Obsah (5)

§ 477§ 529§ 526§ 531§ 172

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohtu, Tartu mnt kohtumaja Kohtunikt Merit Helm Määruse tegemise aeg ja koht 15. aprill 2016.a Tallinn Tsiviilasja number 2-07-46826 Tsiviilasi Menetlustoiming XXX eestkoste

) § 475 lg 1 p 5 kohaselt lahendab kohus piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramise hagita menetluses. 2

§ 477

lg 1 kohaselt, hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätetet kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. 9.

§ 529

lg 1 kohaselt lõpetab kohus eestkoste, kitsendab eestkostja ülesannete ringi või laiendab eestkostetava iseseisvalt tehingute tegemise õigust, kui eestkostja määramise alused on täielikult või osaliselt ära langenud.

§ 529lg 2 kohaselt võib kohus aluste äralangemise tuvastamiseks määrata ekspertiisi. 10. XXX 11. Pk

S § 203 lg 2 kohaselt võib eestkostja määrata ainult nende ülesannete täitmiseks, milleks eestkoste on vajalik. Eestkostetava poolt iseseisvalt tehtavate tehingute ringi osas tugineb kohus järgmistele tõenditele.

1. Kohtupsühhiaater XXX asus enda poolt 15.03.2016.a allkirjastatud ekspertiisi aktis nr XXX järgmistele seisukohtadele (tl 71-75): XXX
2. Senine eestkostja Tallinna linn (sotsiaaltöötaja XXX isikus) selgitas ärakuulamisel, et linn jääb enda kirjalikus arvamuses avaldatud uurde – XXX arusaamisvõime ja toimetulek ei võimalda tal iseseisvalt hakkama saada, mistõttu vajab ta jätkuvalt eestkostet kõigi enda tehingute tegemiseks. XXX saab küll hakkama igapäevase eneseteenindamisega, kui vajab pidevat abi ja juhendamist. XXX ei suuda adekvaatselt korraldada ka enda rahakasutust – ta kulutaks kogu oma sissetuleku muusika ja raamatute ostuks. Kriitika selle osas, milliseid kulutusi ta enda rahaga veel peaks kandma, puudub. XXX ärakuulamisel tema kodus tajus kohtunik, et üldmuljelt on XXXselgelt lapse (10 a?) arengutasemel – lihtsustatud ja stereotüüpse mõtlemisega. Väga kinni oma asjades ja selge veendumusega asjade väljanägemise osas – mis on ilus ja mis mitte (arhitektuur, kodumasinad jms). Samas saab sotsiaaltöötajate abiga kodustes tingimustes iseseisvalt kenasti hakkama. Ta ei näe enda psüühikahäirest tulenevalt maailma adekvaatselt. Kohtunik täheldas ärakuulamise käigus tehingute ja igapäeva elu korraldamise võimekuse langust ja suutmatust oma elu iseseisvalt korraldada. XXX tunnistas ise, et tegevused nagu toidu valmistamine, televiisori vaatamine, mobiiltelefoni kasutamine on tema jaoks liiga keerulised ja ta ei saa nende tegevustega hakkama. Eeltoodu alusel tuvastab kohus, et XXX on jätkuvalt piiratud teovõime.
3. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et XXX vajab jätkuvalt eestkostet, kuna ta ei ole jätkuvalt võimeline oma tegudest aru saama ja neid juhtima. XXX ei ole käesoleval ajal võimeline tegema iseseisvalt tehinguid, v.a. pisitehingud eestkostja poolt määratud ulatuses ja tema poolt määratud vahendite arvel.
4. Kohtu seisukoht on, et XXX eestkostja ülesandeks peab jätkuvalt olema eestkostetava esindamine igasugusel asjaajamisel ja õigustoimingute ning tehingute tegemisel, välja arvatud pisitehingute tegemisel, tema vara valitsemine, hoolduse, ravi ja igapäevase elu korraldamine. Pisitehingutega on XXX iseseisvalt hakkama saanud ning sotsiaaltöötaja kinnitusel ostab selle eest endale toitu ja muud vajalikku (st kasutab raha üldjoontes otstarbekalt). Kohus jätab talle selle õiguse ka edaspidi. XXX eraldatakse käesoleval ajal eestkostja poolt isiklikuks kasutamiseks (eeskätt toidu tarbeks) 60 eurot nädalas. O Toom ise leidis ärakuulamisel, et ta vajaks suuremat summat, kuid ei osanud ka adekvaatselt selgitada, mida ta suurema summa eest ostaks. Kohus leiab, et eestkostetavale antava raha suurus peaks olema ka edaspidi vähemalt 60 eurot nädalas.
5. Arvestades eelpool märgitud tõendite pinnal tehtud kohtu järeldusi ja kohtuniku enda poolt ärakuulamisel vahetult tajutut asub kohus seisukohale, et kuna XXX vaimne seisund 3 ei võimalda tal langetada iseseisvalt adekvaatseid elukorralduslikke otsuseid, tuleb ta tunnistada perekonnaõiguslike tehingute osas arusaamisvõimetuks.
6. Kui kohus seab eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks või kui eestkostja ülesannete ringi selliselt laiendatakse, loetakse lisaks, et eestkostetav on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse (

§ 526lg 5).

Kuna kohus jätab XXX pisitehingute tegemise õiguse, ei võta kohus XXX ka valimisõigust ja ta saab seda endiselt teostada.

1. PkS § 204 lg 1 kohaselt määratakse eestkostjaks füüsiline isik, kes oma isikuomadustelt ja võimetelt sobib määratud ülesannetes eestkostetava huve kaitsma. PkS § 205 lg-s 1 on sätestatud, et kui ei leita sobivat füüsilist isikut, võib eestkostjaks määrata juriidilise isiku viimase nõusolekul. Sama paragrahvi lg-s 3 on sätestatud, et kui eestkostjaks ei ole võimalik määrata sobivat juriidilist isikut, määratakse eestkostjaks valla- või linnaValitsus, millega täisealine on kõige tugevamalt seotud. Täisealine on kõige tugevamalt seotud muu hulgas selle valla- või linnaValitsusega, kust ta pärit on, kus ta on suurema osa ajast elanud, millega ta on säilitanud olulised sidemed, kus asuvad tema lähedased või vara või kus on tema rahvastikuregistrijärgne elukoht. PKS § 204 lg-s 3 on sätestatud, et kui täisealine teeb või on varem teinud ettepaneku eestkostja isiku määramise kohta, tuleb tema ettepanekut arvestada, kui see ei ole tema huvidega vastuolus. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt võib isiku eestkostjaks määrata tema nõusolekul.
2. XXX eestkostja isiku osas leiab kohus, et eestkostjaks tuleb jätta Tallinna linn PõhjaTallinna Valitsuse kaudu, kes on selleks ka nõusoleku andnud. XXX ei ole lähisugulasi, kes tema eest hoolitseda saaksid ning Tallinna linn ei tea nimetada ühtegi füüsilist ega juriidilist isikut, keda oleks võimalik seada XXX eestkostjaks. Tallinna linn on viimastel aastatel olnud XXX eestkostjaks ja enda ülesannetega hästi hakkama saanud, mistõttu ta tuleb jätta jätkuvalt XXX eestkostjaks. XXX ärakuulamisel avaldas eestkostetav ka ise, et on oma senise elukorraldusega rahul ja soovib jätkuvalt linna enda eestkostjaks. Eestkostja on seni hoolitsenud ta eest hästi ja tema huve silmas pidades. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et senise eestkostja ametiaega tuleb pikendada. 20.

§ 526

lg 2 p 5 ja lg 3 kohaselt märgitakse määruses aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise, mis ei või olla pikem kui viis aastat määruse tegemisest alates. PKS § 203 lg 4 kohaselt kontrollib kohus hiljemalt iga viie aasta järel, kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada. Kuivõrd XXX psüühikahäire on eksperdi hinnangul püsivat laadi, peab kohus põhjendatuks pikendada eestkostet 5 aasta võrra. Eeltoodust tulenevalt otsustab kohus XXX eestkoste pikendamise 5 aasta möödumisel käesoleva määruse tegemisest ehk 15.04.2021.a. 21. Eestkostja on kohustatud PkS § 184 lg 1 alusel esitama kohtule kirjaliku nimekirja eestkostetava vara kohta. Eestkostjal tuleb esitada kohtule PkS §-s 194 lg 2 sätestatud kirjalik aruanne iga aasta 10. aprilliks. Esimene aruanne tuleb esitada 10.04.2017.a. 22.

§ 531

lg 1 Eestkostemenetlust lõpetav kohtumäärus, muu hulgas eestkostja määramise, tema ametiaja pikendamise, eestkoste lõpetamise või eestkostja ülesannete ringi muutmise määrus, kehtib ja kuulub täitmisele alates määruse teatavakstegemisest eestkostjale. 23.

§ 172

lg 3 sätestab, et täisealisele piiratud teovõimega isikule eestkostja määramise menetluse kulud võib jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Kohus jätab menetluskulud riigi kanda. 4 /allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik 5