Obsah (5)

§ 1612§ 1601§ 1602§ 1610§ 1603

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kai Kullerkupp, Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks Otsuse tegemise aeg ja koht 10. detsember 2015 Tartu Tsiviilasja number 2-14

) §-ides 1601–1615. Alaealisele elatise arvestuse aluseks on nn Düsseldorfi tabel (Düsseldorfer Tabelle), mis on välja töötatud Saksa Liitvabariigi kohtute poolt. Saksa Liitvabariigi õiguses on elatise väljamõistmise põhimõtted sarnased Eesti õigusega.

§ 1612

а sätestab alaealise lapse miinimumelatise suuruse, mida peab tasuma lapsest eraldi elav vanem. Arvestuse tegemiseks kohaldatakse Düsseldorfi tabelit. Apellant on 12-aastane, ta saab lastetoetust 184 eurot, mistõttu Düsseldorfi tabeli järgi on elatise miinimumsuurus 348 eurot. Düsseldorfi tabeli järgi on elatise maksmiseks kohustatud töötava isiku vajalik omavajadus 1 080,00 eurot. Antud miinimumsummat arvestatakse Saksamaal elava ja töötava isiku suhtes ja selle aluseks on Saksamaal kehtivad sotsiaalkindlustusnormid. Vastustaja elab Eestis, kus on Saksamaaga võrreldes erinev elamiseks vajalik miinimum, mistõttu ei kehti vastustaja suhtes Düsseldorfi tabelist tulenev omavajaduse miinimumsumma. Antud juhul on piisav, kui vastustajale jääb pärast elatise tasumist summa, mis ei ole väiksem kui Eestis kehtiv töötasu alammäär.

1. Vastustaja palub
2. oktoobri
3. a menetlusdokumendis jätta maakohtu otsus elatise suuruse osas muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastustaja ei vaidlusta asjaolu, et temal lasub apellandi ülalpidamiskohustus. Düsseldorfi tabeli alusel elatise suuruse arvestamisel on kaks arvutuskäigu varianti. Esimese varianti puhul lähtutakse elatise suuruse arvestamisel elatist maksma kohustatud vanema netosissetulekust. Selle arvutuskäigu järgiüon maksimaalne elatis 180 eurot, s.o 1 400 eurot (netopalk) – 1 080 eurot (vanemale elamiseks jääv miinimum) – 130 eurot (pool vastustaja perekonna laenukohustustest: eluasemelaen ja autoliising) –10 eurot (vastustaja elukindlustus). Vastustaja on nõus maksma apellandile elatist 220 eurot kuus, sh ka selle aja eest, kui apellant viibib tema juures Eestis. 5 Teise arvutuskäigu järgi, arvestades vastustaja netosissetulekut (1 400 eurot) ja lapse vanust, vastab Düsseldorfi tabelis elatise suurus 440 eurot. Sellest summast tuleb maha arvestada pool Saksamaa peretoetusest, ehk 92 eurot. Elatise määraks jääb 348 eurot. Tuleb arvesse võtta, et pooleteise kuu jooksul on laps täielikult vastustaja ülalpidamisel. Sellest olenemata maksab vastustaja elatist tütre ülalpidamiseks ka selle aja eest. Lisaks tuleb arvesse võtta lapse reisikulu vastustaja juurde, kuna tegemist on lapsele vajaliku kuluga. Teise arvutuskäigu alusel on elatise määraks 236 eurot, s.o (4 176 – 522 * 2 – 580 / 2) / 12 = 237 eurot, kus 348 * 12 = 4 176 – elatis aasta kohta, 348 * 1,5 = 522 eurot – elatis selle aja kohta, kui laps viibib vastustaja juures, lisandub reisikuluna 580 eurot. Sellisest elatise määrast saab lähtuda üksnes siis, kui kõik apellandi kulutused on tõendatud. Antud juhul on enamus apellandi kulutustest tõendamata. Kui võtta elatise suuruse arvestamise aluseks Düsseldorfi tabel, siis tuleb võtta aluseks ka elatise maksmiseks kohustatud isiku vajaduse kontrollsumma, sõltumata sellest, et vastustaja elab Eestis. Vastasel korral kaotab mõtte elatise suuruse arvestamine Düsseldorfi tabeli järgi. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse kostjalt väljamõistetud elatise suuruse osas materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu ning teeb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel ise tühistatud osas uue otsuse, millega suurendab alates
5. novembrist 2014 kostjalt Viru Maakohtu
6. septembri 2014 otsusega tsiviilasjas nr 2-10-30394 alaealise tütre E.G. ülalpidamiseks tema ema M.G. kasuks väljamõistetud elatist ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja elatise 300 eurot kuus alates
7. novembrist 2014 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Ülejäänud osas tuleb maakohtu otsus jätta muutmata. Maakohtu otsuse resolutsiooni tuleb kooskõlas apellandi taotlusega täiendada elatise maksmise korra osas selliselt, et elatis tuleb tasuda apellandi ema M.G. pangakontole. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus tuleb jätta poolte endi kanda. 9.
8. TsMS § 459 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on hagi esitamine käesolevas asjas menetluslikult lubatud. Maakohus on ebaõigesti lahendanud asja Eesti perekonnaseaduse (PKS) sätete alusel. Vaidlust ei ole, et ülalpidamise saamiseks õigustatud isiku alaline elukoht on Saksamaa Liitvabariik. REÕS § 2 lg 1 kohaselt kui seaduse, välislepingu või tehingu kohaselt kuulub kohaldamisele välisriigi õigus, kohaldab kohus seda sellest sõltumata, kas selle kohaldamist taotletakse või mitte. REÕS § 65 kohaselt kohaldatakse vanema ja lapse vahelistele perekonnaõiguslikele suhetele lapse elukohariigi õigust.
9. detsembri 2008 EÜ Nõukogu Määruse nr 4/2009 kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuse tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes artikli 15 kohaselt määratakse ülalpidamiskohustuste suhtes kohaldatav õigus kindlaks vastavalt ülalpidamiskohustuste suhtes kohaldatava õiguse
10. novembri
11. aasta Haagi protokollile liikmesriikides, kelle suhtes see õigusakt on siduv. Protokolli artikli 3 lg 1 kohaselt kohaldatakse ülalpidamiskohustuste suhtes selle riigi õigust, kus on võlausaldaja alaline elukoht, kui protokollis ei ole sätestatud teisiti. Sama artikli lg 2 kohaselt võlausaldaja alalise elukoha muutuse korral kohaldatakse uue alalise elukohariigi õigust alates hetkest, mil muutus toimub. Sellest tulenevalt tuleb antud tsiviilasjas elatise maksmise vaidluse lahendamiseks kohaldada Saksa Liitvabariigi õigust. TsMS § 234 teise lause kohaselt tugineb ringkonnakohus apellatsioonkaebuse lahendamisel muuhulgas Justiitsministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi poolt tellitud analüüsi „Perekonna kohustused (sotsiaalsete probleemide tõttu) abi vajavate pereliikmete ees“, materjalidele (kättesaadav: http://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/perekonna_kohustused_abi_vajavate_pereliikmete_ees_2 012.pdf.) Kuivõrd hagiavaldus esitati
12. novembril
13. a, kuid pooled esitasid ringkonnakohtule 6 Düsseldorfi tabeli seisuga
14. august
15. a, juhindub ringkonnakohus täiendavalt ka hagiavalduse esitamise ajal kehtinud tabelist (II kd tl 120–121). 9.
16. Saksa Liitvabariigis reguleerib ülalpidamiskohustust Saksa tsiviilseadustik (

).

§ 1601

kohaselt on otseliinis sugulased kohustatud tagama üksteisele elatise.

§ 1602

lg 1 kohaselt on elatist saada õigus ainult isikul, kes ei suuda ise ennast ülal pidada. Vaidlust ei ole, et alaealine ning koolikohustuslik apellant ei ole suuteline ennast iseseisvalt ülal pidama.

§ 1610

lg 1 ja 2 kohaselt on sugulaste vahelise ülalpidamiskohustuste ulatuse määramisel otsustavaks õigustatud isiku vajadused mõistlikus ulatuses. Ülalpidamine hõlmab kõike elamiseks vajalikku, sealhulgas kulusid väljaõppele elukutse omandamiseks ning kasvatuskulusid (alaealise puhul). Sugulase ülalpidamiskohustus ei piirdu ainult minimaalselt elamiseks vajalikuga, vaid lähtub abivajaja senisest elatustasemest. Seega tuleb Saksa õiguse kohaselt sarnaselt Eesti õigusega teha kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadused. Elatisenõuete esitamise lihtsustamiseks on Saksamaal välja töötatud Düsseldorfi tabel, milles on välja toodud makstava elatise summad arvestatuna sissetulekugruppide, laste arvu jms järgi, lisaks sisaldab tabel juhiseid õigustatud isiku vajaduste arvestamiseks. Düsseldorfi tabelile on viidanud ka pooled oma seisukohtades. Tegemist on kõrgemate liidumaakohtute (Oberlandesgericht) soovituslike juhistega, mida ringkonnakohus peab mõistlikuks suuniseks lapse vajaduste arvestamisel. Vastustaja sissetulek on keskmiselt 1 777 eurot bruto, s.o 1 401,22 eurot neto. Düsseldorfi tabeli järgi on sellisel juhul asjakohaseks igakuise elatise määraks 12-aastasele lapsele alates

1. augustist 2015.a 440 eurot. Hagiavalduse esitamise ajal ja kuni
2. augustini
3. a oli vastav summa 426 eurot. Apellandi vajadused on osaliselt kaetud lapsetoetusega, mida vastustajalt elatise väljamõistmisel tuleb arvestada. Vaidlust ei ole, et apellant elab koos emaga, kes saab lapsetoetust kokku 184 eurot (I kd tl 109, 112, 143). Sellest tulenevalt tuleb kohtul elatise suurust määrates arvestada, et osa lapse vajadustest on kaetud riiklike toetustega. Düsseldorfi tabeli kohaselt pärast lastetoetuse vastava osa (pool lapsetoetusest) mahaarvamist lapse rahalistest vajadustest on 12-aastase lapse elatis (vanema neto sissetulek kuni 1 500 eurot) 348 eurot (II kd tl 91 pöördel). Hagiavalduse esitamise ajal kuni
4. augustini 2015 oli vastav summa 334 eurot. 9.
5. Düsseldorfi tabelis fikseeritud elatisemäär ei tähenda siiski, et lapsele makstakse igal juhul elatist nimetatud summas. Kehtivad ka

§ 1602

ja § 1603 üldreeglid ülalpeetava vajaduste ja kohustatud isiku majandusliku võimekuse arvestamise kohta.

§ 1603

lg 1 kohaselt ei ole ülalpidamiskohustuslik isik, kes oma muid kohustusi arvesse võttes ei ole suuteline elatist tasuma enda kohast elatist ohtu seadmata. Elatise arvestamisel tuleb arvesse võtta kohustatud isiku vajalik omavajadus, mis töötava isiku puhul palgaga kuni 1 500 eurot on Düsseldorfi tabeli järgi 1 080 eurot. Ringkonnakohus ei nõustu apellandi seisukohaga, et kostja suhtes ei kuulu Düsseldorfi tabelist tulenev omavajaduse miinimumsumma kohaldamisele, sest vastustaja elab Eestis. Kuivõrd kohaldamisele kuulub Saksa Liitvabariigi õigus, kuulub kohaldamisele ka vastav kohtupraktika, s.h saab võtta arvesse ka tabelist tulenevat kohustatud isiku omavajaduse miinimumi. Düsseldorfi tabeli suuniseid kohaldades saab kohus poolte huve ja esitatud asjaolusid arvestades teha ka asjakohaseid juurde- ja mahaarvamisi. Ringkonnakohus leiab, et kostja ei ole asjas tõendanud kohustuste olemasolu, mis tuleks tema sissetulekust maha arvata, samuti omavajadust suuremas summas, kui on Düsseldorfi tabelis märgitud 1080 eurot. Seega jääb kostjale pärast sissetulekust omavajaduse 1080 eurot mahaarvamist (1 401,22 – 1 080) 321,22 eurot, mis on väiksem, kui Düsseldorfi tabeli järgne elatise miinimum 12 aastasele lapsele (s.o enne

1. augustit
2. a 334 eurot, ning pärast
3. augustit
4. a 348 eurot). 7 Kuivõrd pärast vajaliku omavajaduse mahaarvamist ei piisa vastustaja sissetulekust hagejale Düsseldorfi tabeli järgse elatise maksmiseks, ei pea ringkonnakohus vajalikuks eraldi hinnata apellandi vajadusi ning poolte sellekohaseid seisukohti. 9.
5. Vastustaja palus elatise väljamõistmisel arvestada, et apellant viibib vastavalt Viru Maakohtu
6. septembri
7. a määrusele tsiviilasjas nr 2-14-21699 (I kd tl 12–15) vastustaja juures talvel vähemalt ühe nädala ja suvel vähemalt ühe kuu. Vastavalt viidatud määruse resolutsiooni p-le 1.8 kannab kõik apellandi vastustaja juures viibimisega seotud kulud vastustaja, lapse ema M.G. osutab jõukohast abi apellandi ja vastustaja kohtumiste korraldamises. Vaidlust ei ole, et vastustaja on kandnud senised apellandi sõidukulud Eestisse ja tagasi Saksamaale (I kd tl 13, 117–118). Ringkonnakohus märgib, et põhimõtteliselt ei kuulu kulutused, mis tagavad lapse suhtluse eraldi elava vanemaga, elatise väljamõistmisel arvestamisele (need kulutused lepitakse kokku suhtluskorra määramisel), kuid käesoleva asja asjaolusid arvestades peab ringkonnakohus diskretsiooni korras võimalikuks arvestada elatisraha suuruse määramisel ka apellandi reisikulude katmist vastustaja poolt. Tagatud peab olema ka kohustatud isiku suhtlusõigus apellandiga, mis toimub apellandi ema ja vastustaja vahelise kokkuleppe kohaselt vastustaja arvel. Küll ei ole ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud lähtuda selles osas täpselt vastustaja
8. oktoobri
9. menetlusdokumendis väljatoodud arvestusest ning arvestada elatise määramisel asjaoluga, et vastustaja kannab ka oma ema reisikulud apellandi saatjana. Arvesse tuleb võtta, et apellant viibib vastustaja juures vähemalt ühe kuu ja ühe nädala aastas ning sellega kaasnevad kulud kannab vastustaja. Sellest tulenevalt on ringkonnakohtu hinnangul alus väita, et

§ 1612

lg 1 alusel annab vastustaja ülalpidamist apellandile ka muul viisil kui rahaliste maksete kaudu. Ringkonnakohtu hinnangul on kõiki asjaolusid arvesse võttes põhjendatud mõista vastustajalt välja apellandi kasuks elatis 300 eurot kuus, millises summas on vastustaja võimeline elatist tasuma. Elatis tuleb välja mõista alates hagi esitamisest kuni apellandi täisealiseks saamiseni.

1. Maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ja hagi rahuldamata osas, milles hageja nõuab elatist täisealiseks saanuna keskhariduse omandamiseni. Apellant ei ole viidanud oma kaebuses mitteühelegi õigusnormile, mis sellise nõude rahuldamist käesoleval ajal Saksa või Eesti õiguse alusel võimaldaks. Elatisenõude esitamisel esindab alaealist last tema teovõime piiratuse tõttu PKS § 120 lg 1 järgi hooldusõiguslik vanem. Täisealiseks saanuna saab nõudeid kohustatud vanema vastu esitada laps ise. Praeguse nõude esitamise ajal ei ole kostjal täisealise lapse ülalpidamiskohustust tekkinud (laps ei ole veel täisealiseks saanud ja ei ole teada, kas täisealise lapse ülalpidamisõiguse aluseks olevad asjaolud üldse saabuvad), ei saa kohus tuvastada ülalpidamisnõude aluseks olevaid asjaolusid, sh seda, kas isikul on õigus saada ülalpidamist ja millises ulatuses on tal õigus seda saada. (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-15).
2. Kuna hagi kuulub rahuldamisele osaliselt, tuleb poolte menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kai Kullerkupp /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson 8 /allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks