Obsah (4)

§ 657§ 407§ 392§ 405

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks Otsuse tegemise aeg ja koht 11. aprill 2016 Tartu Tsiviilasja number 2

) § 444 lg-ga 3, tegi maakohus otsuse kirjeldava osata ja põhjendavas osas põhjendas vaid hagi osalist rahuldamata jätmist. Leppetrahvi nõue ei ole õiguslikult põhjendatud. Leppetrahvi maksmise kohustus tuleneb lepingu üldtingimustest, st tegemist on võlaõigusseaduse (VÕS) § 35 lg 1 tähenduses tüüptingimusega. Maakohus leidis, et leppetrahvi kokkulepe on tüüptingimusena ebamõistlikult kahjustav VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 44 järgi ning seetõttu tühine. Kostja oli kohustatud tasuma leppetrahvi tulenevalt Hinnaliider Extra tingimustest 80 eurot ja Nutipakett 1 tingimustest 125 eurot, kokku 205 eurot. Leppetrahvi eesmärk on lihtsustada kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist ning motiveerida võlgnikku kohustust korrektselt täitma. Leppetrahvi eesmärgiks ei ole teenida võlausaldajale tulu võlgniku makseraskustelt. Seega on tüüptingimustes sätestatud leppetrahvi nõue ebamõistlikult kõrge ning VÕS § 42 lg 3 p 5 alusel tühine juhul, kui tüüptingimuse kasutajale kohustuse rikkumisest eeldatavalt tekkiv kahju on ebaproportsionaalselt väike, võrreldes leppetrahvi nõude summaga, ning ka väiksem leppetrahv oleks piisav motiveerimaks mõistlikku võlgnikku kohustust korrektselt täitma.

1. jaanuari 2012 liitumislepingust ja seadme ostulepingust (tl 26, 27) nähtub, et kostja sai telefoni väärtuses 155 eurot hinnaga 0 eurot, millega kostjale kaasnes 24-kuuline teenuste kasutamise kohustus. Tele2 Eesti AS ütles kostjaga sõlmitud lepingud üles ühepoolselt
2. veebruaril 2013, s.o ca 10 kuud enne tähtaja lõppu. Arvestades lepingus märgitud seadme väärtust ja asjaolu, et kostja kasutas nimetatud lepingu järgi teenuseid ca 14 kuud, on maakohtu hinnangul leppetrahvi summa 125 eurot ebamõistlikult suur.
3. oktoobri 2012 liitumislepingu (tl 33) järgi kasutas kostja sideteenust kuutasuga 5 eurot 55 senti ja sai endale mobiiltelefoni.
4. oktoobri 2012 arvest (t 34) nähtuvalt kuulus telefoni eest tasumisele 15 eurot. Hageja ei ole välja toonud, kui suur on tema tegelik kahju kostja lepingurikkumise tõttu. Hageja kahju hõlmab eelkõige telefoni väärtust, kuid hageja ei ole selle 3 suurust välja toonud. Arvestades eeltoodut asub kohus seisukohale, et kostjalt nõutav leppetrahv 80 eurot on ebamõistlikult suur. Maakohus leidis, et hageja võla sissenõudmise kulude nõue ei ole õiguslikult põhjendatud. Tegemist on tühise tüüptingimusega VÕS § 42 lg 3 p 5 alusel. Hageja palub mõista kostjalt välja ka võlgnevuse sissenõudmiskulud 157 eurot 54 senti. Maakohus leidis, et võla sissenõudmise kulutused peavad olema vajalikud ja põhjendatud ega saa olla tingitud hageja ühepoolselt kehtestatavast hinnakirjast. Hageja poolt hinnakirjas kindlaksmääratud võlgnevuse sissenõudmise tasu on ebamõistlikult suur arvestades võimalikku kulu töövahenditele, tööjõule ja tööajale. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
5. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsus hagi rahuldamata jäetud osas ning teha asjas uus otsus, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja leppetrahvid 205 eurot, võla sissenõudmiskulud 157 eurot 54 senti ja viivised osas, mida on maakohus jätnud rahuldamata. Hageja palub kõik menetluskulud jätta kosta kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt: 1) ei ole leppetrahvid kostjat ebamõistlikult kahjustavad. Leppetrahvi 125 eurot tasumise kohustus tuleneb
6. jaanuaril 2012 sõlmitud liitumislepingu ja seadme juurdeostu lepingu teenuspaketi "Nutipakett 1" tingimustest. Teenuspakett sisaldas kõne- ja internetiteenust ning mobiiltelefoni Huawei U8650 Sonic väärtusega 155 eurot. Kostjaga sõlmitud lepingud öeldi üles 11 kuud enne tähtajalise kohustuse lõppemist, s.t kostja oli olnud klient 13 kuu jooksul. Leppetrahvi summas 80 eurot tasumise kohustus tuleneb
7. oktoobril 2012 sõlmitud liitumislepingu teenuspaketist "Hinnaliider Extra 15" tingimustest. Hinnaliider Extra 15 pakkumine sisaldas sideteenuseid ja mobiiltelefoni Sony Xperia Tipo ST21i väärtusega 155 eurot. Vastustajaga sõlmitud leping öeldi üles 20 kuud enne tähtajalise kohustuse lõppemist, s.t kostja oli olnud klient 4 kuu jooksul. Leppetrahvid on seotud tähtajaliste kohususte rikkumisega ja mõeldud kompenseerimaks tasuta (Huawei U8650 Sonic väärtusega 155 eurot) ja soodushinnaga 15 eurot (Sony Xperia Tipo ST21i väärtusega 155 eurot) saadud seadmete väärtust. Teenuspakettide kuumaksed ei ole mõeldud järelmaksuna saadud seadmete eest, vaid kindla kuumaksena kasutatud sideteenuste eest; 2) ei ole võla sissenõudmistasu ebamõistlikult suur. Sissenõudmiskulude nõue tekib juhul, kui võlgnik ei ole kohustust tähtaegselt täitnud ja võlausaldaja peab tegema lisatoiminguid, et saada kohustus täidetud. Võlgnevuse sissenõudmise teenust osutab Tele2 Eesti AS ise lühiajalise võla tekkimise perioodil 4 kuud, peale mida ostab sissenõudmise teenuse sisse inkassoettevõttelt. Tele2 Eesti AS teostab võla sissenõudmise perioodil toiminguid, mille hüvitamine on ettenähtud teenuste kasutamise tingimuste p-st 8.
8. tulenevalt ning mille vajadus tekib vaid lepingu rikkumisel. Võla sissenõudmiskulud sisaldavad endas teavituste edastamist arve mittetasumise kohta teenusnumbrile, sideteenuse piiramist, meeldetuletuskirja edastamist lepingus viidatud kontaktkanalil, viivise ja tähtajaliste kohustuste arvestuse pidamist, võlanõude kirja edastamist paberkandjal, lepingu ülesütlemiseks vajalikke toiminguid, võla sissenõudmise menetluse algatamist inkassoettevõttes, arvestuse pidamist osalistest maksetest tulenevate saldomuudatuste kohta ja informatsiooni vahetamist võla sissenõudmist teostava inkassoettevõttega, avalikes andmebaasides informatsiooni edastamist ja kaasajastamist nõuete kohta krediidivõimelisuse hindamise tagamiseks teistele krediidiasutustele; 3) on kostja põhivõlgnevuseks hageja ees 750 eurot 40 senti. Seega kuuluvad kostjal tasumisele viivised vähendatud summas 750 eurot 35 senti; 4 4) on menetluskulud 415 eurot 43 senti põhjendatud ja vajalikud arvestades, et hagiavalduse aluseks on viis erinevat liitumislepingut ja kuus arvet, millega oli vaja eelnevalt tutvuda.
9. Kostja ei ole apellatsioonkaebusele vastanud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb materiaal- ja menetlusõiguse normide rikkumise tõttu tühistada. Maakohus ei saanud teha asjas tagaseljaotsust, kuna täidetud ei olnud tagaseljaotsuse tegemise eeldused. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Kuigi hageja ei vaidlusta maakohtu otsust põhivõla
11. 86 euro ja samas ulatuses viivise väljamõistmise osas, ei ole ringkonnakohtul võimalik tühistada otsust

§ 657

lg 1 p 2 järgi üksnes osaliselt ja teha ise uus otsus.

§ 657

lg 2 kohaselt saab ringkonnakohus tagaseljaotsuse tühistada üksnes tervikuna, saates sel juhul asja täies ulatuses läbivaatamiseks esimese astme kohtule. 7.

§ 407

lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotusega rahuldada üksnes hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses ning see säte paneb kohtule hagi õigusliku põhjendatuse kontrollimise kohustuse. Hagi õigusliku põhjendatuse hindamisel saab lähtuda üksnes hagiavalduses toodud asjaoludest, mis loetakse

§ 407lg 1 teise lause kohaselt kostja poolt omaks võetuks.

Maakohus on õigesti asunud hagi õigusliku põhjendatuse hindamisel tüüptingimuste tühisust iseseisvalt kontrollima ja teinud selleks ka hagejale täiendava päringu. Hagiavalduse

1. novembri 2015 täpsustuse (lk 93) järgi kohustas kohus hagejat täpsustama, millisel õiguslikul alusel ja kuidas on kujunenud
2. märtsi 2013 arve summas 205 eurot ja
3. aprilli 2013 arve summas 157 eurot 54 senti. Kohtu nõudekiri pabertoimikust ja kohtu infosüsteemist KIS2 puudub. Toimiku materjalidest ei nähtu, et maakohus oleks kostjale hagi täpsustuse kätte toimetanud. Kui hagi täpsustus ei ole kostjale kätte toimetatud, siis ei saa

§ 407

lg 1 teise lause kohaselt lugeda selles esitatud asjaolusid kostja poolt omaks võetuks ning seetõttu ei olnud asjas täidetud tagaseljaotsuse tegemise eeldused ja ainuüksi seetõttu tuleb maakohtu tagaseljaotsus tühistada.

1. Arvestades apellatsioonkaebuse seisukohti kontrollib ringkonnakohus järgnevalt, kas vaidlusalused lepingutingmused on tüüptingimustena tühised. Vaidlust ei ole, et Tele2 ja kostja vahel on sõlmitud tüüptingimustel lepingud VÕS § 35 lg 1 tähenduses. Maakohus jättis hagi rahuldamata leppetrahvi ja sissenõudmiskulude nõudes, tuvastades nõude aluseks olevate lepingutingimuste tühisuse. Vastavalt vähendas maakohus ka väljamõistmisele kuuluvat viivist. VÕS § 42 lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimiseviisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimustega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suur kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Maakohus tuvastas, et
2. jaanuari 2012 liitumislepingust ja seadme ostulepingust (lk 26-27) nähtub, et kostja sai enda kasutusse telefoni väärtusega 155 eurot, millega kaasnes 24-kuuline 5 teenuste kasutamise kohustus (Nutipakett 1). Tele 2 ütles kostjaga sõlmitud lepingud üles
3. märtsil 2013, s.o. ca 10 kuud enne tähtaja lõppu. Kokkulepitud leppetrahvi suurus sellisel juhul on 125 eurot. Maakohus arvestas lepingus märgitud seadme väärtust ja lepingu täitmise aja pikkust ning leidis, et leppetrahv on VÕS § 42 lg 3 p 5 tähenduses ebamõistlikult suur. Maakohus tuvastas, et
4. oktoobri 2012 liitumislepingu (lk 33) järgi kasutas kostja sideteenust kuutasuga 5,55 eurot ja sai kasutusse mobiiltelefoni (Hinnaliider Extra 15). Lepingu sõlmimisel tasus kostja telefoni eest 15 eurot. Asja materjalide kohaselt ütles Tele 2 lepingu üles 20 kuud enne tähtajalise (24 kuud) kohustuse lõppu. Kokkulepitud leppetrahvi suurus sellisel juhul on 80 eurot. Maakohus leidis, et kuna hageja ei ole Hinnaliider Extra 15 alusel kostjale antud telefoni väärtust välja toonud, on kostjalt nõutav leppetrahv 80 eurot VÕS § 42 lg 3 p 5 tähenduses ebamõistlikult suur. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu hinnanguga leppetrahvi suurusele. Maakohus on leppetrahvi põhjendatud suuruse hindamisel arvestanud küll nii lepingu kehtivuse perioodi kui ka telefoni väärtust, kuid on jätnud täielikult tähelepanuta, et lepingu ülesütlemisel jäid telefonid kostja valdusesse ja ei kuulunud Tele2 tagastamisele. Maakohus peab asja uuel läbivaatamisel põhjendama, miks tuleb leppetrahve 125 eurot ja 80 eurot pidada ebamõistlikult suureks, kui kostja ei täitnud oma lepingulisi kohustusi lepinguga kokkulepitud tähtaja lõpuni ja telefon ei kuulunud tagastamisele. Leppetrahv on väiksem hageja väidetud telefoni väärtusest. Mitte igasuguse leppetrahvi kokkuleppe puhul ei ole võlausaldaja kahju olemasolu või selle puudumine leppetrahvi suuruse üle otsustamisel määrav. Leppetrahvi eesmärgiks on lisaks kahju hüvitamise nõude realiseerimise lihtsustamisele ka võlgniku sundimine oma kohustuse täitmisele. Ainuüksi kahju puudumine võlausaldajal ei õigusta alati leppetrahvinõude rahuldamata jätmist. Küll võib kahju puudumine olla aluseks leppetrahvi vähendamisele, kui leppetrahvi väljanõudmine kokkulepitud ulatuses ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega. Kahju puudumine või selle olemasolu leppetrahviga võrreldes oluliselt väiksemas ulatuses ei saa olla leppetrahvi alandamise aluseks, kui leppetrahvi sellises ulatuses õigustab leppetrahvi tagatisfunktsioon, s.t võlausaldaja huvi tagatud kohustuse täitmise vastu, mida ei pea mõõtma ainuüksi tekkinud varalise kahjuga (Riigikohtu
5. juuni 2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-6605). Hagejal oli huvi, et lepingut täidetakse kuni kokkulepitud aja lõpuni.
6. Hageja on seisukohal, et leppetrahv on mõeldud kompenseerima kostjale antud seadme (telefoni) maksumust, mille eest kostja on jätnud tasumata. Asja uuel arutamisel tuleb maakohtul kaaluda, kas leppetrahvi kokkulepete puhul ei ole käesoleval juhul tegemist kokkuleppega, mis puudutab lepingu põhilist eset või hinna ja üleantu väärtuse suhet. VÕS § 42 lg 2 teise lause kohaselt ei vaadelda sellist tüüptingimust kahjustavana. Antud juhul on lepingu üks eesmärke võimaldada kostjale telefon sisuliselt järelmaksuga ja kokkulepitud leppetrahv on kokkulepitud tasu juhtudeks, kui kostja oma liitumislepingujärgseid kohustusi ei täida, kuid telefon jääb kostja kasutusse.
7. Maakohus jättis rahuldamata hageja nõude välja mõista kostjalt võlgnevuse sissenõudmistasu suurusega 22% võlgnevuse suurusest, millele lisandub käibemaks, kokku 26, 4, %, kuna pidas kokkulepet tüüptingimusena tühiseks. Sissenõudmistasu määr tuleneb Tele 2 teenuste kasutamise üldtingimuste p-st 4.8 ja hinnakirjast (lk 70). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga kokkuleppe tühisuse osas. Apellatsioonkaebuse põhjendused, et tegemist ei ole ebamõistlikult suure tasuga, on põhjendamatud. Hagiavaldusest ega selle täpsustusest isegi ei nähtu, et hageja oleks teinud mingeid toiminguid võla sissenõudmiseks. Ringkonnakohus märgib, et tühiselt kokkulepitud sissenõudmistasu ebamõistlikku suurust ilmestab hästi alates
8. oktoobrist 2015 kehtima hakanud VÕS § 1132, mis reguleerib tarbijalt sissenõudmiskulude hüvitamist ja mille lõike 2 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib 6 majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 40 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro ja kuni 1000 eurot. Käesoleval juhul on hageja nõude suuruseks 593 eurot. Lepingu sõlmimise ajal need määrad küll ei kehtinud, kuid iseloomustavad seadusandja hinnangut mõistliku sissenõudekulu suurusele. Hageja seisukohtadest nähtub, et sissenõudmiskulu on mõeldud katma nii meeldetuletuskirjade saatmist, kui ka inkassoteenust, milline kulu võib põhimõtteliselt olla mõistlik kulu kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks VÕS § 128 lg 3 mõttes. Kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks peavad olema täidetud kõik selle eeldused. Kahju suuruse tõendamiskohustus on hagejal.
9. Maakohtu viited otsuses VÕS §-le 44 ei ole asjakohased. Säte täpsustab tüüptingimuste regulatsiooni laienemist majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingutele. Käesolevas asjas on lepingu teiseks pooleks füüsiline isik ehk tarbija.
10. Ringkonnakohus on ka seisukohal, et kui tüüptingimuse kehtivuse hindamiseks ei ole piisavad hagis esitatud asjaolud ning kohtul tekib vajadus

§ 392

alusel eelmenetluse läbiviimiseks ja selgitamiskohustuse täitmiseks, ei saa asja üldjuhul lahendada tagaseljaotsusega. Olukorras, kus maakohus kaalub hagi (osalist) rahuldamata jätmist, on mõistlikum lahendada asi sisulise otsusega, millisel juhul saab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse põhjendatuse korral teha ise uue otsuse asja maakohtule tagasi saatmata. Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus arvestama ringkonnakohtu seisukohtadega. Kostjale tuleb kätte toimetada hageja 23. novembri 2015 hagi täpsustus. Arvestades hagihinda on asja võimalik lahendada lihtmenetluses (

§ 405). Leppetrahvi kokkuleppe kehtivust tuleb uuesti kontrollida.

Seejärel saab maakohus võtta seisukoha väljamõistetava viivise suuruse osas. 13. Kuna ringkonnakohus saadab hagi

§ 657

lg 2 alusel läbivaatamiseks maakohtule, siis menetluskulude jaotuse ja rahalise kindlaksmääramise otsustab maakohus tehtavas lõpplahendis ning ringkonnakohus ei vasta apellandi väidetele, mis on esitatud seoses menetluskulude jaotuse ja rahalise kindlaksmääramisega. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi Triin Uusen-Nacke Kersti Kerstna-Vaks 7