Obsah (7)

§ 174§ 138§ 144§ 175§ 477§ 177§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Mai Grauberg Kohtujurist Mari-Liis Kobakene Määruse tegemise aeg ja koht 22.02.2016.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-13-21098 Tsiviilasi X

) § 456 lg 4 kohaselt kohtuotsuse seaduslik vaidlustamine peatab kohtuotsuse jõustumise. Kohtuotsuse osalise vaidlustamise korral jõustub kohtuotsus vaidlustamata osas. Nii hageja kui ka kostja esindaja said Maakohtu otsuse kätte 11.09.2014, millest tulenevalt jõustus otsus vaidlustamata asjas 11.10.2014. Seega jõustus ka 11.10.2014 kulude jaotuse kohta tehtud lahend. Maakohus väljendas selgesõnaliselt oma otsuses, et juhindudes

§ 174

lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Vastavalt

§ 174

lg 3 esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Eeltoodust tulenevalt oli hagejal õigus esitada menetluskulude kindlaksmääramise avaldus koos menetluskulude nimekirjaga 30 päeva jooksul alates 11.10.2014 ehk menetluskulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest alates. Kostja hinnangul ei nähtu kohtutoimikust, et hageja oleks esitanud menetluskulude kindlaksmääramise avalduse 30 päeva jooksul, alates 11.10.2014, millest tulenevalt ta ei kasutanud oma seadusega tagatud õigust menetluskulude hüvitamiseks. Eeltoodust tulenevalt leiab kostja, et hetkel ei ole hagejal seoses tähtaja möödumisega, õigust menetluskulude kindlaksmääramise avaldust esitada. Sellest lähtuvalt, palub kostja jätta Maakohtu menetluses kantud menetluskulude väljamõistmise taotlus rahuldamata.

1. Kostja esitas vastuväited ka Ringkonnakohtus kantud menetluskulude kohta. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätete kohaselt on menetlusosalisel õigus menetluskulude nimekirja esitamiseks enne kohtuotsuse või asja lõpetava määruse tegemist. Hageja pole esitanud menetluskulude nimekirja ei esimese astme ega teise astme menetluses. 10.07.2015 on kohus edastanud pooltele kirja, milles andis menetlusosalistele õiguse esitada seni esitamata avaldused ja seisukohad kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule kuni 28.08.
2. Kostja arvates pidi hageja esitama oma menetluskulude nimekirja kohtu poolt määratud tähtajaks ehk 28.08.2015, kuid ta pole seda kasutanud ja seega pole kostja arvates tal õigust nõuda Ringkonnakohtus kantud menetluskulude hüvitamist. Alternatiivselt leiab kostja, et kulud ei ole põhjendatud.
3. Materjalidest nähtuvalt on hageja esitanud 05.11.2015 avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks koos Ringkonnakohtus kantud menetluskuludega ning lisaks on esitanud hageja esindaja poolt hagejale 04.11.2015 koostatud arve nr 191, mille summa koos käibemaksuga moodustab 648,00 (kuussada nelikümmend kaheksa) eurot.
4. Kostja ei ole eelkõige nõus hageja poolt esitatud õigusabi arvetel märgitud ebamõistliku ajakuluga. 04.11.2015 esitatud arves nr 191 on õigusabi osutatud kokku 4 tundi. Kõik 4 tundi on kulutatud 06.11.2014 esitatud vastuse apellatsioonile koostamisele. Kuivõrd tegemist oli vastusega kostja apellatsioonkaebusele, mis oli vähem kui 2 lehekülge pikk, 3 ning hageja oli kasutanud oma vastuses ka juba eelnevalt oma Maakohtule esitatud vastustes mainitud seisukohti, pole usutav, et see võttis kostja arvates aega 4 tundi. Põhjendatud aeg on kostja arvates 1,5 tundi.
5. Lisaks on kostja arvates tunnitasu määr 130 eurot + käibemaks on ebamõistlikult kõrge ning samuti on lubamatu apellatsioonkaebusega tutvumise ning selle analüüsi eest küsitud esindaja tasu 150 eurot + käibemaks. Kostja arvates on põhjendatud tasu tunnis 140 eurot ((150+130)/2).
6. Lähtudes eelnevast palub kostja menetluskulud kostjalt välja mõistmata või alternatiivselt vähendada menetluskulud kuni mõistliku suuruseni asja keerukust arvestades. Kohtumääruse põhjendused
7. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 177 lg 1 p 2 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

§ 174

lg 8 sätestab, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. 11.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138

lg 2 kohaselt on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv.

§ 144

p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud

§ 175

lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. 12. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus

§ 477

lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus

§ 477

lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus märgib, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus.

1. Hageja palub välja mõista kostjalt menetluskulud summas 2 761,49 eurot. Hageja lepinguline esindaja on osutanud õigusabi tunnitasu määraga 130 eurot/h ja 150 eurot/h. Hageja kinnitab, et kõik menetluskulud on kantud seoses käesoleva tsiviilasjaga ning palub märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
2. Esmalt hindab kohus kostja vastuväiteid seoses hageja õigusega esitada menetluskulude kindlaksmääramise taotlust. Kostja ei nõustu kohtu 06.11.2015 saadetud kirjaga osas, kus märgitakse, et mõlemad otsused – nii Maakohtu 11.09.2014.a otsus kui ka Ringkonnakohtu 31.08.2015.a otsus – jõustusid 13.10.2015.a. Kostja on seisukohal, et 13.10.2015 jõustus Maakohtu otsus ainult osas, mille peale oli esitatud apellatsioonkaebus. Kostja täpsustab, et 11.10.2014 esitas ta apellatsioonkaebuse, milles palus teha uue otsuse, millega jätta hageja nõue 5 000 euro ulatuses rahuldamata. Nõude ülejäänud suuruse üle ning menetluskulude jaotuse üle kostja vastu ei vaielnud. Kostja märgib, et enne 01.01.2015 kehtinud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku redaktsiooni (

) § 456 lg 4 kohaselt kohtuotsuse seaduslik vaidlustamine peatab kohtuotsuse jõustumise. Kohtuotsuse osalise vaidlustamise korral jõustub kohtuotsus vaidlustamata osas. Nii hageja kui ka kostja esindaja said Maakohtu 4 otsuse kätte 11.09.2014, millest tulenevalt jõustus otsus vaidlustamata asjas 11.10.2014. Seega jõustus ka 11.10.2014 kulude jaotuse kohta tehtud lahend. Maakohus väljendas selgesõnaliselt oma otsuses, et juhindudes

§ 174

lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Vastavalt

§ 174

lg 3 esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Eeltoodust tulenevalt oli hagejal õigus esitada menetluskulude kindlaksmääramise avaldus koos menetluskulude nimekirjaga 30 päeva jooksul alates 11.10.2014 ehk menetluskulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest alates. Kostja hinnangul ei nähtu kohtutoimikust, et hageja oleks esitanud menetluskulude kindlaksmääramise avalduse 30 päeva jooksul, alates 11.10.2014, millest tulenevalt ta ei kasutanud oma seadusega tagatud õigust menetluskulude hüvitamiseks. Eeltoodust tulenevalt leiab kostja, et hetkel ei ole hagejal seoses tähtaja möödumisega, õigust menetluskulude kindlaksmääramise avaldust esitada. Sellest lähtuvalt, palub kostja jätta Maakohtu menetluses kantud menetluskulude väljamõistmise taotlus rahuldamata. Kohus ei nõustu kostja esitatud eelnimetatud vastuväite ning selle põhjendustega. Kostja on esitanud apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Harju Maakohtu 11.09.2014.a otsus ja teha uus otsus, millega jätta hageja nõue 5 000 euro ulatuses rahuldamata. Kohus selgitab kostjale, et kostja on oma olemuselt esitanud apellatsioonkaebuse kogu nõude suuruse vastu, kuivõrd kaebuse esitamisel ei ole võimalik põhinõude suurust poolitada, st vaidlustades osa väljamõistetud põhinõudest, vaidlustab kostja kogu nõude suuruse, sj ka viivised, mille määr sõltub otseselt põhinõude suurusest. Eeltoodust tulenevalt ei olnud võimalik hagejal enne otsuse jõustumist ka kohtule menetluskulude kindlaksmääramise taotlust esitada. Samuti on kostja esitanud vastuväite Ringkonnakohtus kantud menetluskulude osas, põhjendades seda asjaoluga, et 10.07.2015 on kohus edastanud pooltele kirja, milles andis menetlusosalistele õiguse esitada seni esitamata avaldused ja seisukohad kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule kuni 28.08.2015. Käesolev tähendab, et hageja pidi esitama oma menetluskulude nimekirja kohtu poolt määratud tähtajaks ehk 28.08.2015. Hageja pole oma õigust kasutanud. Kostja on seisukohal, et hagejal puudub õigus Ringkonnakohtus kantud menetluskulude väljanõudmiseks, kuna ta pole järginud seadusega kindlaks määratud tähtaega menetluskulude nimekirja esitamiseks. Kohus selgitab, et Ringkonnakohtu otsuse tegemise ning jõustumise ajal kehtinud

§ 177

lg 2 sätestab, et kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest.

