← Eesti

3-13-2103/27

Obsah (9)§ 212§ 215§ 213§ 223§ 116§ 200§ 158§ 108§ 109

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja Kaire Pikamäe Otsuse tegemise aeg ja koht 14. aprill 2016, Tallinn Haldusa

§ 212

lg 1 teises lauses sätestatud juhul (

§ 212lg 1).

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (

§ 215lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 213lg 1 p 5).

Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (

§ 223lg 1).

3-13-2103 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (

§ 116

lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (

§ 116lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) kontrollis 03.07.2012 korralduse nr 12.2-3/9098-1 alusel OÜ Estlander Grupp tulu- ja käibemaksu arvestamise ja tasumise õigsust perioodil 01.03.201231.05.
  2. Kontrolli tulemuste kohta koostas MTA 28.02.2013 kontrollakti nr 12.2-3/909813, millele OÜ Estlander Grupp esitas eriarvamuse 24.05.
  4. MTA kohustas 08.07.2013 maksuotsusega nr 12.2-3/9098-22 OÜ-d Estlander Grupp tasuma tulumaksu summas 6934,16 eurot ja käibemaksu summas 923,58 eurot (kokku 7857,74 eurot). Maksuhaldur leidis maksuotsuse tulumaksu puudutavas osas järgnevat. OÜ Estlander Grupp tegi kontrollitaval perioodil pangakontolt 7107,33 euro ulatuses väljamakseid, mille kohta raamatupidamises puuduvad algdokumendid või kulutus ei ole seotud äriühingu ettevõtlusega: ülekanded eraisikutele 2852 eurot, maksed laevapiletite eest AS-le Tallink Group 1189 eurot, kaardimaksed ja ülekanded firmadele 2966,33 eurot, muud mitteseotud kulud 100 eurot. Kontrolli käigus selgus, et OÜ Estlander Grupp tegi kontrollitava perioodi (märts kuni mai
  5. a) arve alusel väljamakse 48,65 eurot juunis
  6. Nimetatud väljamaksed (kokku 7155,98 eurot) on ettevõtlusega mitteseotud väljamaksed, mis kuuluvad tulumaksuseaduse (TuMS) § 51 lg 1 ja § 52 lg 1 alusel maksustamisele tulumaksuga. Kontrollitaval perioodil maksis äriühing AS Bauhof Group rekvisiitidega ehitusmaterjalide arvete alusel kassast välja 14 869 eurot. Arved olid võltsitud ja kajastasid mittetoimunud tehinguid. Kuna AS Bauhof Group arvetel kirjeldatud tehinguid reaalselt ei toimunud, siis ei vasta need raamatupidamise seaduse (RPS) § 7 lg 1 nõuetele ja selliste arvete alusel tehtud väljamaksed 14 869,62 eurot kuuluvad ettevõtlusega mitteseotud kuluna maksustamisele tulumaksuga. OÜ Estlander Grupp maksis OÜ VDA Management pangakontole 09.03.2012 OÜ VDA Management rekvisiitidega arve alusel 4060 eurot. Nimetatud arve ei olnud nõuetekohane, sest arve oli esitanud äriühing, mida tööde tegemise ajal juriidiliselt ei eksisteerinud. OÜ Estlander Grupp ei kõrvaldanud kahtlust tehingu mittetoimumisest. Ehitusteenust osutas OÜga VDA Management seotud eraisik. Kontrolli käigus ei olnud võimalik tuvastada ehitusteenuse sisu, mahtu ja maksumust ega seda, kas ja kui palju OÜ VDA Management pangakontole kantud summast oli seotud OÜ Estlander Grupp ettevõtlusega. OÜ Estlander Grupp oli teadlik, et arvel märgitud tehing ei toimunud vastavalt arvel kirjeldatule. Arve ei vasta RPS nõuetele ja selle alusel tehtud väljamakse kuulub maksustamisele ettevõtlusega seotud kuluna.
  7. OÜ Estlander Grupp esitas MTA 08.07.2013 maksuotsuse nr 12.2-3/9098-22 peale vaide, mille MTA jättis 04.09.2013 vaideotsusega nr 6-1/1659-3 rahuldamata.
  8. OÜ Estlander Grupp esitas 04.10.2013 Tallinna Halduskohtule kaebuse (täpsustatud 07.11.2013, 18.03.2015) MTA 08.07.2013 maksuotsuse nr 12.2-3/9098-22 tühistamiseks tulumaksu puudutavas osas. 2

