← Eesti

1-16-1193/14

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär Ringkonnakohtu eelistung Kriminaalasi Vaidlustatud kohtulahend Apellatsiooni esitaja Süüdistatav Prokurör Kaitsja Tallinna Ringkonnakohus

  1. märts 2016, Tallinn 1-16-1193 Andres Parmas, Ivi Kesküla ja Urmas Reinola Kea Lemming
  2. märts 2016 Vladimir Belotserkovski süüdistus KarS § 184 lg 1 järgi Harju Maakohtu
  3. veebruari
  4. a otsus, kokkuleppemenetlus Süüdistatav Vladimir Belotserkovski (isikukood 38910100220); elukoht: XXX (viibib Tallinna Vanglas); varem kriminaalja väärteokorras karistatud, tõkendina kohaldatud vahistamine Abiprokurör Marek Soomaa Vandeadvokaat Leelo Viil RESOLUTSIOON
  5. Tühistada Harju Maakohtu
  6. veebruari
  7. a kokkuleppemenetluses tehtud otsus täies ulatuses ja saata kriminaaltoimik prokuratuurile.
  8. Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Vanalinna Advokaadibüroo kasuks 48 (nelikümmend kaheksa) eurot (sh käibemaks) vandeadvokaat Leelo Viili poolt Vladimir Belotserkovskile apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. 1 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  9. Süüdistatav Vladimir Belotserkovski, süüdistatava kaitsja ja abiprokuröri sõlmisid
  10. veebruaril 2016 kokkuleppe, mille kohaselt taotleb abiprokurör V. Belotserkovski karistamist KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistusega 1 aasta ja 6 kuud. KarS § 68 lg 1 järgi lugeda eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka, karistusaja algust hakata lugema alates Vladimir Belotserkovski kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates
  11. novembrist
  12. Kokkuleppe kohaselt kuulub KarS § 832 lg 1 alusel konfiskeerimisele kuriteo toimepanemise tulemusena saadud raha 160 eurot, mis on kohtumääruse alusel arestitud. Samuti on kokkuleppes märgitud, et kohtuotsusega kuuluvad V. Belotserkovskilt väljamõistmisele kriminaalmenetluse kuludena sundraha 1075 eurot, ekspertiisikulu 84 eurot ning kaitsjatasu 192 eurot. Kaitsjatasu osas lisandub märgitud kulule veel kaitsja tasu poolt kohtumenetluses osutatava õigusabi eest.
  13. Harju Maakohtu
  14. veebruari
  15. a otsusega tunnistati V. Belotserkovski KarS § 184 lg 1 järgi süüdi ja teda karistati 1 aasta ja 6 kuu vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka, lugedes karistusaja alguseks
  16. novembri
  17. Maakohus tühistas V. Belotserkovskile tõkendina kohaldatud vahistamise alates kohtuotsuse jõustumisest. Süüdistatavalt mõisteti menetluskuludena välja 1 075 eurot sundraha, 216 eurot kaitsjatasu ja 84 eurot ekspertiisikulu, kohustades teda nimetatud menetluskulu tasuma ositi 12 kuu jooksul igakuiselt mitte vähem kui 114,58 eurot. Kohus otsustas ka asitõenditega seonduva ja konfiskeeris KarS § 832 lg 1 alusel V. Belotserkovskilt ära võetud ja arestitud 160 eurot. 3.
  18. Maakohus märkis menetluskulude osas, et arutataval juhul on ekspertiisikulu väljamõistmine põhjendatud, sest narkokuriteos süüdistatud isiku puhul süüdistuse kohaselt käideldud aine osas narkootilise aine liigi ja selles puhta aine määramine on vajalik. Edasiselt selgitas maakohus Riigikohtu otsusele asjas nr 3-1-17-16 viidates, et
  19. märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus. Arutatavas asjas on prokuröri, kaitsja ja süüdistatava sõlmitud kokkulepetes kokku lepitud süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suuruses ning selles osas ei ole kohtul alust kokkuleppega mitte nõustuda. 3.
  20. Samas leidis maakohus, et seoses kohtukulude ajatamisega esitatud taotlused tuleb rahuldada ning süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega 2 menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad.
  21. Maakohtu otsuse peale esitas Tallinna Ringkonnakohtule apellatsiooni süüdistatav, kes taotleb temalt menetluskuludena välja mõistetud 1 375.- euro tasumiseks antud tähtaja määramist pikemana kui üks aasta, sest ta viibib vanglas ega ole võimeline määratud tähtaja jooksul nimetatud summat tasuma.
  22. Ringkonnakohtu eelistungil
  23. märtsil 2016 leidis kaitsja, et kokkuleppemenetluse normide rikkumine on maakohtus tõepoolest aset leidnud. Seevastu prokuröri hinnangul oli maakohus siiski õigustatud menetluskulude ositi tasumise otsustust tegema ka olukorras, kus kokkuleppes ei ole seda küsimust käsitletud. Kaitsja esitas taotluse eelistungil osalemise eest tasu kindlaks määramiseks ja palus jätta selle kulu riigi kanda. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUS JA JÄRELDUSED
  24. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu otsuse ja selle peale esitatud apellatsiooniga, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada, sest menetluskulude väljamõistmisel on maakohus rikkunud oluliselt kokkuleppemenetluse reegleid.
  25. Arutatavas asjas on prokurör, kaitsja ja süüdistatav sõlminud kokkuleppe, milles muu hulgas käsitletakse kriminaalmenetluse kulusid. Kokkuleppes on selle kohta märgitud, et kuludena tuleb tasuda 84 eurot narkootilise aine ekspertiisi eest, 192 eurot kaitsjatasu määratud kaitsja poolt kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest, millele lisandub määratud kaitsjale makstav tasu kohtuistungil õigusabi osutamise eest. Samuti kuulub väljamõistmisele sundraha I astme kuriteo toimepanemise eest summas 1 075 eurot. Kokkuleppes ei ole märgitud, et menetluskulude tasumine võiks aset leida ositi pikema aja jooksul. Maakohtu vaidlustatud otsusega on V. Belotserkovskilt kohtukuludena välja mõistetud 84 eurot narkootilise aine ekspertiisi eest, 216 eurot kaitsjatasu määratud kaitsja poolt riigi õigusabi osutamise eest (sh tasu kohtuistungil õigusabi osutamise eest) ja I astme kuriteos süüditunnistamisega KrMS § 179 lg 1 p 1 alusel kaasnev sundraha 1 075 eurot. Maakohus on aga pidanud võimalikuks anda süüdimõistetule võimaluse tasuda menetluskulud ositi 12 kuu jooksul. Eelnevast nähtuvalt on maakohus menetluskulude osas kokkuleppest irdunud.
  26. Kuna süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud kuuluvad alates
  27. märtsist 2015 kokkuleppe esemesse, kohalduvad menetluskulude vaidlustamisele täies mahus kõik kokkuleppemenetlust reguleerivad sätted. Seega tuleb maakohtul juhinduda menetluskulude hüvitamise otsustuse tegemisel − nii nagu kõikide teiste kokkuleppega hõlmatud küsimuste 3 lahendamisel − KrMS § 248 lg-st
  28. Sedastades kriminaalmenetluse lõpetamise aluste puudumise KrMS § 199 lg 1 p-de 2–6 mõttes, on kohtu pädevuses kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkuleppe n-ö kinnitamine süüdimõistva kohtuotsuse tegemisega või selle kinnitamisest keeldumine kriminaalasja tagastamisega prokuratuurile. Kokkuleppe muutmiseks puuduvad kohtul volitused. Riigikohus on hiljutises praktikas asunud mh seisukohale, et alates
  29. märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt „peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises“ (vt RKKKo asjas 3-1-1-7-6, p 5.2). Seega puudus maakohtul õigus teha lahendit, milles oleks kokkulepet muudetud mh ka menetluskulude väljamõistmise individualiseerimises KrMS § 180 lg 3 alusel. Olukorras, kus maakohus on siiski selliselt toiminud, on rikutud KrMS
  30. ptk
  31. jao sätteid, mis on ühtlasi hinnatav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 2 mõttes.
  32. Tekkinud olukorda ei ole ringkonnakohtul võimalik endal parandada, sest kokkuleppemenetluses piirdub maakohtu pädevus KrMS § 248-s sätestatuga, s.t kohtul ei ole võimalik kokkulepet muuta. Kui kokkulepe ei vasta seadusele või kui kohus tuvastab, et see ei vasta süüdistatava tegelikule tahtele (nt kriminaalmenetluse kulude kandmise individualiseerimise osas), siis tuleb kokkuleppemenetlusest keelduda ja tagastada kriminaaltoimik prokuratuurile. Kuivõrd maakohtu pädevus on piiratud olemasoleva kokkuleppe piiridega, siis ei saa neist väljuda ka ringkonnakohus apellatsioonimenetluses.
  33. Eelnevast lähtuvalt ning tuginedes KrMS § 337 lg 2 p-le 3, §-st 245, § 248 lg 1 p-st 3 ja § 3411 p-st 3 tühistab ringkonnakohus Harju Maakohtu vaidlustatud otsuse täies ulatuses ja tagastab kriminaaltoimiku prokuratuurile.
  34. Kaitsja esitas eelistungil taotluse määrata apellatsioonimenetluseks ettevalmistamisel ja eelistungil osalemisel riigi õigusabi osutamise eest tasuna kindlaks 48 eurot (sh käibemaks). Kolleegiumi hinnangul on taotlus nõuetekohane ja põhjendatud ning tuleb seetõttu täies ulatuses rahuldada. Kuivõrd kokkuleppemenetluse reeglite rikkumine on arutatavas asjas aset leidnud riigi eksimusena ja süüdistataval on õigus eeldada, et tema kohtuasi leiab õige lõpplahenduse juba maakohtus, siis tuleb käsitletav menetluskulu jätta riigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Tühistatud osaliselt Riigikohtu 13.05.2016 määrusega RESOLUTSIOON 4
  35. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
  36. märtsi
  37. a määrus osas, millega tühistati Harju Maakohtu
  38. veebruari
  39. a otsus ja tagastati kriminaaltoimik prokuratuurile.
  40. Jõustada Harju Maakohtu
  41. veebruari
  42. a otsus Vladimir Belotserkovski süüditunnistamises KarS § 184 lg 1 järgi.
  43. Muus osas jätta ringkonnakohtu määrus muutmata.
  44. Määruskaebus rahuldada. 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.