← Eesti

3-12-903/74

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Agu Timmi ja Einar Vene

  1. märts 2016, Tartu 3-12-903 Haldusasi OÜ Leberdon Metall kaebus Maksu- ja Tolliameti
  2. veebruari
  3. a maksuotsuse nr 12.2-3/8027-14 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Halduskohtu
  4. jaanuari
  5. a otsus OÜ Leberdon Metall apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja OÜ Leberdon Metall Vastustaja Maksu- ja Tolliamet RESOLUTSIOON
  6. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
  7. jaanuari
  8. a otsus muutmata.
  9. Jätta apellandi menetluskulu tema enda kanda.
  10. Jätta taotlus istungi korraldamiseks rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest (kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega
  11. märts 2016). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  12. Maksu- ja Tolliameti
  13. veebruari
  14. a maksuotsusega nr 12.2-3/8027-14 kohustati OÜ-d Leberdon Metall tasuma käibemaksu 10 503,37 eurot ja tulumaksu 16 752,21 eurot. Maksuotsuse kohaselt on OÜ Leberdon Metall
  15. aastal kajastanud oma raamatupidamises nelja OÜ Konsultant rekvisiitidega arvet ja arvanud nende arvete alusel maha sisendkäibemaksu 164 342,40 krooni. Tegelikkuses neil arvetel näidatud tehingudi ei toimunud ja OÜ Leberdon Metall oli sellest teadlik.
  16. Pärast edutut vaidemenetlust esitas OÜ Leberdon Metall kaebuse, milles palus maksuotsus tühistada. OÜ Konsultant juhatuse liige on tehingute toimumist kinnitanud. OÜ Konsultant täitis tellimused lepingute ja jooniste järgi ja andis kauba õigel ajal üle.
  17. Tartu Halduskohtu
  18. jaanuari
  19. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata järgmistel põhjendustel. 3.
  20. Vaidlusalustel arvetel kajastatud tööde esemeks olid metallkonstruktsioonid, mille kaebaja müüs edasi OÜ-le BLRT Marketex. Vaidlust pole selles, et need konstruktsioonid on kaebaja edasi müünud. Kaebaja väidab, et tema ostis kõnealused metallkonstruktsioonid juba kokkupanduna OÜ-lt Konsultant. Võrreldes OÜ BLRT Marketex ja OÜ Konsultant poolt esitatud dokumente, selgub, et kolmest korrast ühel oli kaebaja detailid andnud tellijale üle varem, kui need oli OÜ-lt Konsultant kätte saanud. Samuti on kaks detailide aluseks olnud joonist koostatud pärast seda, kui detailid olid juba tellijale üle antud. Mõned joonised on omakorda tehtud
  21. ja
  22. aastal ehk kaua aega enne lepingute sõlmimist. Samuti on üht konstruktsiooni kaebajalt tellitud kolmel korral ja see on kolmel korral ka tellijale üle antud, kuid OÜ Konsultant on kaebajale selle joonise alusel tehtud konstruktsiooni üle andnud vaid kahel korral. Seega ei ole kaebaja ja OÜ Konsultant vahelist koostööd puudutavad dokumentaalsed tõendid usaldusväärsed ja on vastuolulised. 3.
  23. Eluliselt pole usutav, et vastuolude põhjuseks olid inimlikud vead. Märkimisväärne on, et suur osa puudustest on seotud
  24. septembri
  25. a aktidega ning puudusi on palju, mis tekitab kahtluse, et dokumendid olid koostatud tagantjärgi. 3.
  26. OÜ Konsultant juhatuse liige A.F. i ütlused on vastuolulised. A.F. mäletas maksumenetluses hästi paljude firmade nimesid, kuid ei mäletanud just kaebajaga seotud andmeid. Kohtuistungil mäletas ta asjaolusid märksa paremini kui maksumenetluses, kuigi ajaliselt toimus maksumenetlus varem. 3.
  27. Kaebaja töötajate antud seletustest võib teha järelduse, et kaebaja territooriumil on töötanud teise firma töötajad, kuid keegi ei osanud kindlalt väita, millise firma töötajatega tegemist oli. 3.
  28. OÜ RGR Metall on kinnitanud, et ta ei ole teinud koostööd OÜ-ga Konsultant, ehkki viimase juhatuse liige on viidanud sellele firmale oma seletuses. 3.
  29. Kaebaja pidi teadma, et OÜ Konsultant ei ole ega saa olla talle teenuse osutajaks. Kaebaja on korduvalt viidanud, et ta on kaua tegelenud metalli töötlemisega ja ei ole usutav, et tal ei olnud OÜ Konsultant kohta vajalikku infot. Kogutud dokumentidest ilmneb, et kohustuste täitmiseks OÜ BLRT Marketex ees pidi kaebaja tellima teenuseid kolmandatelt isikutelt peale OÜ Konsultant, kuna tellijale üle antud detailide maht ei klapi OÜ-lt Konsultant saadud mahuga. Kaebaja osales vahetult teenuste vastuvõtmisel ning pidi aru saama, et tegelik olukord ei vasta dokumentidele. Kaebaja ei kontrollinud ka tööde jaoks vajalike sertifikaatide olemasolu. 3.
  30. Käibemaksuseaduse (KMS) § 24, § 29 lg 3 p 1, § 31 lg 1 ja § 37 järgi on sisendkäibemaksuna lubatud maha arvata üksnes selline käibemaks, mille kohta on olemas nõuetekohane arve ja millel märgitud majandustehingud on ka tegelikkuses aset leidnud. 3.
  31. Tulumaksu osas pole kaebaja esitanud konkreetseid andmeid, mis võimaldaksid hindamise läbiviimist. Kaebajal olnuks võimalik jooniste kaupa välja tuua, kui palju, millist metalli ja millise hinnaga konkreetsete detailide valmistamiseks kulus. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES
  32. OÜ Leberdon Metall apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ja uue otsusega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjendused on järgmised. 4.
  33. Kaebaja on saanud OÜ-lt Konsultant nii arvetel näidatud teenuse kui kauba. Maksuhaldur pole arvestanud kaebaja poolt esitatud arveid ja nendega seotud alltöövõtulepinguid. 4.
  34. Maksuhaldur hindas tõendeid valikuliselt ja rikkus uurimispõhimõtet. 4.
  35. OÜ Konsultant juhatuse liige A.F. kinnitas, et teenust kaebajale osutati. 4.
  36. Maksuhalduri lähenemine on valikuline, kuna dokumentatsioon, mille alusel anti kaup kaebaja poolt üle OÜ-le BLRT Marketex, oli samasugune, nagu on kaebaja ja OÜ Konsultant vahelise kauba liikumise dokumentatsioon, ent esimesele maksuhaldur pretensioone ei esita. 2 4.
  37. Metallkonstruktsioone pandi kokku vaid 2-3 päeva, mitte neli kuud, nagu väidab maksuhaldur. See selgitab, miks üks kaebaja töötaja pole näinud OÜ Konsultant töötajaid kaebaja asukohas Tallinn Kopli 35, kuna ta võis neil päevadel töölt puududa. 4.
  38. OÜ Konsultant juhatuse liige A.F. kinnitas, et firma hankis metalli ise. 4.
  39. Kaebaja juhatuse liige tõesti ei kontrollinud OÜ Konsultant tausta, kuid seda tegi kaebaja raamatupidaja. OÜ Konsultant oli äriregistris ning maksukohustuslasena registreeritud. 4.
  40. Sertifikaatide olemasolu kontrollimine polnud oluline, kuna kaebaja kontrollis hoopis tööde kvaliteeti. 4.
  41. See, et ütlusi andnud isikud mõningaid asjaolusid ei mäletanud, on arusaadav, kuna paratamatult võib inimene asju unustada. 4.
  42. Kui esitatud asjaoludel oleks kaebaja jätnud OÜ-le Konsultant maksmata ja viimane oleks hagiavaldusega pöördunud kohtusse, oleks kohus hagi rahuldanud. 4.
  43. Kaebaja pole osalenud maksupettuses ega rikkunud hoolsuskohustust. 4.
  44. Käesolevat asja on Riigikohus juba korra arutanud (otsus asjas nr 3-3-1-27-14). Halduskohus ei ole Riigikohtu poolt antud juhiseid arvestanud. 4.
  45. Esitatud dokumentides pole vastuolusid, vaid erinevuste põhjuseks on tehnilised ja inimlikud aspektid. Selle põhjus, et ühel korral olid detailid tellijale üle antud varem, kui need oli OÜ-lt Konsultant kätte saadud, on selles, et kaebaja ja OÜ Konsultant olid kokku leppinud omavahelise akti hilisemas vormistamises, kuna OÜ Konsultant seaduslikul esindajal ei olnud aega kaebaja juurde tulemiseks. 4.
  46. Jooniseid oli parandatud töötegemise ajal. Kaebajal olid OÜ-ga BLRT Marketex pikaajalised ärisuhted ja tellimused olid tavaliselt peaaegu samad. Dokumentides on üksnes inimlikud vead ning need kinnitavad just dokumentide õigsust, kuivõrd hilisema järgitegemise puhul oleks vigasid välditud. 4.
  47. Tööde teostamist OÜ-s Konsultant juhtis Aleksander Povetkin. Kaebaja seaduslik esindaja ja töötajad on korduvalt maininud, et tööd juhtis detailide kokkupanemisel Saša või Surik, kes ongi Aleksander. OÜ Konsultant seadusliku esindaja A.F. i ütlused olid usaldusväärsed. 4.
  48. Kaebaja püüdis kohtumenetluses esitada andmeid, mis võimaldaksid hindamist.
  49. Maksuhalduri vastuses palutakse jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja põhjendatakse seda järgnevalt: 5.
  50. Õige pole väide, et halduskohus ei ole arvestanud asjas varasemalt otsuse teinud Riigikohtu seisukohti. 5.
  51. Kaebaja väidab, et nad olid OÜ-ga Konsultant kokku leppinud, et omavaheline akt vormistatakse hiljem, kuna viimase esindajal polnud aega kaebaja juurde ilmumiseks. Samas toimus väidetavalt teenuse osutamine ja seega pidi kaebaja juhatuse liige olema pidevalt kättesaadav. Ka muutuks üleandmise-vastuvõtmise akti koostamine mõttetuks, kui seda ei koostata reaalse kauba või teenuse üleandmise hetkel. 5.
  52. On ebausutav, et klient esitab talle vajaliku detaili joonise ja töö teostaja hakkab seda töö käigus oma vajaduste või arusaamiste järgi mugandama. 5.
  53. OÜ Konsultant juhatuse liikme A.F. i poolt maksumenetluses ja halduskohtumenetluses antud ütlused on vastuolulised ja halduskohus on põhjendatult lugenud need ebausaldusväärseteks. 5.
  54. Raha sularahas väljavõtmine äriühingust (OÜ-st Konsultant) ja väidetavatele alltöövõtjatele pangaülekannetes tasumise võimaluse kasutamata jätmine viitab pigem reaalselt mittetegutsevale äriühingule. 5.
  55. Kaebaja ei esitanud hindamiseks vajalikke andmeid. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  56. Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust. 3
  57. Käesolevat haldusasja on varem lahendanud ka Riigikohus. Riigikohus asus seisukohale, et maksuotsuses tehtud järeldus, et kaebaja pidi teadma, et OÜ Konsultant ei ole talle tegelikuks teenuse osutajaks, tugineb peamiselt kaebaja poolt hoolsuskohustuse täitmata jätmisele (et kaebaja ei kontrollinud OÜ Konsultant tausta ega viimase esindaja isikusamasust ega volitusi lepingu sõlmimiseks). Riigikohus pidas neid etteheiteid asjakohatuteks, kuna leidis kokkuvõttes, et ka juhul, kui kaebaja oleks käitunud teistmoodi, ei oleks talle selgunud neid asjaolusid, millest oleks saanud ta järeldada, et OÜ Konsultant pole tegelikuks teenuse osutajaks (RKHKo 3-3-1-27-14, p 24-27). Seetõttu kohustas Riigikohus kohtuid uuesti kontrollima, kas kaebaja pidi olema tehingute tegelikest asjaoludest teadlik.
  58. Halduskohus leidis, et kaebaja pidi olema teadlik sellest, et OÜ Konsultant ei olnud tegelikuks teenuse osutajaks. Ringkonnakohus jagab seda seisukohta. Seda tõendavad lisaks Riigikohtu poolt kõrvalejäetud asjaoludele veenvalt ka järgnevad asjaolud. Kaebaja juhatuse liige V.B. ei ole maksumenetluses mäletanud sisuliselt mitte midagi seoses kõnealuste tehingute sõlmimisega ja nende täitmisega. Ta teadis vaid seda, et OÜ Konsultant valmistas kaebajale metallkonstruktsioone, väiksed metallkonstruktsioonid toodi kaebajale tema tegevuskohta, suuremad konstruktsioonid valmistas OÜ Konsultant kaebaja tsehhis kohapeal, kus OÜ Konsultant töötajaid oli 3-4 ja nad töötasid oma keevitusaparaatidega (maksuotsuse lk 4, tl 19, kd I). Ehkki sellised ütlused üksinda ei tähenda vältimatu kindlusega veel seda, et kaebaja oli tehingute tegelikest asjaoludest teadlik, on selline olukord, kus kauba või teenuse tellinud äriühingu juhatuse liige ei tea tehingu täitmise täpsemaid üksikasju, iseloomulik ikkagi juhtumitele, kus teenust tegelikkuses arvetel näidatud isiku poolt ei osutatud ja ostja oli sellest teadlik. OÜ Konsultant juhatuse liige A.F. on ütlusi andnud nii maksu- kui kohtumenetluses. Silmatorkav on, et tema poolt erinevates menetlustes antud ütlused ei kattu omavahel. Nii on ta maksumenetluses väitnud, et konstruktsioonide valmistamiseks vajaminev metall osteti ettevõttelt RGR Metall. Samuti on neist ütlustest võimalik järeldada, et osteti üksnes metalli, st mitte ei tellitud valmis metalldetaile (tl 20, kd I). Seevastu kohtumenetluses on ta nimetanud metalli tellimise kohaks „Tehnobaltija“ ning selgitas, et telliti valmis detailid koos metalliga ning järeldada võib, et OÜ Konsultant pani kaebaja territooriumil kokku juba valmis detailid (tl 120, kd I, sama ka kd II, tl 109). A.F. on kohtumenetluses küll üritanud ütluste erinevust selgitada, öeldes esimesel korral tunnistajana, et maksumenetluses ütluste andmise ajal „oli RGR Metall silme ees, sest kasutasin firmat kui füüsiline isik, isiklikul objektil“ (tl 121, kd I), ja teisel korral et „maksuhaldurile seletuste andmisel puudus info ja ma ei teadnud, mida minuga seal rääkima hakatakse, ei olnud selleks valmis. Nüüd olen meenutanud ja seepärast oskan kohtus vastata“ (tl 109, kd II). Need vabandused ei ole tõsiseltvõetavad. Esiteks on need juba omavahel vastuolus, kuna vabanduseks tuuakse erinevad põhjendused. Teiseks võinuks kaebaja juhul, kui A.F. i poolt maksumenetluses antud ütlused olid ekslikud inimlikel põhjustel, esitada vastavad selgitused maksumenetluses oma eriarvamuses või vaides. Kui kaebaja oleks tol ajal leidnud, et maksumenetluses A.F. i poolt antud ütlused on valed, oleks ta kindlasti sellele tähelepanu juhtinud. Asjaolu, et kaebaja seda ei teinud, viitab sellele, et maksu- ja vaidemenetluse ajal oli valitud teistsugune taktika maksuotsuse vältimiseks või selle kehtetuks tunnistamise saavutamiseks, mis omakorda viitab sellele, et A.F. i poolt kohtumenetluses antud ütlused on kaebajaga eelnevalt kooskõlastatud kaebajale sobivama tulemuse saavutamiseks. Enamgi veel, kaebaja on oma eriarvamuses ja vaides eraldi juhtinud tähelepanu A.F. i poolt eriarvamuses antud ütlustele kui tehingute toimumist kinnitavatele, mis näitab seda, et sel ajal pidas kaebaja neid täielikult õigeteks ega soovinud neid korrigeerida (tl 30 ja 38, kd I). Iseäranis kummaline on see muuhulgas ka näiteks seetõttu, et maksuhaldur oli koheselt seadnud kahtluse alla metalli ostmise OÜ-lt RGR Metall, 4 kuivõrd viimane ei kinnitanud, et tema oleks OÜ-le Konsultant metalli müünud (tl 30, kd I). Samas esitati väide, et metalli või metallist detaile osteti nn „Tehnobaltijast“, alles kohtumenetluses.
  59. Erinevused A.F. i ütlustes maksu- ja kohtumenetluses avalduvad muuski. Nt ei mäletanud ta maksumenetluses väidetavaid alltöövõtjaid, kes OÜ Konsultant tellimusel alltöövõtu korras metallkonstruktsioone tegid, mis olid nende nimed, kellele tasuti tehtud tööde eest jne. Kohtumenetluses seevastu mäletas ta juba seda, et tööülesandeid töölistele jagas A. Povetkin, samuti on tema selgitused kohtumenetluses märksa üksikasjalikumad (vrdl tl 21-22, kd I ja tl 120, kd II ning tl 109, kd II). Seetõttu nõustub ringkonnakohus halduskohtuga, et A.F. i poolt kohtumenetluses antud ütlused ei ole usaldusväärsed. Ei ole usutav, et A.F. ile meenunuks kohtumenetluse ajaks asjaolud, mis olid tal ununenud märksa varem toimunud maksumenetluse ajal.
  60. Vastuolulised on ka kaebaja juhatuse liikme V.B. ja OÜ Konsultant ütlused. Nii järeldub nt V.B. ütlustest, et tema ei tegelenud vaidlusaluste konstruktsioonide valmistamisega seotud küsimustega ega teostanud tööde üle järelevalvet, OÜ Konsultant tehtud tööde kvaliteeti kontrollis A.F. . Samas on A.F. maksumenetluses öelnud, et konstruktsioone teinud töötajad olid Valeri (järelikult siis V.B. ) käsutada, kes andis neile ülesandeid (vrdl tl 19 ja 20, kd I). Vastuolulised on mõlema seletused ka selles, kuidas kaebaja ja OÜ Konsultant üksteisega sidemete loomiseni jõudsid; samuti valmistati A.F. i versiooni järgi kõik tooted kaebaja tsehhis kohapeal, ent V.B. ütluste järgi toodi mõned tooted kaebaja juurde juba valmiskujul jne (kokkuvõtlikult esitatud tl 24, kd I). Sellised vastuolud tehingupoolte vahelistes ütlustes on võimalikud eeskätt siis, kui tehingud ei toimunud sellisel kujul, nagu neid näidata üritatakse.
  61. Selle, et kaebaja territooriumil oleks valmistanud metallkonstruktsioone töötajad teistest ettevõtetest, seab kahtluse alla kaebaja töötajalt J.S. ilt võetud ütlused, kes on kinnitanud, et ta ei ole kolme aasta jooksul näinud, et kaebaja tsehhis oleksid töötanud töötajad teistest firmadest (tl 21, kd II). Tõsi, eriarvamuses on kaebaja nõudnud enda töötajatelt täiendavate seletuste võtmist, mida on ka tehtud. Kaebaja töötajate ütlused on selles osas ringkonnakohtu hinnangul siiski umbmäärased ning ei toeta täielikult kaebaja versiooni sündmustest. Nii on töötaja S.B. öelnud, et kunagi ca 2-3 a tagasi töötasid meiega teised inimesed, umbes 3-4, ühe nimi oli Šurik, panid siin kokku metallkonstruktsioone. V.V. on öelnud, et kuskil 2008.-
  62. a ümbruses töötasid nendega töötajad teisest firmast, tegelesid keevitusega, arv oli 2-3 ning lisaks brigadir, viimast nimetati Sašaks (tl 32, kd I). Ehkki kaebaja kinnitab, et nn Šurik ja Saša on sama isik ja mõeldakse A.F. i poolt hilisemas kohtumenetluses viidatud töödejuhatajat Aleksandr Povetkinit, on siiski silmatorkav see, et need ütlused on antud töötajate poolt alles pärast seda, kui neilt ütluste võtmist nõudis kaebaja oma eriarvamuses. Eelnevalt oli maksuhaldur võtnud seletuse kaebaja töötajalt J.S. ilt, kes aga igasuguste teiste töötajate töötamist kaebaja tsehhis täielikult eitas. On usutav, et hiljem antud ütlused S.B. ja V.V. poolt on kaebaja poolt suunatud, seda enam, et kaebaja juhatuse liige V.B. on ütlusi andnud töötaja S.B. isa (tl 121, kd II). Ka kahandab nende isikute ütluste usaldusväärsust see, et nende ütlused maksumenetluses ja kohtumenetluses ei kattu omavahel. Nii on mõlemad viimatinimetatud töötajad maksumenetluses öelnud, et nad ei tea OÜ-st Konsultant midagi või ei sidunud väidetavaid võõraid töötajaid selle osaühinguga, ent kohtumenetluses on S.B. öelnud, et brigaad töötas just selle firma all (tl 121, kd I). Lisaks väitis S.B. maksumenetluses, et detailid viisid tsehhist OÜ-sse BLRT Marketex ära detailide kokkupanijad, st võõrad isikud, kuid kohtumenetluses ütles ta, et detailid viidi ära kaebaja tellitud transpordiga (vrd tl 32 ja 121, kd I). 5
  63. Ringkonnakohus nõustub ka halduskohtu seisukohaga, et kaebaja pidi olema teadlik, et OÜ Konsultant ei olnud tegelikuks metallkonstruktsioonide valmistajaks ega seega teenuse osutajaks. Seda järgmistel põhjustel. Arvestades tõendeid kogumis, on selge, et OÜ Konsultant ei saanud olla metallkonstruktsioonide valmistajaks. Seda kinnitavad OÜ Konsultant juhatuse liikme ebajärjekindlad ja vastuolulised seisukohad tehingute toimumise kohta. Tegelike tööde teostamise korral selliseid puudulikke või vastuolulisi seisukohti ei esitataks. Vajalike materjalide ostmist OÜ Konsultant poolt ei kinnita miski, maksumenetluses näidatud OÜ RGR Metall on eitanud OÜ-le Konsultant materjalide müümist, miski ei kinnita ka seda, et OÜ Konsultant oleks kellelegi materjalide või detailide valmistamise eest tasunud (tl 30, kd I). Kõik summad, mis kaebaja OÜle Konsultant tasus, võeti koheselt välja sularahas. Maksuhaldur on põhjendatult osundanud, et suurte sularahamaksete kasutamine äriühingute vahel ei ole usutav (tl 25p). Küll on aga selline käitumisviis omane siis, kui äriühingud tasuvad üksteisele fiktiivsete arvete alusel, ning summad jaotatakse hiljem sularahana maksja ja võimalik, et ka teiste isikute vahel. OÜ Konsultant ei esitanud ka dokumentatsiooni, mis oleks võimaldanud tehingute toimumist kinnitada. Antud asjaoludel on ilmne, et kaebaja pidi olema ka teadlik sellest, et OÜ Konsultant ei ole detailide tegelikuks valmistajaks. Seda kinnitab juba asjaolu, et kaebaja juhatuse liige on kinnitanud asjaolusid, mida eelnevast tulenevalt toimuda ei saanud ja mis on vastuolus muude asjas kogutud tõenditega – nt seda, et detaile valmistati kaebaja tsehhis. Kõnekas on ka asjaolu, et vaidlusaluste detailide saabumisega seotud saatelehti ei ole kaebaja esitanud, ehkki võib eeldada, et need pidanuks tal olemas olema (tl 31-32, kd I). Saatelehtede esitamata jätmise põhjus võib seisneda just selles, et nende esitamine kinnitaks kahtlust, et detaile ei tarninud ega müünud kaebajale OÜ Konsultant ning kaebaja oli sellest teadlik.
  64. Eeltoodu kinnitab ringkonnakohtu arvates veenvalt, et kaebaja ei ole vaidlusaluseid konstruktsioone saanud OÜ-lt Konsultant ning sealjuures pidi ta ka sellest teadlik olema. Ringkonnakohus nõustub ka ülejäänud halduskohtu otsuse vastavate põhjendustega ega korda neid.
  65. Apellatsioonkaebuses väidab kaebaja, et maksuhalduri lähenemine on valikuline, kuna samasuguse dokumentatsiooni alusel toimus vaidlusaluse kauba edasiliikumine kaebajalt OÜ-le BLRT Marketex, kuid viimasele pretensioone ei esitata. See väide ei ole kohtuotsuse tühistamise aluseks. Esiteks on väide, et kaebaja ja OÜ BLRT Marketex vaheliste tehingute dokumentatsioon on samasugune, spekulatiivne, kuna pole teada, kuidas on vormistanud ja säilitanud asjakohased dokumendid OÜ BLRT Marketex. Teiseks ei saa kaebaja enda suhtes tehtud maksuotsusest vabaneda põhjendusel, et maksuhaldur ei ole avastanud maksuõigusrikkumisi ega neile sarnasel viisil reageerinud. Sellise loogika toetamisel muutuks maksuotsuste tegemine riigis sisuliselt võimatuks, sest paratamatult pole võimalik absoluutselt kõiki äriühingute vahelisi maksuõigusrikkumisi võimalik avastada ja neile reageerida.
  66. Apellatsioonkaebuse väide, et kaebaja territooriumil pandi vaidlusaluseid metallkonstruktsioone kokku vaid 2-3 päeva ja seetõttu kaebaja töötaja J.S. võõraid töötajaid ei märganud, läheb vastuollu tunnistajate ütlustega, mida on oluliseks pidanud kaebaja ise. Nimelt on kaebaja poolt tähtsaks peetud töötajate S.B. ja V.V. ütlustes märgitud, et võõrad töötasid „24 nädala jooksul, mitte rohkem kui ühe kuu“ (S.B. ütlused) või et „nad töötasid mõned kuud“ (V.V. ütlused, tl 32, kd I). Lisaks on raske uskuda, et neli suurt metallkonstruktsiooni, millede ligikaudne väärtus on miljon krooni ja mille eest arveid esitatakse ja tasutakse nelja kuu vältel (augustis kuni novembrini 2009) pannakse lõppkokkuvõttes kokku vaid kahe-kolme päevaga. 6 Küll aga näitab selline valikuline ühest ja samast tõendist ühele osale tuginemine ja teise osa väljajätmine seda, et kaebaja kasutab tõendeid vaid temale sobival viisil ja ulatuses, mis omakorda kinnitab seda, et kaebaja otsitud alused maksuotsuse vaidlustamiseks on tegelikult sobimatud.
  67. A.F. i kinnitused, et teenust osutati, et OÜ Konsultant hankis metalli ise jne, ei oma lõppkokkuvõttes määravat tähtsust, kuna eelnevalt väljatoodu kinnitab, et A.F. i ütlusi ei saa lugeda lõppkokkuvõttes usaldusväärseks. Asjaolu, et mingis osas sobivad A.F. i ütlused kaebaja versiooniga toimunust, ei saa üle tähtsustada, kuna on ilmne, et fiktiivsete arvete väljastamises ja kasutamises kokku leppides pidid kaebaja ja A.F. eelnevalt kokku leppima ka mingisuguses versioonis, mida vajadusel maksuhaldurile kokkulangeval viisil esitada.
  68. Küsimused, kes kontrollis OÜ Konsultant tausta ja vajalike sertifikaatide olemasolu ning kas sellega seotud kaebaja käitumine on põhjendatav, ei ole käesoleva asja teistkordsel lahendamisel olulised, kuivõrd Riigikohus ei ole konkreetses asjas kaebaja hoolsuskohustuse järgimisega seonduvat oluliseks pidanud (RKHKo 3-3-1-27-14, p-d 24-27). Ka halduskohus on vaidlustatud otsuses kujundanud oma põhjendused ja järeldused põhiosas tulenevalt muudest asjaoludest. Seetõttu ei pea ringkonnakohus vajalikuks hoolsuskohustusega seonduvatel aspektidel peatuda. Vaidlusalune maksuotsus on põhjendatud ka ilma hoolsuskohustuse rikkumisele tuginemata.
  69. Apellatsioonkaebuse väide, et maksumenetluses üle kuulatud isikute poolt mõningate asjaolude mittemäletamine on põhjendatav inimliku aspektiga, ei ole veenev. See väide ei selgita, kuidas meenusid olulised asjaolud isikutele kohtumenetluse ajaks, mis ometigi toimus oluliselt hiljem vaidluse all olevatest sündmustest arvates. Märksa veenvam seletus sellele on, et maksumenetluses ei olnud kõik asjas üle kuulatud inimesed omavahel vajalikes küsimustes piisavalt detailselt kokku leppinud või ei järginud seda kokkulepet. Kohtumenetluse ajaks suudeti seevastu enda ütlused paremini kooskõlastada ning sobitada need kaebaja väidetud versiooniga sündmuste käigust.
  70. Täiesti asjassepuutumatu on väide, et kui kaebaja oleks jätnud OÜ-le Konsultant maksmata, oleks kohus hagimenetluses OÜ Konsultant hagi rahuldanud. See ei lükka ümber kuidagi seda, et käesoleval juhul ei olnud konstruktsioonide valmistajaks ja teenuse osutajaks OÜ Konsultant ja et kaebaja pidi sellest teadlik olema.
  71. Küsimus, kas kaebaja on osalenud maksupettuses või rikkunud hoolsuskohustust, ei oma asja lahendamisel tähtsust, kuna vaidlusalune maksuotsus on rajatud eeskätt sellele, et OÜ Konsultant ei olnud tegelikuks teenuse osutajaks ja kaebaja pidi sellest teadlik olema (vt ka RKHKo 3-3-127-14, p 20 ja p 27).
  72. Ilmselgelt põhjendamatu on väide, et halduskohus ei ole arvestanud Riigikohtu poolt asja uueks lahendamiseks antud juhiseid. Halduskohtu otsuse põhjendus on 9 lehekülje pikkune. Selles ei ole tuginetud kaebaja hoolsuskohustuse rikkumisele, täpselt nii, nagu Riigikohus oli keelanud. Halduskohus on üksikasjalikult läbi analüüsinud asjas tähtsust omavad dokumentaalsed tõendid ning isikute ütlused ja kujundanud nende põhjal oma seisukoha. Apellatsioonkaebuses on refereeritud Riigikohtu otsusest sobivaid seisukohti ja väidetud nende rikkumist, kuid ringkonnakohtu hinnangul ei ole halduskohus nende juhiste järgi eksinud. Apellatsioonkaebuse sellekohane kriitika põhineb ilmselgelt lihtsalt rahulolematusel kohtuotsuse lõpptulemusega ning on otsitud.
  73. Apellatsioonkaebuses esitatud selgitus sellele, miks ühel korral olid detailid tellijale kaebaja poolt üle antud varem, kui kaebaja need ise OÜ-lt Konsultant oli kätte saanud, ei ole usutav. Kaebaja väitel oli põhjuseks see, et OÜ Konsultant seaduslikul esindajal polnud aega kaebaja 7 juurde tulemiseks. Kaebaja enda poolt oluliseks peetud A.F. i ütlustest kohtumenetluses tuleb aga välja, et A.F. käis platsil paar korda nädalas tööde kulgu üle vaatamas (tl 120, kd I). On raske uskuda, et isikud ei suutnud leida sobivat aega üleandmis-vastuvõtmisakti vormistamiseks enne, kui need detailid olid juba tellijale ära viidud.
