) § 29 lg 1-3 „kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa.“ Ajutise halduri aruande kohaselt realiseeritav vara võlgnikul puudub ning kohustusi on vähemalt 7 958,79 euro ulatuses. Võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks. Tagasivõitmise võimalusi ei esine, tasutud ei ole pankrotimenetluse kulude deposiiti. Kohtu hinnangul on täidetud
lg 1-3 eeldused pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Mis puudutab võlgniku väiteid, et võlausaldaja ei ole põhistanud võlgniku maksejõuetust ja seega ei olnud võlausaldajal õigust pankrotiavaldust esitada, märgib kohus järgmist. Maksejõuetuse põhistamata jätmine on aluseks avalduse menetlusse võtmisest keeldumisele või ajutise halduri 2 nimetamata jätmisele. Kuivõrd kohus ajutise halduri nimetas, pidas kohus maksejõuetust piisavalt põhistatuks. Pärast ajutise halduri nimetamist ei oma enam tähtsust see, kas pankrotiavalduses oli maksejõuetus piisavalt põhistatud või mitte, sest maksejõulisuse ja varalise seisukorra kindlakstegemine on halduri üks ülesannetest. Antud juhul on ajutine haldur tuvastanud võlgniku püsiva maksejõuetuse. Kohus, kooskõlas ajutise halduri seisukohaga, peab maksejõuetuse tekkimise põhjuseks muud asjaolu pankrotiseaduse tähenduses ja maksejõuetuse tekkimise ajaks 2014.a. Vastavalt
lg 5 kui menetlus lõpetatakse raugemise tõttu, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest.
lg 8 alusel likvideerib ajutine haldur võlgniku 2 kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused.
lg 1 järgi ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõigete 2 ja 3 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot ning tasule maksude lisamisel lähtutakse
lõikes 11 sätestatust.
lg 11 sätestab: „Halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses.“
lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine haldur palub tasuks määrata 1 701 eurot (lisandub käibemaks) ja kulutuste hüvitiseks 70 eurot (lisandub käibemaks). Võlausaldaja ei ole ajutise halduri tasu osas vastuväiteid esitanud. 10.11.2015 toimunud istungil vaidles võlgnik vastu ajutise halduri tasu maksmisele. Ajutise halduri aruande kohaselt on ta kulutanud oma ülesannete täitmiseks 18 tundi ja 54 minutit. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on halduri ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Halduri tunnitasu määr mahub kehtestatud piirmääradesse. Kulud seisnevad koopiate tegemise kuludes ja arvestuslikes bürookuludes. Kohus leiab, et ka kulutused on põhjendatud ja vajalikud ning kuuluvad väljamõistmisele. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud määrata ajutise halduri tasuks võlgniku vara arvel 1 701 eurot (lisandub käibemaks) ja kulutuste hüvitiseks 70 eurot (lisandub käibemaks). Haldur palub välja mõista tasust 397 eurot (lisandub käibemaks) riigi vahenditest ning juhul kui halduril õnnestub teha kindlaks ühe võlgniku sõiduki asukoht, siis nimetatud sõiduki võõrandamisest saadu arvelt hüvitada ajutise menetluse kulud. Kohtu hinnangul ei saa käesoleval hetkel välja mõista tasu riigi vahenditest. Nimelt sätestab
lg 4: „Kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata 3 ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks).“
lg 5 kohaselt ei määra kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamist riigi vahenditest, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik on maksnud kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste katteks kohtu poolt määratud summa. Riigi vahendistest tasu hüvitamine on seega viimane võimalus saada ajutise menetluse kulud hüvitatud (kui puudub vara ja deposiit), antud juhul aga on võimalus see saavutada sõiduki müügiga. Seetõttu ei saa mõista hüvitist välja riigi vahenditest. Kohus annab haldurile volituse müüa võlgnikule kuuluv sõiduk Opel Zafira (numbrimärgiga XXX), kui haldur sõiduki asukoha tuvastab. Kui halduril siiski ei õnnestu sõidukit võõrandada, võib haldur hiljem taotleda tasu väljamõistmist riigi vahenditest. Äriseadustiku § 58 lg 4 kohaselt on juriidilisest isikust pankrotivõlgniku juhatuse liige pärast juriidilise isiku registrist kustutamist dokumentide hoidjaks ja märgitakse sellena registrisse, kui pole teisiti kokku lepitud või kohtulahendi alusel teisiti määratud. Dokumendid jäävad juhatuse liikme XXXvastutavale hoiule. /Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.