väärteo toimepanemise. Saasteainete hulk tuleks tuvastada mõõtmiste teel. Kuna käesoleva asja menetluses ei ole KKI saasteainete mõõtmisi teostanud, on tagasiulatuvalt sisuliselt võimatu kontrollida, millises koguses saasteaineid tegelikkuses tehasest välisõhku viidi. Põletatud hakkepuidu koguse ja selle alusel tehtud potentsiaalse saastekoguse arvutuse põhjal ei saa lugeda väärteomenetluses tõendatuks tegelikult välisõhku paisatud saasteainete kogust ja määruse §-s 2 toodud künniskoguste ületamist. Seega tuleks väärteomenetlus

§ 29lg 1 p 1 alusel koosseisu tunnuste puudumise tõttu lõpetada.

Väärteo toime pannud füüsiline isik või organ ei ole (õigesti) tuvastatud. Kuna teokoosseis koosneb kahest elemendist saasteloa puudumine ja määruse §-s 2 toodud koguseid ületaval hulgal saasteainete välisõhku viimine, tuleks P. Uuemaa käitumises tuvastada mõlema elemendiga seotud teod. P. Uuemaa ei ole kunagi olnud OÜ Osula Graanul töötaja ega juhatuse liige, vaid ta tegutses 16.09.2013 volikirja nr 35 alusel, mis andis talle õiguse esindada OÜ Osula Graanul tehase ehitamisega ja lubade taotlemisega seotud toimingutes. P. Uuemaal oli õigus ja kohustus taotleda saasteluba, kuid tal puudusid volitused teha mistahes muid toiminguid (sh tehast käivitada), ei ole tuvastatud, et P. Uuemaa oleks saanud muul viisil tehase käivitamisega seotud otsuseid mõjutada või juhtida. P. Uuemaa on OÜ Osula Graanul emaettevõtte AS Graanul Invest juhatuse liige alates 27.01.2015, enne nimetatud kuupäeva oli P. Uuemaa AS Graanul Invest töötaja (elektroenergeetika spetsialist). P. Uuemaa on taotlenud saasteloa väljastamist ja ta teadis, et tehasel pole 2014.a. detsembris saasteluba, kuid puuduvad mistahes tõendid selle kohta, et P. Uuemaa korraldas ka tehase käivitamist ja juhtis tehase tööd viisil, mille käigus paisati välisõhku saasteaineid. Seega puuduvad P. Uuemaa teos väärteokoosseisu tunnused ning väärteomenetlus tuleks

§ 29lg 1 p 1 alusel lõpetada.

Menetleja rikkumisi tähtsust omavate asjaolude tuvastamata jätmisel ei saa praegu kohtumenetluses enam kõrvaldada. 23.09.2015 lõpetati P. Uuemaa suhtes menetlus VMTS § 30 lg 1 p 1 alusel, mis sätestab, et menetlus lõpetatakse, kui isiku süü ei ole suur ja menetluse jätkamiseks puudub avalik huvi. Samal alusel tuleks lõpetada menetlus ka OÜ Osula Graanul suhtes, sest süü ei ole suur: väidetav rikkumine hõlmab ca 2 kuu pikkust perioodi, millega ei kaasnenud reaalset kahjulikku mõju keskkonnale. Asjakohane ei ole väärteootsuses toodud väide, et tegemist on olulise rikkumisega, kuna saastainete loata välisõhku viimisel peaks OÜ Osula Graanul maksma saastetasu kõrgendatud määras. Saastetasu määratakse Keskkonnatasude seaduse järgi ning käimasolev väärteoasi pole saastetasu maksmisega seotud ega mõjuta OÜ Osula Graanul süü suurust käimasolevas asjas. Väidetav rikkumine on kõrvaldatud ning puudub avalikkuse huvi asja menetlemiseks. Väidetav rikkumine pandi toime ca aasta tagasi ning pärast saasteloa saamist (20.02.2015) tehasest välisõhku juhitud saasteainete osas ei ole Keskkonnainspektsioonil etteheiteid. Avalikkuse huvi ei saa õigustada esitatud kaebuste ja avaldatud ajaleheartiklite arvuga. Avalikkuse huvi peab

§ 30

lg 1 p 1 kohaselt esinema konkreetse menetluse, mitte menetlusaluse isiku suhtes. Sama teo kohta ei saa P. Uuemaa ja OÜ Osula Graanul suhtes teha erinevat otsust. Saasteloa väljastamine viibis Keskkonnaametist tulenevatel põhjustel. Kui kohus leiab, et vaatamata ülaltoodule ei tuleks väärteoasja menetlust lõpetada, siis palub kaebaja alternatiivselt vähendada kergendavate asjaolude tõttu trahvisummat märksa suuremas ulatuses kui Keskkonnainspektsioon. Osula Graanul planeeris tehase seadistamise aja 2014. a detsembrisse lähtuvalt eeldusest, et tema 19.09.2014 saasteloa taotlust menetletakse mõistliku aja jooksul, milleks praktikas on 2-3 kuud, saasteloa menetlus kestis aga 5 kuud. Tulenevalt eeltoodust palub OÜ Osula Graanul tühistada Keskkonnainspektsiooni 27.11.2015 otsus väärteoasjas nr 940015000223, lõpetada väärteomenetlus

§ 29

lg 1 p 1 alusel või

§ 30

lg 1 p 1 alusel, alternatiivselt tühistada otsus trahvi summa osas ning vähendada kohaldatud rahatrahvi kohtu äranägemisel mõistliku ja õiglase summani. KOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD JA TEHTUD JÄRELDUSED Vastavalt

§ 123

lg 2 arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

§ 31

lg 1 sätestab, et tõendamisel ja tõendite kogumisel järgitakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades

5.peatükis sätestatud erisusi. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selle üle, et OÜ Osula Graanul esitas 22.09.2014 Keskkonnaametile taotluse välisõhu saasteloa saamiseks (Keskkonnainspektsiooni väärteotoimiku lk 38), 2014.a. detsembris alustas Osula Graanul tehase seadistamisega ja proovikäivitamisega, 20.02.2015 väljastas Keskkonnaamet OÜ Osula Graanul välisõhu saasteloa (Keskkonnainspektsiooni väärteotoimik lk 15-26, 70-76). Väärteoprotokollis heidetakse menetlusalusele isikule ette VÕKS § 68 lg 1 alusel kehtestatud Keskkonnaministri määruse ,,Saasteainete heitkogused ja kasutatavate seadmete võimsused, millest alates on nõutav välisõhu saasteluba ja erisaasteluba” § 2, mis loetleb saasteainete kogused, mille ületamisel on nõutav saasteluba, rikkumist. Kaebuse esitaja leiab, et sama määruse § 3 lg 2 p 1 järgi ei olnud saasteluba menetlusaluse isiku suhtes kohustuslik. Keskkonnaministri määruse ,,Saasteainete heitkogused ja kasutatavate seadmete võimsused, millest alates on nõutav välisõhu saasteluba ja erisaasteluba” (edaspidi määrus) § 3 sätestab järgmist:

§ 30

lg 1 p 1 alusel.

§ 87kohaselt väärteoasja arutatakse ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Kar

S § 14 lg 1 tulenevalt vastutab juriidiline isik seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mille on juriidilise isiku huvides toime pannud tema organ, selle liige, juhtivtöötaja või pädev esindaja. Riigikohtu 2.oktoobri 2012.a. otsuse nr 3-1-1-88-12 kohaselt KarS § 14 lg 1 järgi tuleb juriidilise isiku vastutus avada tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja teo kaudu (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. juuni
2. a otsus asjas nr 3-1-1-38-08, p 7 ja
3. mai
4. a otsus asjas nr 3-1-1-30-11, p 15.1). Seejuures saab juriidilist isikut karistada ka siis, kui teo on toime pannud juriidilise isiku tavatöötaja juhtivtöötaja või organi käsul (korraldusel) või vähemalt heakskiidul (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
5. märtsi
6. a otsus asjas nr 3-1-1-21-12, p 6.2). Asjaolu, milline juriidilise isiku organi liige, juhtivtöötaja või pädev esindaja on pannud juriidilise isiku huvides toime koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo või kelle heakskiidul või korraldusel see tegu on toime pandud, peab olema ära toodud juba väärteoprotokollis. Kohtuvälise menetleja viga, mis seisneb väärteoprotokollis juriidilise isiku huvides teo toime pannud organi liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja fikseerimata jätmises, ei ole enam võimalik kohtumenetluses kõrvaldada, kuna vastavalt

§-le 87 on kohus väärteoasja arutamisel seotud väärteoprotokolli piiridega. Juriidilise isiku huvides teo toime pannud organi liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja väärteoprotokollis või kiirmenetluse otsuses nimetamata jätmise korral tuleb väärteoasjas menetlus lõpetada, kuna kõiki süüteo tunnuseid ei ole võimalik tuvastada. Eeltoodud seisukohad on leidnud kajastamist arvukates Riigikohtu lahendites (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. juuni
2. a otsus asjas nr 3-1-1-38-08, p 7 koos seal viidatud kohtupraktikaga ja
3. märtsi
4. a otsus asjas nr 3-1-1-21-12, p 6.1). Riigikohtu Kriminaalkolleegiumi 18.detsembri 2014 otsuses kohtuasjas 3-1-1-90-14 on Riigikohus korranud, et kohtupraktika kohaselt saab juriidilist isikut karistada ka siis, kui teo on toime pannud juriidilise isiku tavatöötaja juhtivtöötaja või organi käsul (korraldusel) või vähemalt heakskiidul (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
5. oktoobri
6. a otsus asjas nr 31-1-88-12, p 7 ja
7. märtsi
8. a otsus asjas nr 3-1-1-21-12, p 6.2). Sellisel juhul tuleb väärteoprotokollis või kiirmenetluse otsuses isikuliselt ära näidata vähemalt see organi liige, juhtivtöötaja või pädev esindaja, kelle korraldusel või heakskiidul koosseisupärane, õigusvastane ja süüline tegu on juriidilise isiku huvides toime pandud (vt otsus asjas nr 3-1-188-12, p 7). Kooskõlas eelmärgituga on organi liikme või juhtivtöötaja korraldusel toime pandud tegu omistatav KarS § 14 lg 1 alusel juriidilisele isikule ka näiteks siis, kui korraldust täitnud tavatöötaja - või ka teine organi liige, juhtivtöötaja või pädev esindaja - pole tuvastatav, ei täitnud süüteo subjektiivset koosseisu või tegutses mittesüüliselt (nt vältimatus keelueksimuses KarS § 39 lg 1 mõttes). Juriidilise isiku karistamiseks piisab sellisel juhul sellest, kui korralduse andja ise täitis seda tehes subjektiivse koosseisu ja käitus õigusvastaselt ning süüliselt. Volikirjast (Keskkonnainspektsiooni väärteotoimiku tl 61) nähtuvalt oli Priit Uuemaa pädevuses esitada OÜ Osula Graanul poolt Osula graanulitehase ehitamiseks vajalikke taotlusi kolmandatele isikutele (eelkõige ametiasutustele ning elektri-, võrgu-, ehitus- ja infrastruktuuriettevõtetele) eesmärgiga välja selgitada projekti teostamiseks vajalike kommunikatsioonide ja tehnorajatiste rajamise võimalikkus, parameetrid, tehnilised tingimused ja maksumus; volitatul on õigus taotleda kolmandatelt isikutelt hinnapakkumisi ja tehnilisi tingimusi nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikus ulatuses; volitatul on õigus taotleda kohalikult ja riiklikelt ametitelt ning asutustelt graanulitehase ehitamiseks ja opereerimiseks vajalikke lubasid; samuti esindada ettevõtet OÜ Osula Graanul teistes taotlustega seotud toimingutes. Menetlusalune isiku OÜ Osula Graanul seaduslik esindaja juhatuse liige Raul Kirjanen annab kohtuistungil ütlusi (tl 83-84), et Osula Graanul esitas saasteloa taotluse septembris 2014; tehnoloogia paigaldamise graafik oli selline, et 2014 taheti tehast käivitada; Priit Uuemaa oli Osula tehase ehitamise ajal tööl OÜ Graanul Invest projektijuhina ja tema ülesanded olid seotud tehase projekteerimise ja tehase keskkonnalubade hankimisega ja lepingute läbirääkimistega; Osula Graanulis oli kolm juhatuse liiget, Raul Kirjanen osales keskkonnaloa taotlemisel, valdavalt tegi seda tööd Priit Uuemaa, ekspertide tasemel kohtumistega tegeles Priit Uuemaa; kui aprillis kokku saadi oli ja oli esimene koosolek, kus olid Keskkonnaameti ja valla esindajad, oli tehase käivitamise ja ehitamise ajagraafik paigas; Keskkonnaametiga oli kokkulepe, et 2014.a. detsembriks saavad saasteloa valmis; tehase kütteseadme töösse rakendamine on pikk protsess; tehase käivitamist ei oleks saanud otsustada iseseisvalt Priit Uuemaa ja Margus Milk; tootmisprotsess koosneb kahest osast: esimene lüli on ahi, mis toodab sooja ja teine osa sellest protsessist trummelkuivati, mis kasutab seda sooja õhku puidu kuivatamiseks; R. Kirjanen teadis detsembris 2014 käivitamise ajal, et saasteluba ei ole; nende arusaamine oli, et luba ei ole vaja puidukuivatamise protsessis; kui nad oleksid pärast ahju kuivatamist tehase seisma jätnud, oleks see tähendanud neile vähemalt miljonit eurot kahju ja tehase käivitamise edasilükkamist kuue kuu võrra; Margus Milk on toomisjuht, kes kui on erakorraline olukord tehases, siis võib tehase seisma panna; puidu kuivatamisega alustati detsembri lõpus ja pelletite tootmisega kohe peale seda; AS Graanul Invest juhatus oli pädev andma loa; juhatuses oli arutamisel, et käivitamise hetkel saasteluba ei ole ja loa väljaandmine viibib. Tunnistaja Priit Uuemaa annab kohtuistungil ütlusi (tl 84-85), et ta töötas AS Graanul Invest, mille tütarettevõte on Osula Graanul, ja oli Osula Graanul ehitamise projektijuht; ülesandeks tehase ehitamine ja lubade taotlemine, hoonete ehitamine, lepingute sõlmimine ja projekti juhtimine; Margus Milk abistas kohalike ehitustöödega ja P. Uuemaa tegeles kohapeal ehituse igapäevase juhtimisega alates 2014 algusest 2014 lõpuni, kuni tehas käivitus; tema tööülesanded Osula Graanulis lõppesid käivitamisega, ta ei olnud enam otseselt tehase käivitamise juures; köetavad kogused sai ta teada tagant järgi Osula Graanuli tootmistabelist küttekoguste järgi; käivitamine on mitmenädalane protsess, kui pannakse natuke halupuid ja pannakse tuli alla ning järk-järgult suurendatakse koguseid; detsembrikuus oli esimene käivitamine ja ka kuivati alustas tööd; pelleti katel läks tööle mitu kuud hiljem, ta oli saasteloa taotlemise eest Osula Graanulis vastutav isik, ei olnud Osula Graanul juhatuse liige ega töötaja; tegutses OÜ Osula Graanul 2014 ja 2015 volikirja alusel, mis andis taotleda lubasid ja suhelda vastavate asutustega vastavatel protsessidel, võtta hinnapakkumisi; ta ei saanud otsustada tehase käivitamist, 2014 detsembris tehase proovikäivitamise otsustas Osula Graanul juhatus; 2014 detsembris ta teavitas juhatust, et tehasel pole veel saasteluba; tehase tööprotsessi ja koguseid ei saanud ta kuidagi mõjutada; tema seisukohast pole käivitamise jaoks sellist eraldi luba olemas, käivitamise ajagraafik oli ehitajatega kokku lepitud; kuna ta oli Keskkonnaametiga suhelnud, siis jätkas suhtlemist nendega edasi. Tunnistaja OÜ Osula Graanul tehase juht Margus Milk annab ütlusi (tl 104), et ta töötab OÜ Osula Graanul tehase juhina alates 2014.a. jaanuarist; tema tegeles ehitusega seotud igapäevaste tegevuste organiseerimisega ja personali otsimisega, välisõhu saasteloa taotlusega tegeles juhatuse poolt volitatud projektijuht; tööde ja tegemistega oldi graafikus ja 2014.a. detsembris võis teha etapijärgulise tehase käivitamise; ta oli teadlik, et keskkonnalubade menetlemine käib, kuid kuna see ei olnud otseselt tema töökohustus, siis ei tundnud ta otseselt taotluste vastu huvi; nädalatepikkune protsess oli kuivatusahju ettekütmine, detsembri keskpaiku algas materjali kuivatamine; raamatupidamine pidas arvestust põletatud kütuse koguste kohta; käivitamise protsessi juhtis kohapeal M. Milk, projektijuht Priit Uuemaa tegeles lubade taotlemisega; M. Milk ei olnud teadlik, kas välisõhu saasteluba oli olemas, kui käivitati; 2014.a. detsembris tuli juhatuse otsus, et alustada käivitamist; millises koguses aineid proovikäivitamisel eraldus, seda ta ei tea; reaalseid emissioonide mõõtmisi tehase käivitamisel ei toimunud; tal oli töökorraldaja funktsioon, et kokkulepitud tööd saaksid õigeaegselt ja kvaliteetselt tehtud; tehase proovikäivitamist sai peatada juhatuse liige, Priit Uuemaal ei olnud õigust tootmistegevusse sekkuda. Tunnistaja Keskkonnaameti välisõhu spetsialist Peeter Ekstein annab ütlusi (tl 85), et Osula Graanul pöördus saasteloa saamiseks septembris 2014; tunnistaja käis kohapeal ja vestles Osula Graanuli tehase direktor Margus Milkiga; enne ehituse alustamist oleks pidanud luba olema, ehitustööd käisid juba, kui esitati taotlus; ta suhtles Margus Milkiga; Priit Uuemaa oli üks kontaktisik, kes oli seotud ettevõttega. Kuna tegemist on juriidilise isiku väärteoasjaga peab väärteoprotokollist nähtuma juriidilise isiku organi liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja koosseisupärane, õigusvastane ja süüline tegu, mis toob kaasa juriidilise isiku vastutuse. Teokirjeldusest peab nähtuma konkreetse füüsilise isiku kohustus nõutavaks teoks, tegu, mille ta tegi või tegemata jättis ja millises vormis oli täidetud subjektiivne koosseis. Tegevusetusdelikti puhul peab teokirjeldusest nähtuma konkreetse füüsilise isiku kohustus nõutava teo tegemiseks, nõutav tegu, mille ta tegemata jättis, samuti see, millises vormis oli täidetud subjektiivne koosseis ( Riigikohtu otsus 3-1-143-08 ) Käesolevas väärteoasjas nähtub väärteoprotokollist, et teo on toime pannud pädeva isikuna Priit Uuemaa, kes korraldas OÜ Osula Graanul tööd 01.12.2014-20.02.2015 nii, et OÜ Osula Graanul alustas tegevust enne välisõhu saasteloa saamist ja paiskas ilma saasteloata õhku saastekoguseid üle lubatud koguste. Väärteomaterjalidest ei selgu, kelle ülesandeks tegelikult oli OÜ Osula Graanul töö korraldamine 01.12.2014-20.02.2015 ja saasteainete kontrolli all hoidmise tagamine väärteoprotokollis märgitud saasteainete väidetava välisõhku paiskumise perioodil 01.12.2014-20.02.2015.a. Tunnistajana ülekuulatud Priit Uuemaa avaldas oma osalust ettevõtte ehitamisel ja keskkonnaalases tegevuses saasteloa taotluse esitamisel Keskkonnaametile, kuid ta tegutses talle antud volituse piirides ning tema kompetentsi ei kuulunud ettevõtte töö korraldamine, ettevõtte käivitamiseks andis loa osaühingu juhatus, mille koosseisu ta ei ole kunagi kuulunud. Tunnistaja M. Milk on ütlusi andes kinnitanud, et ta on alates
9. a jaanuarist tehase juht ning tema ülesandeks on tehase igapäevase tootmis- ja tööprotsessi juhtimine, 2014.a. detsembris tuli juhatuse otsus, et alustada tehase käivitamist, Priit Uuemaal ei olnud õigust tootmistegevusse sekkuda. Menetlusaluse isiku seaduslik esindaja juhatuse liige R. Kirjanen kinnitab kohtuistungil, et tehase käivitamist ei oleks saanud otsustada iseseisvalt Priit Uuemaa ja Margus Milk, vaid selleks oli pädev osaühingu juhatus, juhatuses oli arutamisel, et käivitamise hetkel saasteluba ei ole ja loa väljaandmine viibib. Kohtule jääb arusaamatuks, mille alusel P. Uuemaad kohtuvälise menetleja poolt süüstatakse pädeva isikuna OÜ Osula Graanul töö korraldamises nii, et OÜ Osula Graanul alustas tegevust enne välisõhu saasteloa saamist ja paiskas ilma välisõhu saasteloata õhku üle lubatud piirnormide saastekoguseid; väärteo lahendamiseks vajalikud faktilised asjaolud on välja selgitamata ja tõendamata. Asja materjalidest nähtuvalt olid P. Uuemaal volitused tehase ehitamise perioodil kuni detsember 2014 keskkonnaalaste lubade taotlemiseks ja vastavates tehingutes ettevõtte esindamiseks ning tema korraldusel oli välisõhu saasteloataotlus ka Keskkonnaametile esitatud. Keskkonnaaameti 25.11.2014 kirjaga (Keskkonnainspektsiooni väärteotoimiku tl 80-81) on tõendatud, et esialgse kava järgi on Keskkonnaamet lubanud OÜ Osula Graanul loa väljaandmist detsembris
10. Kohus nõustub kaebuse esitajaga, et kohtuväline menetleja on jätnud välja selgitamata, kes tegelikult, millal ja millistel motiividel andis
11. a detsembris korralduse tehase käivitamiseks ilma välisõhu saasteloata, korraldas edaspidi tehase tööd ning viis välisõhku saasteaineid. Kuna kohus on seotud väärteoprotokollis tooduga ja ilma saasteloata tehase käitamist tegelikult korraldanud füüsiline isik on jäetud välja selgitamata, ei ole kohtul võimalik tuvastada väärteoprotokolli teokirjelduses esitatud asjaolude põhjal väärteoprotokollis kajastamata asjaolusid, mistõttu väärteomenetlus tuleb lõpetada