  74. Apellatsioonkaebuses esitatud selgitust selle kohta, miks oli osa jooniseid (mis väidetavalt pidid olema tehtava töö aluseks) koostatud alles pärast sama detaili kohta arve esitamist, ei saa pidada veenvaks. Täpsemalt öeldes ei selgita see üldse, miks selline olukord tekkis. Kaebaja väidab, et tööde tegemiseks kasutati tööjooniseid (mustandeid), mida parandati töötegemise ajal. Samuti osundatakse ühele mahakriipsutusele ühel joonisel (tl 88, kd II). See ei selgita aga, miks on joonisele jäänud koostamise kuupäev hilisem kui selle kohta arve esitamise kuupäev. Esiteks on väheusutav, et detaili tegemisel vaadatakse joonisest mööda ning hiljem kohandatakse hoopis joonis selliseks, nagu detail välja oli tulnud. Eriti seda arvestades, et vaidlusalused konstruktsioonid olid laeva koostisosad ja pidid seega ülejäänud laeva osadega sobituma. Teiseks ei selgita see seda, miks oli vaja joonist muuta veel pärast seda, kui detailid olid valmis ja kaebajale üle antud ning arve esitatud. Kui tõesti kaebaja versiooni uskuda, siis pidanuks joonisel kajastuma hiljemalt detaili valmimise kuupäev, aga mitte kuupäev, mil detail oli juba üle antud ja arve esitatud.
  75. Kaebaja väide, et dokumentides esinevad vead kinnitavad just nende ehtsust, kuna järgitegemise korral oleks vigu välditud, ei ole asjakohane. Esiteks räägib see vastu kaebaja enda positsioonidele, kuna ta üritab kõiki halduskohtu poolt osundatud vigasid ümber lükata ning näidata, miks ei ole tegemist veaga, st näidata, et dokumendid on korrektsed. Dokument ei saa olla samaaegselt korrektne ja ühtlasi sisaldada vigu. Nõustudes halduskohtuga, et erinevad dokumendid on omavahel vastuolus ning need vastuolud ei ole loogiliselt põhjendatavad, märgib ringkonnakohus ühtlasi seda, et kui osad dokumendid olid koostatud tõepoolest tagantjärgi, võib põhjus olla lihtsalt hooletuses ja selles, et osade dokumentide tagantjärgi koostamisel ei järgitud seda, et need klapiksid ülejäänud dokumentidega.
  76. Samuti on apellatsioonkaebusest väljaloetav etteheide, et tulumaksusummat ei määratud hindamise teel. Apellatsioonkaebuses tuuakse uuesti välja varasemas kohtumenetluses esitatud kompromissettepaneku arvutused detailide tegemiseks vaja läinud kulutuste kohta, kuid ei esitata seal arvestusi materjalikulu ja –hinna kohta. Samas asjas otsust tehes on Riigikohus viitega varasemale praktikale rõhutanud, et hindamise teel maksu määramiseks tuleb maksukohustusel täita kaasaaitamiskohustust määral, mis võimaldab tegelikult kasutatud materjalide kindlakstegemist ja nende hinna määramist (RKHKo 3-3-1-27-14, p 33). Kaebaja ei ole seda kohustust täitnud. Halduskohus on põhjendatult osundanud, et kaebajal olnuks võimalik jooniste põhjal välja tuua, kui palju, millist metalli ja millise hinnaga konkreetsete detailide valmistamiseks kulus. Kaebaja seda ei teinud. Apellatsioonkaebuses sellele halduskohtu põhjendatud etteheitele vastu ei vaielda, vaid korratakse uuesti juba varasemas menetluses esitatud puudulikke arvutusi. Seetõttu on maksuotsus põhjendatud ka tulumaksusumma osas ning hindamise teel tulumaksusumma määramine pole kaebaja kaasaaitamiskohustuse täitmata jätmise tõttu võimalik.
  77. Eeltoodust tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Apellandi menetluskulu (riigilõiv 750 eurot) jääb halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 1 alusel tema enda kanda.
  78. Apellandi taotlus asjas istungi korraldamiseks jääb rahuldamata. Ringkonnakohus on seisukohal, et HKMS § 131 lg 1 p-st 2 tulenevalt ei ole asjas istungi korraldamine vajalik, sest asjas on esitatud piisavalt tõendeid, vaidlus on läbinud korduvalt erinevaid kohtuastmeid, üle on 8 kuulatud tunnistajaid ning esitatud täiendavaid tõendeid. On selge, et vajalikud tõendid on asjas kogutud ning istungi korraldamine ei annaks asja lahendamisele juurde kvalitatiivset väärtust. Küll aga pikendaks see asjas otsuseni jõudmise aega, kuna asja lahendamine kirjalikus menetluses on võimalik märgatavalt kiiremini. Seega räägib asja kirjalikus menetluses lahendamise kasuks ka menetlusökonoomia põhimõte. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel /allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi 9 /allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.