Obsah (7)

§ 372§ 371§ 75§ 86§ 436§ 2§ 72

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Viivi Tomson Määruse tegemise aeg ja koht 18. mai 2016 Tartu Tsiviilasja number 2-16-2695 Tsiviilasi Külli Tire

§ 372lg 5) 1 ASJAOLUD 1.

Külli Tire (hageja) esitas

1. veebruaril 2016 Tartu Maakohtule hagi Aivo Kuimetsa (kostja) vastu käsundita asjaasjamisel tehtud kulutuste summas 58 249,50 eurot hüvitamiseks. Samuti esitas hageja avaldused hagi tagamiseks ja menetlusabi andmiseks.
2. Maakohus jättis
3. märtsi 2016 määrusega hagi tagamise avalduse rahuldamata. MAAKOHTU SEISUKOHT
4. Tartu Maakohus keeldus
5. märtsi 2016 määrusega

§ 371

lg 1 p 2 hagiavalduse menetlusse võtmisest, tagastas hagiavalduse koos lisadega hagejale, jättis hageja 29. veebruari 2016 menetlusabi taotluse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuleb kohtul vastavalt

§ 75

lg-le 1 kontrollida, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Kohus viitas

1. detsembri 2012 Nõukogu määruse (EÜ) nr 1215/2012 (edaspidi määrus) art 4 lg-le 1 ja art 5 lg-le
2. Kohtualluvuse üle otsustamisel ei kuulu kohaldamisele määruse art 7 p-d 1a-c, sest hageja tugineb hagiavalduses lepinguvälisele suhtele (käsundita asjaajamisele). Määruse art 7 p 2 saaks kohaldada üksnes juhul, kui hageja nõuaks kostjalt käsundita asjaajamisest tulenevate kulutuste hüvitamist (VÕS § 1025). Antud juhul nõuab hageja kostjalt käsundita asjaajamisega seonduvate kulutuste hüvitamist (VÕS § 1023). Hageja poolt viidatud

§ 86lg 3 käesolevas tsiviilasjas ei kohaldu.

Kuivõrd hageja avaldatu ning rahvastikuregistri päringu kohaselt elab kostja Soome Vabariigis ning määruse art 4 lg 1 ja art 5 lg 1 kohaselt saab hagi üldalluvusena esitada üksnes kostja elukoha järgi, ei ole Tartu Maakohtu pädev asja arutama. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

1. Külli Tire esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu
2. märtsi 2016 määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega määrata, et hagi kuulub Tartu Maakohtu alluvusse, ning asja saatmist maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) ei ole vaidlust selle üle, et kostja elukohaks on alates
3. detsembrist 2013 Soome Vabariik. Samas on kohus jätnud tähelepanuta, et kostja elukohaks on ka XXX. Kõik varasemad vaidlused on lahendanud Tartu Maakohtus, kostja ei ole kunagi väitnud, et need peaks lahendama Soome Vabariigi kohus; 2) ei ole õiglane ega tulene VÕS §-st 6, et elukaaslane kasutab 20 aastat teist elukaaslast kasu saamise eesmärgil ning riik ei suuda anda kahjustatud poolele abi; 3) on maakohus rikkunud menetlusõiguse normi, jättes küsimata kostja seisukohta hagi menetlusse võtmise kohta; 4) on maakohus ebaõigesti jätnud kohaldamata määruse art 7 lg
4. Küsitav on Soome Vabariigi lugemine kostja alaliseks elukohaks. Määruse preambula p 12 järgi peab lisaks kostja alalisele elukohale olema ka muid aluseid, mis toetuksid tihedale seosele kohtu ja menetluse vahel või aitaksid kaasa tõrgeteta õigusemõistmisele. Kohus ei ole seotud poolte esitatud õiguslike väidetega (

§ 436lg 7).

Tähtsust omab ka

§-s 376 sätestatud õigus täiendada või parandada hagis märgitud õiguslikke väiteid. Kui hageja nõue kostja vastu jääb lahendamata, kahjustab see rahaliselt määruskaebuse esitajat ning kahjustav tagajärg saabub seal, kus on tema huvide kese. Määruskaebuse esitaja viitab Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-2-16 p-dele 11 ja 23; 2 5) on maakohus rikkunud

§ 2

. Kui maakohus leidis, et hagi ei kuulu Eesti kohtu alluvusse, pidi ta kaaluma

§ 72kohaldamist.

Määruskaebuse esitaja võtab määruse preambula p-le

1. Kohus pidi arvestama ka seda, et isegi kohalikel inimestel puudub oskus pöörduda hagiga õigesse kohtusse. Määruskaebuse esitajalt ei saa mõistlikult oodata, et ta oleks võimeline ja majanduslikult suuteline pöörduma hagiga Soome Vabariigi kohtu poole. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
2. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu
3. märtsi 2016 tuleb tühistada ja Külli Tire hagi Aivo Kuimetsa vastu käsundita asjaajamisest tulenevate kulutuste hüvitamiseks tuleb saata menetlusse võtmise otsustamiseks maakohtule. Määruskaebus kuulub rahuldamisele.
4. Vaidlustatud määrusega on maakohus keeldunud hagi

§ 371lg 1 p 2 alusel menetlusse võtmisest.

Viidatud sätte kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei allu sellele kohtule. Seega tuleb asja lahendada küsimus, kas Külli Tire poolt esitatud hagi allub Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse järgi Eesti kohtule.

1. Brüssel I (uuesti sõnastatud) määruse art-d 4-6 reguleerivad üldist kohtualluvust. Art 4 lg 1 kohaselt esitatakse hagi isikute vastu, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, selle liikmesriigi kohtutesse sõltumata nende kodakondsusest. Eeltoodut arvestades on oluline kindlaks teha, kus (millises riigis) on kostja alaline elukoht. Rahvastikuregistri väljavõttest (tl 35) nähtuvalt on Aivo Kuimetsa elukohaks Soome, XXX. Antud asjaolu on kinnitanud ka hageja nii hagiavalduses kui määruskaebuses. Samas on hageja märkinud, et kostja elukohaks on ka XXX. Kostja on kinnisturaamatu väljavõttest (tl 14) nähtuvalt nimetatud kinnistu omanikuks. Ringkonnakohtu hinnangul ei tähenda kinnisasja omamine mingis riigis veel seda, et isik antud riigis ka alaliselt elab.
2. Ringkonnakohus on seisukohal, et eeltoodule vaatamata on kohus siiski ennatlikult keeldunud hagi menetlusse võtmisest.

§ 372

lg 3 sätestab kohtule võimaluse vajaduse korral küsida kostja seisukohta hagi menetlusse võtmise kohta. Riigikohtu tsiviilkolleegium on

1. novembri 2012 otsuse nr 3-2-1-123-12 p-11 leidnud, et kui hagi menetlusse võtmisel tekib küsimus, kas hagi allub Brüsseli määruse järgi Eesti kohtule, oleks üldjuhul vajalik küsida selle kohta ka kostja seisukohta. Sellisel juhul on kostjal võimalik avaldada seisukoht enda elukoha ja kohtualluvuse kohta ning kohtul on hagi menetlusse võtmise otsustamiseks ka rohkem informatsiooni. Igal juhul tulnuks kostjale kätte toimetada hageja esitatud määruskaebus, kuivõrd selle lahendamine puudutas otseselt kostja huve ning kostjale tulnuks tagada võimalus võtta selle kohta seisukoht. Ringkonnakohtu arvates kehtib antud põhimõte ka Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse kohaldamisel. Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse art 28 lg 1 kohaselt deklareerib kohus omal algatusel, et ta ei ole asjas pädev, kui kostja, kelle alaline elukoht on ühes liikmesriigis, kaevatakse teise liikmesriigi kohtusse ning ta ei ilmu kohtusse, välja arvatud juhul, kui pädevus tuleneb sama määruse sätetest. Seega saab kohus hagi menetlusse võtmisest keelduda, kui kostja elukoht on teises liikmesriigis ning ta vaidleb kohtualluvusele Eestis vastu või ei vasta kohtule. Juhul kui kostja ilmub kohtusse ja kohtualluvusele vastu ei vaidle, allub hagi Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse art 28 järgi Eesti kohtule ning hagi menetlemata jätmiseks ei ole alust. Ringkonnakohus märgib et Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse art 62 lg 2 kohaselt tuleb selle hindamisel, kas kostja elukoht on Soomes, lähtuda Soome õigusest. 3
2. Menetluskulude jaotus ja rahaline suurus määratakse kindlaks asjas tehtavas lõpplahendis. /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi 4 /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson