Obsah (5)

§ 201§ 136§ 72§ 108§ 118

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tiina Pappel ja Tanel Saar 13. aprill 2016, Tartu 3-14-52224 Haldusa

) § 201 lg 5 alusel ilma kirjeldava ja põhjendava osata.

§ 201

lg 5 järgi võib ringkonnakohus teha otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, kui apellatsioonkaebus jääb rahuldamata; põhjendused apellandi poolt apellatsioonimenetluses esitatud väidetega mittenõustumise ja tema viidatud tõendite arvestamata jätmise kohta sisalduvad ammendavalt ja selgelt haldusaktis, vaideotsuses, kaebuse või apellatsioonkaebuse kohta esitatud vastuses või halduskohtu otsuses; ning kohus järgib neid põhjendusi, osutades otsuses nendega nõustumisele,

§ 201lg-le 1 ja dokumendile, kus põhjendused sisalduvad.

2.

§ 136kohaselt tehakse lihtmenetluse määrus menetlusosalisele teatavaks.

M. Võrk on saatnud

1. jaanuaril 2016 kohtule teate, milles märgib, et seoses
2. jaanuaril 2016 Viru Vanglast vabanemisega palub ta Tartu Ringkonnakohtul saata kõik vastused ja kirjad talle aadressil XXXXXXXXX , XX . Tartu Ringkonnakohus on saatnud
3. veebruari
4. a lihtmenetluse määruse kaebaja poolt avaldatud aadressil, kuid kaebaja ei ole kinnitanud menetlusdokumendi kättesaamist (tl 142). Menetlusdokumentide kättetoimetamine ei ole õnnestunud ka kaebaja registripõhisele aadressile Soome Vabariigis.

§ 72lg 4 kohaselt kohaldatakse kättetoimetamisele tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Ts

MS) § 306-315, 317 ja 319-

1. TsMS § 3141 lg 2 kohaselt kui menetlusdokumendi saaja on avaldanud samas kohtumenetluses kohtule enda või oma esindaja aadressi või sidevahendi andmed, võib saata menetlusdokumendi või teabe selle kättesaadavaks tegemise kohta sama aadressi või sidevahendi andmeid kasutades ning menetlusdokument loetakse saatmisest kolme tööpäeva möödumisel saajale kättetoimetatuks. Kuivõrd M. Võrk on ringkonnakohtule
2. jaanuaril 2016 avaldanud enda aadressi, siis oli ringkonnakohtul lubatud saata lihtmenetluse määrus sellel aadressil ning ringkonnakohus loeb lihtmenetluse määruse selle saatmisest kolme tööpäeva möödumisel, s.o
3. veebruaril 2016 kättetoimetatuks.
4. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus põhjendatult kaebuse rahuldamata jätnud ning apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Viru Vangla kinnipeetav Marek Võrk on esitanud kohtule hüvitamiskaebuse, millega nõuab mittevaralise kahju hüvitamist seoses veebis juurdepääsu piiramisega Riigikohtu kodulehekülje alamlehekülgedele.
5. Viru Vangla
6. aprilli
7. a vastuses kaebusele (tl 85-85p), Tartu Halduskohtu
8. juuni
9. a otsuses (tl 96-97p) ning Viru Vangla vastuses apellatsioonkaebusele (tl 123-123p) on ammendavalt ja selgelt põhjendatud, et kaebaja ei ole välja toonud, milles seisneb temale tekitatud mittevaraline kahju, ja kaebaja on jätnud tõhusama õiguskaitsevahendi kasutamata. Ringkonnakohus nõustub nende põhjendustega.
10. Kaebaja leiab apellatsioonkaebuses, et halduskohus on ebaõigesti asunud seisukohale, et kaebaja ei ole välja toonud, milles seisneb temale tekitatud mittevaraline kahju, ning kaebaja on jätnud kasutamata tõhusama õiguskaitsevahendi. Ringkonnakohtu hinnangul on kaebaja etteheited paljasõnalised, kuna kaebaja on jätnud märkimata põhjendused, miks ta leiab, et halduskohtu seisukohad on ebaõiged. Ühtlasi nõustub ringkonnakohus vastustajaga vastuses apellatsioonkaebusele märgituga, et mittevaralise kahju kirjeldamiseks ei pea omama õigusalaseid teadmisi, ja esindaja puudumine ei saa olla takistuseks kaebaja õiguste kaitsmisel. Lisaks on M. Võrk seisukohal, et halduskohus on otsuse tegemisel tuginenud vastustaja väidetele, jättes samas kaebaja väited tähelepanuta. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohtu otsus õiguspärane. Halduskohus on otsust tehes tõendeid kaalunud ja igakülgselt hinnanud ning ainuüksi asjaolu, et otsus põhineb suuremalt jaolt vastustaja esitatud tõenditel ja väidetel ei tähenda, et menetlusõigust oleks rikutud.
11. Ringkonnakohus soovib selgitavalt märkida, et kuna käesolevas asjas on kahju hüvitamise nõude eeldused täitmata, s.o mittevaralise kahju tekkimine ja tõhusama õiguskaitsevahendi kasutamine ja kaebus ei kuulu eeltoodud põhjustel rahuldamisele, siis ei oma käesoleva haldusasja lahendamise seisukohast tähtsust kaebaja poolt viidatud ja veel jõustumata Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) lahend analoogses asjas Kalda vs Eesti (nr 17429/10). Lisaks juhib ringkonnakohus kaebaja tähelepanu, et isegi kui viidatud lahend sellisel kujul jõustub, siis on EIK otsuse p-s 58 jõudnud seisukohale, et kaasuse asjaoludest tulenevalt on rikkumise tuvastamine piisav heastamaks igasuguse mittevaralise kahju. Seega ei ole EIK pidanud kinnipeetavatele juurdepääsu piiramist teatud internetilehekülgedele, millel olev informatsioon võib olla vajalik oma õiguste kaitsmiseks, sellise intensiivsusega rikkumiseks, mis vääriks rahalise hüvitise väljamõistmist.
12. Eeltoodud põhjendustel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ning halduskohtu otsus muutmata. Kaebaja oli ringkonnakohtus menetlusabi korras riigilõivu tasumisest vabastatud.

§ 108

lõike 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 118

lg 3 sätestab, et kui menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama menetluskulud ja vastaspoolelt neid tema kasuks 2 välja ei mõisteta, jätab kohus menetluskulud riigi kanda. Seega jääb kaebaja riigilõiv apellatsiooniastmes Eesti Vabariigi kanda. Maili Lokk allkirjastatud digitaalselt Tiina Pappel allkirjastatud digitaalselt 3 Tanel Saar allkirjastatud digitaalselt