← Eesti

3-16-701/14

Obsah (9)§ 155§ 152§ 153§ 4§ 249§ 44§ 108§ 109§ 104

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Karin Kalmiste Määruse tegemise aeg ja koht 21.04.2016, Tallinn Haldusasja number 3-16-701 K. H.-L. (H.-L.) kaebus Saue Vallavalitsuse 29.03.2016 korral

) § 153 lg 1 esimese lause kohaselt on kaebajal õigus kaebusest loobuda kuni kaebuse kohta tehtud lõpliku lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse.

§ 155

lg 4 kohaselt võtab kohus loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. 9.

§ 152

lg 3 sätestab, et kui § 152 lg 1 punktides 1 või 3-5 sätestatud asjaolud ilmnevad enne kaebuse menetlusse võtmist, lõpetatakse menetlus kaebust menetlusse võtmata. 10. Kaebusest loobumise taotluse saabumise järgselt selgitas kohus kaebusest loobumise tagajärgi, millele kaebaja esitas 18.04.2016 a vastuse (tl 106 – 107) ja kinnitas, et ta on teadlik kaebusest loobumise tagajärgedest. Käesoleval juhul ei esine asjaolusid, mis tingiksid kaebusest loobumise vastuvõtmisest keeldumise.

§ 155

lg-st 6 ja § 43 lg 1 p-st 2 tulenevalt puudub kaebajal menetluse lõpetamise korral õigus pöörduda sama nõudega samal alusel uuesti kohtusse. Seega võtab kohus vastu kaebusest loobumise ning lõpetab haldusasja nr 3-16-701 menetluse.

  1. Kuivõrd OÜ Immoman on esitanud taotluse menetluskulude väljamõistmiseks ning kulude nimekirja, tuleb esmalt võtta seisukoht selles, kas OÜ Immoman menetluskulude väljamõistmine kaebajalt on põhjendatud. Kaebaja on seisukohal, et enne kaebuse menetlusse võtmist ei saa menetlusosalistele tekkida muid menetluskulusid, kui kaebaja poolt ette tasutud menetluskulud (antud juhul riigilõiv). Kaebaja järeldab, et kuivõrd OÜ-d Immoman ei ole määrusega kolmanda isikuna menetlusse kaasatud, ei ole OÜ Immoman näol tegemist menetlusosalisega, kelle kasuks saaks kaebajalt menetluskulusid välja mõista.
  2. Kohus leiab, et praegune olukord on sarnane Riigikohtu halduskolleegiumi 15.10.2015 määruses nr 3-3-1-21-15 kirjeldatud olukorraga. Asjaolude kogumist nähtuvalt – OÜ Immoman 2

(8)õigusi ja kohustusi vahetult puudutava esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine, selle taotluse lahendamine ettevalmistavas menetluses, OÜ-le Immoman seisukoha esitamiseks kohtunõude saatmine – saab ka käesoleval juhul järeldada, et kohus on „vaikivalt kaasanud“ OÜ Immoman kolmanda isikuna. Kohus leiab, et sarnaselt ka praegusel juhul ei saa kaasamise määruse puudumine olla kolmanda isiku menetluskulude üle otsustamisel määrava tähendusega (vrd viidatud Riigikohtu määruse p 13). Nimetatud asjaolusid silmas pidades ning Riigikohtu 15.10.2015 määrust nr 3-3-1-21-15 arvestades tuleb OÜ Immoman lugeda käesolevas asjas menetlusosaliseks. Sellest tulenevalt oli OÜ-l Immoman õigus esitada halduskohtule taotlus menetluskulude väljamõistmiseks ja kuludokumendid.
  1. Kohus selgitab, et kaebaja on viidanud oma 18.04.2016 vastuses kohtunõudele, et menetluskulude ja kaebusest loobumise avalduse teatamisest ning vastustaja arvamuse küsimise osas on tal oma seisukoht ja viitab kohtupraktikale. Kohus leiab, et viidatud kohtulahendid ei ole praegusel juhul asjakohased. Ka analoogia kohaldamine vastustaja menetluskuludega ei viiks õige lõpptulemuseni, kuna isegi kulude olemasolul ei ole vaidlustes, mis seonduvad vastustaja igapäevase tegevusega, menetluskulude väljamõistmine vastustaja kasuks üldjuhul põhjendatud. Vastustaja peab reeglina suutma ise oma seisukohti põhjendada ning vaid üksikutel erandlikel juhtudel on välise õigusabi kasutamine põhjendatud. Kaebuse esitaja on loobumisavalduse esitanud pärast seda, kui vastustajale ja kolmandale isikule määratud vastamise tähtaeg möödus, mistõttu ei ole kohtul olnud võimalik varasemalt määratud vastajatele antud tähtaega enam kuidagi muuta. Kohus on püüdnud reageerida kaebaja kõigile taotlustele (sj kiirendamistaotlusele) sedavõrd operatiivselt, kui see on objektiivselt võimalik. Kaebaja on lisanud veel ka uusi andmeid ning täiendanud juba esitatud kaebust. Kaebajal oli kohtu seisukohalt igati võimalik prognoosida, et kohus asub määrust koostama, mitte ei jäta seda tegemata, sj et tööpäeva lõpuks see ka välja saadetakse, arvestades kaebaja poolt esitatud kiirendamistaotlust. Ka pidi kaebajale olema teada juba 12.04.16.a. seisuga, et kohus andis vastustajale aja vastamiseks, vastupidiselt poleks kaebaja esitanud kiirendamistaotlust. Kuna kaebajale oli teada kohtunõue Saue vallale, pidi olema talle nähtav, et vastamise aeg on antud ka OÜ Immoman ning viimane asub enda õigusi kaitsma. Väidetavatest uutest asjaoludest oli aga kaebaja teadlik juba 11.04.2016 seisuga, millest ta andis teada 12.04.16 kell 21:50:
  2. Seega oli kaebajal igati võimalik vältida vastamise kohustuse täitmisele asumist ja seotult EÕK-ga vähemalt osaliselt vältida kolmanda isiku poolt kulutuste tegemist, kui ta oleks mõelnud ümber varem ning teatanud, et loobub kaebusest. Asjaolu, et ehitusloaga kavandatud tegevus erineb kaebaja väitel detailplaneeringuga kavandatud tegevusest, oli nähtuvalt kaebaja esitatud täpsustatud andmetest teada aga tunduvalt varem, mistõttu ei saanud kaebajale tulla üllatusena, et ehitusluba siiski asutakse realiseerima. Kui kaebaja pöördub kohtusse nö viimasel minutil, siis ei pruugi kohus jõuda kolmandat isikut määrusega menetlusse kaasata. Ilmselgelt on kolmas isik asjast puudutatud isik, kelle olulised huvid ja õigused saavad koheselt puudutatud siis, kui kohus osutab EÕK-d. Ka jääb kohtule arusaamatuks, kas ja miks kaebaja heidab ette kohtule, et kohus asub asjaolusid kontrollima ning ei osuta EÕK-d nn pimesi. Kui kohus osutaks EÕK-d igal pöördumise juhul asjaolusid kontrollimata, võiksid sellega kaasneda kahjulikud tagajärjed isikutele, kelle huvid ja õigused peavad samuti olema seaduse kohaselt kaitstud ning kellele kahju ei korvata. Käesolevas kohtuasjas tuli vaieldamatult otsustada juba kaebuse saabumisest ja EÕK taotlusest kolmanda isiku, kui asjassepuutuva isiku õiguste ja kohustuste üle. Kolmandal isikul on menetluses pooltega võrdsed õigused ja kohustused, kui halduskohtumenetluse seadustik ei sätesta teisiti. Halduskohtumenetluse seadustik ei sätesta teisiti ega kitsenda kolmanda isiku õigusi. Kuivõrd halduskohus oli eelnevalt küsinud seisukohta esialgse õiguskaitse taotluse 3
(8)kohta, võis OÜ Immoman eeldada, et ta on selles haldusasjas menetlusosaline ka siis, kui kaebuse saabumine ja EÕK taotluse esitamine ning lisaks ka kiirendamistaotlus ei võimalda kohtul koheselt menetlusse võtmise määrust koostada. Kohus loodab, et kaebaja sihilikult ja pahatahtlusest pole püüdnud panna kohut ja teisi menetlusosalisi väljapääsmatusse olukorda; on ilmne, et kõik keskendusid esmatähtsale küsimusele (EÕK põhjendatus) ning seetõttu jäi menetlusse võtmise määrus välja andmata. Siiski tuleb märkida, et isegi kui kohus oleks võtnud määrusega asja menetlusse, oleks tulemus seesama, st et kolmas isik omas õigust esitada oma seisukoht, sj ka kaebuse menetlusse võtmise lubatavuse kohta ning kulutused oleksid olnud vältimatud. Kolmas isik ongi võimalikult kiirelt ja säästvalt esitanud kõik seisukohad, mis asjakohaselt oli võimalik. Kohus ei saa ise anda sj vastuseid küsimustele, millele saab anda vastused üksnes kolmas isik. Ka ei saaks vastustaja kohtule teatada, missugused kulutused tekivad arendajal, kui osutada EÕK-d viivituseta ning ehitamisega alustatakse. Vastuolus

§ 153

lg-s 2 sätestatuga ei saa kohus jätta teatamata ka kaebusest loobumise avalduse esitamisest. Kohus siinkohal meenutab kaebajale, et esialgse õiguskaitse kohaldamise otsustamisel tuleb kohtul hinnata mh kaebuse eduväljavaateid. Kaebuse perspektiivide hindamisega seonduvalt tuleb esmalt kindlaks teha, kas ja millist kaebaja väidetavat õigust vaidlustatud haldusakt või toiming rikub (Riigikohtu halduskolleegiumi 02.03.2006 määrus nr 3-3-1-3-06, p 9). Kaebaja ei olnud kaebuse esitamisel ka ise veel teadlik kõigist faktilistest asjaoludest, seega polnud kohtul võimalik kaebuse andmetele toetuda ja kaebaja kahtluste alusel asus kohus andmeid koguma (sj ka nt ehitusloa taotluse esitamise andmed). EÕK taotluse lahendamiseks vajalikke andmeid saab kohus koguda ennekõike kasutades teiste menetlusosaliste teadmisi/tõendeid. Sj esineb sageli olukordi, mil kaebajad on ise jätnud mõne olulise asjaolu tähelepanuta ning justnimelt teiste isikute vastuste kaudu saab kohus objektiivse teabe. EÕK taotluse lahendamisel tuleb arvestada avalikku huvi ja kolmanda isiku huvi, st kas huvi ehitis püstitada on kaalukas ning omandiõiguse alusel õiguslikult kaitstav. On selge, et esialgse õiguskaitse kohaldamisel on oht, et ehitusluba ei realiseeru (vähemalt pikka aega). Kohtule ei saa olla ilmselged (ilma kolmanda isikuta) olulised andmed, sj kas tema on kandnud kulusid ning missugused tagajärjed saabuvad, kui objektil tööd kolmandale isikule ette teatamata ja üllatuslikult viivituseta katkestada. Kõiki töid ei olegi võimalik kohe katkestada, võib tekkida ohuolukord ning ka need küsimused tuleb EÕK käigus kohtul lahendada. Neid andmeid saab aga kohtule esitada vaid kolmas isik, et kohus saaks seejärel ohud maandada. Vastustaja ei saa kaebuse esitamise hetke seisuga olla nende küsimustega kursis, neid teab reeglina vaid kolmas isik. Seega ei piisa vaid vastustaja kaasamisest, nii nagu ekslikult arvab kaebaja. Kaebuse esitajalt ei saa aga kohus nõuda, et viimane oleks kursis hetkeolukorra töödega ja oskaks tööde seiskamisest tekkivate kaasnevate ohtudega arvestada ja neid adekvaatselt hinnata. Kaebusest ei selgunud muuhulgas ka täpsemalt tööde tegemise seis ja vahetu olukord objektil, millele kohus juba on kaebaja tähelepanu koheselt juhtinud (oma vastuses kaebajale kiirendamistaotluse saamisel). Kohtuvaidluse pikkust arvestades ei pruugi kolmas isik olla enam ka majanduslikult võimeline arendust lõpuni viima. EÕK osutamisel tuleb kõiki neid asjaolusid kaaluda ja andmeid koguda ja käesolevalt kohus seda ka tegi, vaatamata sellele, et EÕK taotluse lahendamise määrust ei saanud kohus väljastada, kuna kaebaja ootamatult siiski muutis oma meelt. Kohus ei ole jätnud tegemata ühtegi seaduses ettenähtud toimingut ega teinud asjakohatuid toiminguid. Kuigi kaebaja viitab, et

§ 4lg 4 kohaselt on kohtul kohustus tuvastada haldusasja raames iseseisvalt ja lõplikult selle lahendamisel tähtsust omavad asjaolud, ei tähenda see, et kohus 4

(8)saaks EÕK taotluse saabumisel jätta tähelepanuta avaliku huvi ja puudutatud isiku õigusi (nagu kaebaja viitab ka ise

§ 249lg 3).

Et kohus saaks eelviidatud otsustuse teha, selleks on kohtul uurimisprintsiibist tulenevalt võimalik andmeid koguda, et teha kindlaks, millised on tähtsust omavad asjaolud, et EÕK taotlust rahuldada või rahuldamata jätta. Kohus ise neid andmeid ei oma ega loo. Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (

§ 249lg 3).

Esialgse õiguskaitse kohaldamine peab olema eesmärgipärane ja proportsionaalne. Kaebaja sai ja pidi arvestama, et kohus, kolmas isik ja vastustaja ei saa lähtuda eeldusest, et kaebus on esitatud läbi mõtlemata ja kergekäeliselt ning et sellest koheselt ka loobutakse. Seega on mõistetav, et kolmas isik kasutas koheselt õigusnõustaja abi. Samuti tuli arvestada, et kohus hakkab hindama justnimelt eelmärgitud asjaolusid, seega tuleb justnimelt neid asjaolusid käsitleda. Kohus on juba ka märkinud kaebajale, et kui kaebusest loobutakse, ei ole isikut, kes katkestatud tööde ja selle tagajärjel tekkinud kulutused korvaks. Seega peab ka kaebaja pool siiski alati arvestama, et kolmas isik peab kandma tõenäoliselt kulutusi, kui ta asub vastama ning samal ajal tuleb organiseerida töid objektil või kui need tuleb ootamatult katkestada. Kohtul tuleb koguda piisavalt olulist teavet, et lahendada EÕK taotlust ilma kellegi õigusi liigselt kahjustamata. Kolmas isik esitas andmed, mis kinnitavad, et talle oleksid tekkinud märkimisväärsed kahjud. Kui kaebaja esitas lisamaterjali, siis võib aru saada, et kolmas isik ei olnud nn ühispöördumisest ja selle lahendamisest teadlik ning kui kaebaja oli kõik materjalid esitanud, ei ole etteheidetav, et ka nendega tutvuti. Kaebaja ei saanud eeldada, et kolmas isik oma igapäevatöös omab neid spetsiifilisi teadmisi, mis on kohtumenetluse normidega seotud ja seetõttu võivad tekkida kulutused, kui ta vajab õigusabi ning kui seda tuleb saada sedavõrd kiirelt, nagu käesolevalt juhtus. Kõigil on igapäevatöö, mille ootamatu katkestamine võib eeldatult tekitada kulutusi. Sj oli ja on nii vastustajal kui ka kolmandal isikul koheselt õigus võtta seisukoht taotletava meetme proportsionaalsuse küsimuses, samuti kohtukaebuse menetlemise võimalikkuse kohta, sest see mõjutab EÕK osutamise võimalikkust (kaebuse perspektiivi küsimused; kaebeõiguse aluste olemasolu). Teisalt rõhutab kohus, et ehitusluba saab vaidlustada üksnes oma subjektiivsete õiguste rikkumise motiivil (

§ 44lg 1).

Ehitusloa vaidlustamiseks ei ole ette nähtud nn populaarkaebuse esitamise võimalust nagu näiteks planeeringute vaidlustamisel, millisel juhul on planeerimisseadusest tulenevalt lubatud tugineda näiteks kaebuse esitamisel planeeringu peale selle seadusevastasusele ilma subjektiivsete õiguste rikkumist ära näitamata. Ehitusseadus sellist erandit ei sätesta. Järelikult saab ehitusloa tühistamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui see rikub kaebaja seadusest tulenevaid subjektiivseid õigusi. Kohtule ei ole usutav, et erinevate spetsiifiliste kohtukaebusega seotud (sj EÕK) küsimustes suudaks kolmas isik vajalikke andmeid ja seisukohti ilma professionaalse õigusabita kohtule sedavõrd kiirelt esitada nagu antud juhul kaebaja seda nõudis. Kohus saab esialgse õiguskaitse taotlust sisuliselt lahendada alles juhul, kui on täidetud ja teada selle teatud menetluslikud lubatavuse eeldused. Taotlus on lubatav eelkõige siis, kui kohtule on esitatud

§-s 250 sätestatud nõuete kohane taotlus ning kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus ja see on kohtu poolt kontrollitav ja kontrollitud. Lisaks märgib kohus, et arvestades muutuvat kohtupraktikat ning olles sellega kursis, ei saanud kohus kuidagi nö pimesi anda EÕK-d, kontrollimata asjaolusid. Kohus viitab siinkohal Tallinna Ringkonnakohtu EÕK taotluses tehtud 25.06.16.a. lahendile haldusasjas nr 3-15-873, mil sarnases olukorras on ringkonnakohus selgitanud, miks käesolev kohus oli eksinud EÕK andmisel ja milles muuhulgas valla seisukohad on justnimelt samast vaimust kantud ning mis käesolevale kohtule olid siiski üllatuslikud. Märgitud juhtumil oli seejuures justnimelt vundamentide rajamisega alustatud, hoonete paigutusest naabrit ei olnud keegi informeerinud ka siis, kui naaber oli seda eraldi uurinud, hoone küljetsi rajamine oleks kaebaja meelest ära 5

(8)hoidnud vahetult kinnistu piirile nö teisest hoonest müüritise tekkimise, varjutused teisele kinnistule, kujade jälgimise, parkimisel heitgaaside levimise teise kinnistu piiril naabri puhkealasse, jms. EÕK määruses on Tallinna Ringkonnakohus selgitanud seaduse kohaldamist ning ka märkinud, miks justnimelt kolmanda isiku huvid on olulised hindamise alla võtta ja nendega arvestada. Loogiliselt on käesolev kohus tehtud lahendiga ja kaasaegse kohtupraktikaga arvestanud ning asjaolusid käesolevalt äärmise täpsusega kontrollima asunud. EÕK ekslik andmine või ka andmata jätmine mõjutab alati kellegi huvisid ega teeniks ka kaebaja huve ja õigusi. 14.

§ 108

lg 7 lause 1 kohaselt kannab kaebaja, kes loobub kaebusest, menetluskulud.

§ 108

lg 8 järgi hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. Menetluskulud mõistetakse välja menetlust lõpetavas määruses (

§ 109

lg 1).

§ 109lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.

Menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleb arvestada läbitöötamist vajavate materjalide mahukust ja asja keerukust (Riigikohtu halduskolleegiumi määrus kohtuasjas nr 33-1-28-09, p 11, ning otsused kohtuasjades nr 3-3-1-29-12 (p 29) ja 3-3-1-35-13 (p 32)), samuti menetluse kestust (Riigikohtu halduskolleegiumi otsus kohtuasjas nr 3-3-1-53-11, p 31). Õigusabikulude väljamõistmine, sh kolmanda isiku kasuks, ei tohi liigselt piirata isiku kaebeõigust ja tulemus peab olema õiglane (Riigikohtu halduskolleegiumi määrus kohtuasjas nr 3-3-1-70-05, p 11, ning otsused kohtuasjades nr 3-3-1-12-07 (p 22), 3-3-1-7-09 (p 13) ja 33-1-17-11 (p 18)). Väljamõistetavate menetluskulude umbkaudne suurus peab olema menetlusosalistele ettenähtav (Riigikohtu halduskolleegiumi otsus kohtuasjas nr 3-3-1-35-13, p 32). 15. OÜ Immoman esitatud dokumentide kohaselt on menetluskulude suuruseks 1687,50 eurot, millele lisandub käibemaks 337,50 eurot (kokku seega 2025 eurot). Taotluse kohaselt on vandeadvokaat Indrek Veso õigusabiteenust osutanud järgnevalt: 12.04.2016: töö kohtumaterjalidega ja kohtulahenditega ning seisukoha koostamine esialgse õiguskaitse taotluse osas (3 tundi); 13.04.2016: seisukoha koostamine esialgse õiguskaitse taotlusele, nõupidamine ning tõendite kogumine (4 tundi); 14.04.2016: seisukoha koostamine ning töö tõenditega (5,5 tundi); 15.04.2016: seisukoha täiendamine ning kohtule saatmine (1 tund). Kohus võtab siinjuures arvesse, et seisukoht oli esitatud ettevalmistava menetluse staadiumis ning veel ei ole kohtule esitatud ulatuslikku materjali, ent nagu kohus juba märkis, siis ka esialgse õiguskaitse taotlusele seisukoha andmine eeldab kaebuse perspektiivikuse hindamist ning kaebusega seotud asjaoludega kurssi viimist, asjakohaste faktiväidete esitamist, ning kohtumenetluse erisuste tundmist. Tähelepanuta ei saanud jääda kaebaja esitatud lisamaterjal ning kaebaja täiendavad uued väited. Kohus ei vaja ilmselgelt vastuseid, mis oleksid puudulikud või üldsõnalised ega aitaks kohut kiirelt vähemalt olulisemaid asjaolusid välja selgitada, kui tegemist on kiireloomulise EÕK taotlusega ning ka kaebajale endale pole asjaolud selgelt teada. OÜ-le Immoman ei olnud kohus tõepoolest pannud kohustust esitada omapoolsed seisukohti kõigile kaebuses toodud väidetele, kuid vältimatult on vastaja olnud seotud kaebuse perspektiivikuse küsimuse kaudu põhjendama olulisi asjaolusid, sj esitama ja kontrollima faktiväiteid. Võib ka nt väita, et esialgse õiguskaitse taotlusele oleks ehk saanud vähemalt osaliselt vastata kolmas isik ja ilma õigusteadmisi omamata esitada asjakohaselt dokumendid/lepingud tekkivate kulutuste kohta ja faktiliste asjaolude kirjeldused, mis on seotud nt tehtavate töödega, juba tekkinud või kohe tekkivate kulutustega, ka olukorraga objektil vms. Kaebaja ise ei ole aga kolmandale isikule ette heitnud konkreetsete kulutuste tegemist, vaid ta leiab, et isikul ei ole üldse õigust kulutuste hüvitamist nõuda. Kaebaja on sj märkinud, justkui oleks tegemist hoopis kohtuväliste kuludega. Kohus selle seisukohaga ei nõustu ja jääb varem esitatud seisukohtade juurde. Kohus lisab, et isegi juhul, kui nt esialgse 6

(8)õiguskaitse taotlus oleks esitatud vaidemenetluse ajal (mis ei ole kohtumenetlus), tuleks arvestada, et õiguskaitse taotluse menetlus kasvaks üle kohtumenetluseks ja seetõttu on esialgse õiguskaitse taotlusega seotud menetluskulude hüvitamine ikkagi lubatav. Seega ei saa antud juhul kaalutleda olukorda nii, et on tekkinud kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kolmas isik ei vaidle kaebajaga üheski muus menetluses, kui käesolevas kohtumenetluses ja talle tekkisid sellega seotult kulutused.
  1. Kohus leiab, et kolmanda isiku „liialt leebe kohtlemine“ menetluskulude väljamõistmisel ei tohi olla (eelkõige ehituse ning planeerimisega seotud vaidlustes) takistuseks kaebeõiguse teostamisele. Kohus peab kolmanda isiku poolt taotletud menetluskulude suurust liialt suureks.
  2. Hinnates asjaolusid kogumis, pidades silmas OÜ Immomani volitatud esindaja koostatud vastust EÕK taotlusele, arvestades vaidluse keerukust ning läbitöötamist vajavate materjalide hulka, peab kohus OÜ Immoman põhjendatud ja vajalikeks kuludeks 800 eurot, millele lisandub käibemaks 160 eurot (kuna OÜ Immoman volitatud esindaja osutas õigusabiteenust OÜ Advokaadibüroo Veso & Parnerid kaudu, mis on käibemaksukohustuslaste registri andmetel käibemaksukohustuslane) ehk kokku 960 eurot. Kohus leiab, et selles ulatuses on hüvitamise taotlus lubatav ning kohtule esitatud menetluskulud on arvestades asja mahtu ning keerukust põhjendatud. Kohus on seisukohal, et arvestades kuluarvetes ja neile lisatud dokumentides kajastatud töö sisu on esindaja kulu kohtu hinnangul seotud käesoleva vaidlusega. Kohus leiab, et ilmselgelt oli vajalik tutvuda kohtumaterjalidega, kaebaja on esitanud veel lisaks uusi seisukohti ning õigustatud on kolmandal isikul esitada juba ka oma seisukoht kaebaja taotlusele, milles palutakse kohtukulusid temale mitte hüvitada. Kaebaja ei esitanud pelgalt mitte üksnes kaebusest loobumise taotlust, vaid lisas sinna taotluse ja selgitused kolmanda isiku kohtukulude kohta. Kolmanda isiku esindaja ongi vastanud ja töö teostanud selles mahus, mis hõlmab põhjendatult juba ka tema kulutuste hüvitamise küsimust. Kohtule ei nähtu, et üksi aruandes nimetatud töö oleks üleliigne või mittevajalik ning et asjas esitatud kaebaja ka uute seisukohtadega oleks saanud jätta tutvumata. Kohus ei saa aga nõustuda kokkuvõttes, et tööde mahuks on hinnatud justnimelt 13,50 tundi. Töötundide arv ei ole mitte alati nn objektiivne mõõdupuu. Kohus leiab, et töö tõenditega ja nende kogumisele märgitud aeg paisutab liigselt tehtud tööde mahtu, mistõttu kohus vähendab hüvitamisele kuuluvat summat nende tööde arvelt. Kohus lisab, et uurides ka kohtupraktikat, on eelmärgitud suurusjärgus tekkivad kolmandate isikute kulutused õigusabile üldjuhul vältimatud ja ettenähtuvad. Käesoleva kohtu poolt juba viidatud Riigikohtu lahendist nr 3-3-1-21-15 (Tallinna HK haldusasi nr 3-14-52780) nähtub, et riigikohus pidas võimalikuks lugeda EÕK-ga seotud põhjendatud kuludeks 1300 eurot. Kolmas isik oli selles asjas nõudnud aga menetluskulusid summas 4349 eurot, mis olid ka reaalselt kantud ja ta kasutas õigusabi. Asja keerukusaste, sisu ja probleemide ring olid suhteliselt sarnased. 18.

§ 104

lg 6 p 2 sätestab, et kui tasutud riigilõivu suurus ületab 31,94 eurot, tagastatakse pool asjas tasutud riigilõivust, kui kaebaja loobub kaebusest. Kaebaja on kaebuselt riigilõivu tasunud 15 eurot. Kuivõrd kaebuselt tasutud riigilõiv on väiksem

§ 104lg 6 p-s 2 nimetatud summast, ei ole alust riigilõivu tagastamiseks.

Esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata jätmine 19. Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja 7

(8)õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Esialgse õiguskaitse vajaduse äralangemisel jätab kohus taotluse läbi vaatamata (

§ 249lg 3).

  1. Käesoleval juhul loobus kaebaja kaebusest, mistõttu on ilmne, et kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Seega jätab kohus kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata.
  2. Tulenevalt Riigikohtu praktikast (Riigikohtu halduskolleegiumi 19.06.2013 otsuse nr 3-31-32-13 p-d 14 ja 15) tuleb esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõiv

§ 104lg 5 pi 3 alusel tagastada. Seega tagastab kohus, pärast määruse jõustumist, K. H.-L. poolt tasutud riigilõivu summas 15 eurot. Karin Kalmiste kohtunik 8

(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.