(7)3-13-2103 Kaebaja esitas maksumenetluse käigus parandusdeklaratsioonid, mille tingis tehingute tühistamine ning väljamakstud summade tagasi laekumine äriühingu kassasse. MTA aktsepteeris parandusdeklaratsioonide esitamist, kuid jättis need maksu määramisel arvestamata. MTA oleks pidanud arvestama ka vaidemenetluses esitatud kassa sularahas sissetuleku orderitega kogusummas 23 084,95 eurot. Ebaõige on maksuhalduri väide, et kaebaja ei ole tagasimaksest teavitanud enne 08.07.2013 maksuotsuse tegemist. Vastav teave edastati maksuhaldurile juba eriarvamuses ja parandusdeklaratsioonidega ning maksuhaldur aktsepteeris neid toiminguid. Maksuhaldur ei ole kogu menetluse kestel ega ka pärast parandusdeklaratsioonide esitamist nõudnud maksukohustuslaselt selgitusi tehingute tühistamise ega ka sularaha tagasilaekumise kohta kassasse. Kaebaja esitas täiendavad tõendid maksuhaldurile ise, tegemist ei olnud pahatahtliku esitamata jätmisega, nagu seda püüab väita MTA. Kuna kassasse laekunud raha kasutamise ja selle väljavõtmise eest tuleks nagunii ettevõttel maksta makse, siis on tekkinud topeltmaksustamise olukord. Kuna äriühingust välja viidud rahalised vahendid on tagastatud äriühingule, siis ei ole tegemist ettevõtlusest välja viidud rahaliste vahenditega ning summade maksustamiseks TuMS §-de 51 ja 52 alusel puudub õigus. Kujunenud olukorras puudub maksukohustuslase tahtlus või hooletus, seega on kaebajal õigus paluda maksukorralduse seaduse (MKS) § 102 lg 1 p 2 alusel maksuotsuse kehtetuks tunnistamist. Kaebaja teavitas maksuhaldurit tehingute tühistamisest, kuid maksuhaldur ei ole maksumenetluses täiendavalt uurinud, millised olid tehingu tühistamise tagajärjed. Seetõttu oli maksuhalduri otsus tulumaksu määrata üllatuslik, mistõttu ei osanud kaebaja pidada vajalikuks maksumenetluses tagasimakseid teha ning enne maksuotsuse koostamist kassaordereid rahaliste vahendite tagastamise kohta esitada. Vastustajal oli kohustus vaidemenetluses uued tõendid arvesse võtta ja maksuotsus tühistada.
  1. Maksu- ja Tolliamet palus 26.11.2013 vastuses (täiendatud 10.04.2015) jätta kaebus rahuldamata. Kaebaja on 23.05.2013 eriarvamuses nõustunud 28.02.2013 kontrollaktis välja toodud maksuhalduri seisukohtadega ning konstateerinud, et esitab parandusdeklaratsioonid (10.06.2013 esitati märtsi ja aprilli
  2. a käibedeklaratsioonide parandused). Kaebaja ei ole eriarvamuses selgitanud, et parandusdeklaratsioonide esitamise vajaduse tingib tehingute tühistamine ning äriühingu arvelduskontolt alusetult väljamakstud summad on tagastatud kaebaja kassasse. Kaebajal ei olnud eriarvamuses võimalik sularaha tagasimaksetest maksuhaldurit teavitada, kuna väidetavalt kaebaja poolt kassasse raha tagasi maksmist kajastavad kassa sularaha sissetuleku orderid on kuupäevadega 06.06.2013-07.06.2013, kuid eriarvamus on koostatud 23.05.
  3. Samuti ei saa maksuhaldur teha käibedeklaratsioonide parandamisest automaatset eeldust, et kaebaja on vaidlusaluste arvete alusel tasutud summad kassasse tagasi maksnud. Kaebaja esitas info tehingute tühistamise kohta ja kassa sularaha sissetuleku orderid alles vaidemenetluses, millega on vaideotsuse koostamisel ka arvestatud. Uute asjaolude ja tõendite arvestamine pärast maksuotsuse tegemist on piiratud. Kaebaja ei ole selgitanud, mis takistas teda tagasimaksete tegemisest koheselt maksuhaldurit teavitamast. Kuna kaebaja teavitas maksuhaldurit tagasimaksete tegemisest alles pärast maksuotsuse tegemist, kuigi ta pidi olema väidetavatest tagasimaksetest ilmselt teadlik juba varem (kassa sissetuleku orderite koostamise hetkel), minetas kaebaja ka oma õiguse paluda MKS § 102 lg 1 p 2 alusel maksuotsuse kehtetuks tunnistamist. Sealjuures on ettevõttest alusetult väljamakstud rahalt määratud tulumaksu tasumise kohustusest vabanemise eelduseks tõendamine, et ettevõttest alusetult väljamakstud summad on ettevõttesse tagasi makstud. Ainuüksi esitatud kassa 3
(7)3-13-2103 sularaha sissetuleku orderid, millelt ei nähtu, kellelt ja mille eest raha väidetavalt on liikunud, ning konstateering, et tehingud on tühistatud ja alusetult väljamakstud summad on tagastatud kaebaja kassasse, eelnimetatud asjaolusid ei tõenda. Samuti on esitatud kassa sularaha sissetuleku orderitest nähtuv tagasimaksete kogusumma 23 084,95 eurot, kuid maksuotsuse kohaselt on tulumaksustatud väljamakseid tehtud kokku summas 26 085,60 eurot. Lisaks ei ole kohtumenetluse raames eelnimetatud tõendite vastavus tegelikele asjaoludele kontrollitav. Kaebaja ei vaidle vastu maksuhalduri õiguslikule hinnangule, et kaebaja raamatupidamise andmetel oli kontrollitaval perioodil 01.03.2012-31.05.2012 tehtud ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid kogusummas 26 085,60 eurot. Samas ei ole õige kaebaja seisukoht, et kuna ta esitas maksumenetluses tõendeid selle kohta, et on sularaha ettevõtte kassasse tagasi kandnud, siis oleks maksuhaldur pidanud uurima, millised on tehingu tühistamise tagajärjed. Kuna kontrollitav periood hõlmas perioodi
  1. a märtsist kuni maini, siis ei olnud maksuhalduril õigust samas maksumenetluses kontrollida
  2. a juunikuu raamatupidamise algdokumente. Samuti ei saanud maksuhaldur eeldada, et kaebaja tagastab sularaha kassasse, sest ei nõustunud maksuotsuse koostamise ajal maksuhalduri seisukohaga. Kuni kaebuse esitamiseni halduskohtusse ei nõustunud kaebaja tulumaksu määramisega, väites, et väljamakstud summad olid ettevõtlusega seotud. Jättes esitamata enne 08.07.2013 maksuotsuse koostamist talle teadaolevad andmed, kuigi ajaliselt oleks see võimalik olnud (väidetavalt tagastati sularaha kassasse 06.06.2013 ja 07.06.2013), rikkus kaebaja maksumenetluses kaasaaitamiskohustust. Kui kaebaja maksis väidetavalt 06.06.2013 ja 07.06.2013 reaalselt sularaha kassasse, oleks kaebajal olnud ka kohustus esitada maksudeklaratsioon TuMS § 54 lg 2 alusel
  3. a juulis sama aasta juunikuu kohta ning nõuda enammakstud tulumaksu tagastamist. Kaebaja eelkirjeldatud viisil tegutsemise korral ei tõusetu küsimust topeltmaksustamisest.
  4. Tallinna Halduskohus jättis 23.04.2015 otsusega kaebuse rahuldamata. Nähtuvalt maksuotsuse p-dest 8.1-8.3 tegi kaebaja väljamakseid, mille kohta puudusid nõuetekohased algdokumendid või mille puhul võis asuda seisukohale, et need ei olnud seotud OÜ Estlander Grupp ettevõtlusega. Maksuotsuse p-des 8.1-8.3 esitatud väljamakseid, mida ei saanud ettevõtlusega seotud kuluna aktsepteerida, on kokku summas 26 085,60 eurot ning kohus nõustub maksuhalduri seisukohaga, et tegemist oli väljamaksetega, millelt oli vaja maksta tulumaksu. Kaebaja ei olegi vastustaja seisukohta ettevõtlusega mitteseotud kulutuste tegemise kohta sisuliselt ümber lükata püüdnud, vaid esitanud seonduvalt käibemaksu arvestamise kohustusega vastavasisulisi deklaratsioonide parandusi ning asunud seiskohale, et toimumata tehingute eest on raha osaühingule