§ 29lg 1 alusel.

Neil asjaoludel tuleb tühistada Keskkonnainspektsiooni 27.11.2015.a. otsus väärteoasjas nr 9400015000223 ja lõpetada väärteomenetlus OÜ Osula Graanul suhtes Välisõhu kaitse seaduse § 139 lg 2 järgi

§ 29lg 1 p 1 alusel väärteotunnuste puudumise tõttu.

Kuna kohus leiab, et väärteoasja menetlus tuleb lõpetada

§ 29

lg 1 p 1 alusel, siis kohus ei käsitle kaebuse esitaja alternatiivnõudeid menetluse lõpetamise kohta

§ 30

lg 1 p 1 alusel, sest menetlusaluse isiku süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, või karistusmäära vähendamiseks.

§ 23

kohaselt väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lõike 1 punktides 1–3 ja 5–6 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Menetlusaluse isiku kaitsjad on esitanud taotluse välja mõista OÜ Graanul kasuks kaitsjatasu 4477 eurot (käibemaksuta), millele lisandub täiendavalt istungiga seotud kulu vastavalt taotluse p 4 toodule (2x 110x 1,75). Taotluse kohaselt on kaitsjad osutanud kokku õigusabi 40,70 tundi + 19.aprilli 2016 kohtuistungi ajal 2x1,75 tundi. Kohus leiab, et kaitsjate poolt taotletav tasu on ebamõistlikult suur.

§ 38lg 1 kohaselt kohtumenetluses järgitakse menetluskulude arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid. Kr

MS § 175 lg 2 kohaselt kui menetlusosalisel on mitu kaitsjat, arvatakse menetluskulude hulka neile makstud tasu suuruses, mis ei ületa ühele kaitsjale või esindajale tavapäraselt makstavat mõistliku suurusega tasu. Varasemalt on Riigikohus kohtuasjas nr 3-1-1-25-06 leidnud, et õigusabikulusid, mis ületavad trahvisummat ei saa lugeda mõistlikeks ega neid menetlusalusele isikule hüvitada. Kohus leiab, et kaitsja tunnitasu 110 eurot (käibemaksuta) on mõistlik ja kooskõlas kohtupraktikaga. Kuid arvestades väärteoasja mahtu ja keerukust, esitatud menetlusdokumente (koostatud ja esitatud kohtule kaebus 4,5 lehel koos lisadega ning vastus kohtuvälise menetleja seisukohale 2 lehel), osalemist kohtuistungitel (9.märtsi 2016 istungil 2 tundi ja 19.aprillil 2016 1,75 tundi), on põhjendatud ja mõistlik käesolevas väärteoasjas hüvitada riigieelarve vahenditest OÜ Osula Graanul valitud kaitsjate tasu kokku 17 tunni eest kogusummas 1870 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Roomet Sõnna Kohtunik