tagastatud, mistõttu ei oleks pidanud ka tulumaksu määrama. Kaebaja on esitanud maksuhaldurile kviitungid kassa sissetuleku orderitele numbritega 558, 559, 560 ja 561, mille kohaselt laekus 06.06.2013 ja 07.06.2013 osaühingu kassasse kokku 23 084,95 eurot. Vastustaja leidis, et kassa sissetulekute orderid esitati alles vaidemenetluses ning seetõttu oli nende arvestamise võimalus lähtuvalt MKS § 102 lg 1 p-st 2 piiratud. Maksuotsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine uue asjaolu ja tõendi ilmnemise tõttu on MKS § 102 lg 1 p 2 kohaselt võimalik siis, kui asjaolu või tõendi hilisem teatavakssaamine ei olnud põhjustatud maksukohustuslase tahtlusest või hooletusest. Kuna kviitungid numbritega 558-561 on haldusasja materjalide juurde esitatud ja kaebaja heidab maksuhaldurile ette, et viimane ei uurinud enne maksuotsuse koostamist piisavalt käibedeklaratsioonide parandamisega kaasnevaid võimalikke tagajärgi ega selgitanud välja ettevõtlusega mitteseotud summade tagastamist või nende tagastamise kavatsust, siis seostuvad need dokumendid vaidlustatud maksuotsusega ning kohus ei saa neid tähelepanuta jätta. Samas nõustub kohus MTA-ga, et olukorras, kus osaühing vaidles maksumenetluse käigus maksuhaldurile vastu, ei 4
(7)3-13-2103 pidanud vastustaja eeldama, et vaidlusalused summad on vahepeal tagasi makstud või siis seda, et need makstakse lähimal ajal tagasi. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et eelnevalt nimetatud neli kviitungit ei tõenda seda, et maksuotsuses kajastatud ning ettevõtlusega mitteseotud väljamaksed tagastati seonduvalt nende arvetega, mida maksuhaldur ettevõtlusega seotud kulu kontekstis ei aktsepteerinud ja mille kohta ei olnud nõuetelevastavat algdokumenti. Kaebaja seisukoht ei ole ka veenev, sest maksuotsuse p-s 1.1 on kajastatud mitmetele eraisikutele tehtud põhjendamatuid väljamakseid ning p-s 1.3 hulgalisi kaardimakseid, mille pinnalt tekib küsimus, kuidas küllaltki suurele hulgale erinevatele isikutele tehtud väljamaksete tagastamist korraldati ning mis neid tagasimakseid tõendab. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
  1. OÜ Estlander Grupp palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja tema kantud menetluskulud. Kaebaja ei ole vaidlustanud asjaolu, et ettevõtlusega mitteseotud kulutusi on tehtud, vaid on seisukohal, et ettevõtlusega mitteseotud kuludena äriühingust väljaviidud rahalised vahendid on äriühingusse tagastatud. Seega oli ettevõtlusega mitteseotud kuludelt tulumaksu määramine ebaõige. Vastustajal puudus õiguslik alus keelduda uute tõendite vastuvõtmisest. Maksustamise aluseks on reaalne majanduslik sooritus, kuid antud juhul maksustamise aluseks olev juriidiline fakt puudub (raha ei ole äriühingust välja viidud). Kaebaja on vaidemenetluses esitanud maksuhaldurile kassa sissetuleku orderite kviitungid nr 558-561, jättes ekslikult esitamata ühe kassaorderi, mistõttu näis äriühingu kassasse tagastatud summa väiksem tegelikult tehtud ettevõtlusega mitteseotud kuludest. Kaebaja kinnitab, et äriühingu kassasse on tagasi makstud kõik väljaviidud rahalised vahendid summas 26 085,60 eurot. Halduskohus on selles osas lähtunud vastustaja seisukohast ega ole enda seisukohta kujundanud. Vastustaja viide MKS § 102 lg 1 p-le 2, mille kohaselt oli esitatud kassaorderite arvestamise võimalus piiratud, on ekslik. Viidatud säte näeb ette piirangu juhtumiks, kui tõendid jäeti esitamata hooletusest või tahtlusest. Halduskohus ei ole tuvastanud, et kaebaja jättis dokumendid maksumenetluses esitamata hooletusest või tahtlusest. Seega ei ole halduskohus põhjendanud, et maksuhalduri käitumine esitatud tõendite arvestamata jätmise osas oli õiguspärane. Kaebaja on 23.05.2013 eriarvamuses maksuhaldurit teavitanud parandusdeklaratsioonide esitamisest. Maksuhaldur pidi eeldama, et pärast parandusdeklaratsioonide esitamist võtavad juhatuse liikmed vastutuse ja tagastavad ebaseaduslikult väljamakstud rahalised vahendid. Halduskohtu seisukoht, et esitatud kviitungid ei tõenda, et maksuotsuses kajastatud ettevõtlusega mitteseotud väljamaksed tagastati seonduvalt nende arvetega, mida maksuhaldur ettevõtlusega mitteseotud kulu kontekstis ei aktsepteerinud, on üllatuslik. Esitatud dokumendid kajastavad reaalselt raha liikumist. Kaebaja esitab apellatsioonkaebusega parandatud kviitungid kassa sissetuleku orderitele nr 558-
  2. Tegemist ei ole uue asjaoluga, kuid halduskohus ei hinnanud neid tõendeid, sest dokumendid koostati täpsustuseks juba vaidemenetluses esitatud tõenditele. Tagasimaksed on sooritanud kaebaja juhatuse liige K. Uibo ja seda tõendavad esitatud kassa sissetuleku orderite kviitungid. Vaatamata puudustele esialgsetes orderites on neil selge selgitus „tühistatud tehingutelt sissemaks kassasse“ ja makse saajaks on kaebaja. Seega on rahaliste maksete tegemine nähtav.
  3. Maksu- ja Tolliamet palub kirjalikus vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda. 5
(7)3-13-2103 Väidetavad hilisemad tagasimaksed äriühingule ei puuduta varasemate maksustamisperioodide maksukohustust ega maksudeklaratsioone. Vaidlustatud maksuotsusega on kaebajale määratud ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt tulumaks perioodi märts kuni mai
  1. a eest. Väidetavad tagasimaksed juunis 2013 ei tähenda maksukohustust vähendavaid asjaolusid kontrolliperioodil märts kuni mai 2012, vaid alles
  2. a juunikuus. Kui kaebaja maksis väidetavalt 06.06.2013 ja 07.06.2013 reaalselt sularaha kassasse, oleks tal olnud kohustus esitada maksudeklaratsioon juulis
  3. a juunikuu kohta ja nõuda enammakstud tulumaksu tagastamist. Deklaratsiooni esitamise järgselt oleks maksuhalduril olnud võimalus juuni
  4. a esitatud deklaratsiooni kontrolli raames kontrollida, kas reaalselt on raha kassasse tagasi makstud. Kaebaja ei ole raha tagastamist piisavalt tõendanud. Üksnes esitatud kassa sissetuleku orderid ei kinnita raha reaalselt kassasse maksmist. Kaebaja on esitanud lihtsalt samal blanketil muudetud andmetega orderid. Asjas ei ole esitatud raamatupidamisõiendit ega pearaamatu konto „kassa“ väljatrükki, millel kirjendatakse kassa liikumine. Muudetud orderid pigem kinnitavad, et kaebaja tegelikkuses raha ei tagastanud. Kaebaja ei teavitanud maksuhaldurit kõikidest maksustamise seisukohast tähendust omavatest asjaoludest maksumenetluses, rikkudes seega kaasaaitamiskohustust, mis on Riigikohtu 14.11.2007 otsuse nr 3-3-1-47-07 järgi MKS § 102 lg 1 p 2 kohaldamist piiravaks tingimuseks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  5. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus oma lõppjäreldustes jõudnud õigele seisukohale, et vaidlustatud MTA 08.07.2013 maksuotsuse tühistamiseks puudub alus. Ringkonnakohus ei nõustu aga halduskohtu põhjendustega, leides, et halduskohus on oma otsuses lähtunud asjakohatutest argumentidest. Seepärast muudab ringkonnakohus

§ 200

p 4 alusel halduskohtu otsuse põhjendusi, asendades need ringkonnakohtu otsuse põhjendustega, ning jätab halduskohtu otsuse resolutsiooni muutmata. Ringkonnakohtu põhjendused on alljärgnevad.

  1. Kohtumenetluses ei ole kaebaja vastu vaielnud maksuhalduri õiguslikule hinnangule, et kaebaja raamatupidamise andmetel oli kontrollitaval perioodil 01.03.2012-31.05.2012 tehtud ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid kogusummas 26 085,60 eurot. Kohtumenetluses vaidlevad pooled selle üle, kas maksuhaldur oleks maksuotsuse koostamisel pidanud arvestama kaebaja maksukohustust vähendavate asjaoludega, s.t väidetava sularaha tagastamisega ettevõtte kassasse 06.06.2013 ja 07.06.
  3. Ringkonnakohus nõustub maksuhalduriga, et kaebaja poolt vaidemenetluses esitatud sularaha sissemaksuorderid ei saa muuta kaebaja tulumaksukohustust märtsi kuni mai
  4. a eest. Teisisõnu on õige maksuhalduri positsioon, mille kohaselt ei saa kaebaja pea aasta hiljem tehtud tagasimaksed mõjutada varasemate maksustamisperioodide maksukohustust ega maksudeklaratsioone.

§ 158lg 2 kohaselt teeb kohus asjaolud kindlaks kohtuotsuse tegemise aja seisuga.

Haldusakti ja toimingu õiguspärasust hindab kohus haldusakti andmise või toimingu tegemise aja seisuga. Vaidlus menetlusosaliste vahel puudub selles, et vaidlusaluse maksuotsuse tegemise ajaks ei olnud maksuhaldurile esitatud sularaha sissemaksuordereid ega TuMS § 54 lg 2 kohast deklaratsiooni tulumaksu ümberarvutuseks ning enammakstud tulumaksu tagastamiseks. Asjas ei ole esitatud tõendeid sellest, et kaebaja oleks sellise deklaratsiooni tänaseni esitanud. 6

(7)3-13-2103
  1. TuMS § 54 lg 2 kohaselt on residendist juriidiline isik kohustatud esitama maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu
  2. kuupäevaks MTA-le maksudeklaratsiooni TuMS §-des 49-53 nimetatud kulude ja väljamaksete ning §-des 50 ja 53 sätestatud maksukohustust mõjutavate asjaolude kohta eelmisel kalendrikuul. TuMS § 54 lg 6 sätestab, et kui langevad ära TuMS § 51 lg 2 p-des 3-5 ning § 52 lg-tes 2 ja 3 maksustamise aluseks olevad asjaolud, on maksumaksjal õigus teha tulumaksu ümberarvutus ning nõuda enammakstud tulumaksu tagastamist. Maksuhaldur on põhjendatult selgitanud kaebajale juba vaideotsuses, et kui maksudeklaratsioonis näidatud andmed muutuvad, on maksumaksja kohustatud esitama selle kuu kohta korrigeeritud deklaratsiooni ning kui rakendatakse eelnimetatud korrigeerimisõigust, ei parandata eelmiste kuude deklaratsioone, vaid tulumaksukohustuse vähendamine deklareeritakse jooksva kuu deklaratsioonis. Niisiis pidi kaebaja kassasse raha sissemaksmisel 06.06.2013 ja 07.06.2013 esitama TuMS § 54 lg 2 kohase maksudeklaratsiooni juulis
  3. a juunikuu kohta ja nõudma enammakstud tulumaksu tagastamist. Sellisel juhul ei tõusetu küsimust topeltmaksustamisest ning selles menetluses saaks maksuhaldur võtta seisukoha ka kaebaja poolt esitatud sularaha sissemaksete tegelikkusele vastavuse osas, nõudes vajadusel täiendavaid dokumente ja uurides raha reaalset liikumist ning selle liikumise tõendatust. Praeguses asjas vaieldava maksuotsuse kontekstis on need küsimused asjakohatud, sest
  4. a juulikuus TuMS § 54 lg 2 kohase deklaratsiooni esitamata jätmise tõttu ei saanud ega pidanudki maksuhaldur kaebajale märts kuni mai
  5. a tulumaksu juurdemääramisel arvestama väidetavalt juunis
  6. a toimunud sularaha sissemaksetega. Kaebaja on maksuhalduri kinnitusel esitanud märts kuni mai
  7. a eest 10.06.2013 käibedeklaratsioonide parandused, kuid mitte deklaratsiooni tulumaksukohustuse vähendamiseks, kuigi selle esitamise vajadust on kaebajale selgitatud juba vaideotsuses.
  8. Kuivõrd ülaltoodust nähtuvalt ei saa
  9. a juunis tehtud tagasimaksed mõjutada
  10. a märtsi kuni mai tulumaksukohustust, on praeguse vaidluse kontekstis asjakohatu vaidlus sellest, kas maksuhaldur oleks pidanud sularaha sissemaksuorderitega arvestama vaidemenetluses või oli orderite hilinenult esitamise põhjuseks maksukohustuslase hooletus ja kaasaaitamiskohustuse rikkumine. Seetõttu puudub ringkonnakohtul vajadus selles osas seisukohta kujundada.
  11. Eelneva põhjal ja

§ 200

p 4 alusel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsuse resolutsioon muutmata. Ringkonnakohus muudab halduskohtu otsuse põhjendusi. Kaebaja menetluskulud apellatsiooniastmes jäävad

§ 108

lg 1 kaebaja enda kanda ning MTA menetluskulud

§ 109lg 1 alusel MTA enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Maret Altnurme /allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.