§ 174

lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Eeltoodust tulenevalt annab kohus menetlusosalisele, kelle kasuks menetluskulud välja mõisteti, mõistliku tähtaja menetluskulude kindlaksmääramise taotluse esitamiseks peale lahendi jõustumist. Seega, on põhjendamatu ka kostja väide, millega tuleks jätta kostjalt hageja ringkonnakohtus kantud menetluskulud välja mõistmata. 15. Lisaks eeltoodule leiab kostja, et ühe tunni tasu summas 130 eurot + käibemaks on ebamõistlikult kõrge. Apellatsioonkaebusega tutvumise ning selle analüüsi eest võttis hageja esindaja hoopis 150 eurot + käibemaks. Kostja on arvamusel, et tunnitasu hindamisel 5 tuleb lähtuda tsiviilasja keerukusest ja mahukusest, arvestades seejuures eelkõige asjas esitatud tõenditega. Kostja on seisukohal, et käesoleva tsiviilasi keerukus ei vaja kõrgelt kvalifitseeritud õigusteenuse osutajat, kelle tunnihinnaks on keskmiselt 140 eurot ((150+130)/2). Kohus nõustub kostja esitatud vastuväitega. Hageja esindaja on osutanud hagejale õigusabiteenust tunnihinnaga 130 eurot/h ja 150 eurot/h, millele lisandus käibemaks. Kohus leiab, et tegemist on õigusteenuse osutamisel keskmisest kõrgema hinnaga, mis käesoleva tsiviilasja puhul ei ole põhjendatud. Käesolev tsiviilasi ei ole tavapärasest keerukam, menetlus läbis vaid kaks kohtusüsteemi astet. Tõendite maht käesolevas asjas ei ole tavapärasest mahukam. Tsiviilasja ajaline kestvus ei ole keskmisest pikem. Asjas ei ole olnud vaja tavapärasest enam süstemaatiliselt tõlgendada erinevate õigusaktide sätteid, mistõttu ei anna eeltoodu võimalust lugeda tsiviilasja keerukaks

§ 175lg 1 tähenduses õigusabikulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel.

Riigikohus on 11.02.2015.a lahendis 3-2-1-115-14 p-s 14 öelnud, et kolleegium on varasemas praktikas selgitanud, et menetlusosaliste esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb

§ 175

lg 1 alusel lisaks esindamisele kulunud ajale hinnata ka ühe tööühiku hinna, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust. Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt nt Riigikohtu

1. novembri
2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Varem on kolleegium pidanud mõistlikuks tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (vt nt Riigikohtu
3. oktoobri
4. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13;
5. oktoobri
6. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13;
7. novembri
8. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13;
9. detsembri
10. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-13).
11. oktoobril 2013 tsiviilasjas nr 3-2-1-98-13 tehtud määruses luges kolleegium tavapäraseks tunnitasu 147 eurot 49 senti (käibemaksuga). Lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi. Arvestades ülaltoodut, leiab kohus, et asjas ei ole millegagi põhjendatud tunnitasu määr 150 €+ käibemaks ning kohus lähtub tunnihinna määramisel Riigikohtu seatud praktikast. Arvestades eeltoodut ning asja olemust, on käesolevas asjas põhjendatud lugeda hagejale õigusabi osutanud esindaja mõistlikuks tunnihinnaks 120 eurot, millele lisandub käibemaks.
12. Järgnevalt hindab kohus hageja poolt maakohtus kantud menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust. Hageja on märkinud menetluses kantud menetluskuluna riigilõivu summas 550 eurot. Kohtutoimiku materjalidest nähtub, et hageja on eelnimetatud kulu kandnud (I kd, tl 175), mistõttu vastav kulu põhjendatud ja vajalik.
13. Arvelt nr 2/13/XXX nähtub, et hageja esindajal on kulunud hagi koostamisele ja kohtule edastamisele 2,4 tundi ning kantud on bürookulusid summas 9,36 eurot, milledele lisandub käibemaks; kulu kogusummas 385,63 eurot. Kohtu hinnangul on põhjendatud hageja esindaja kulutused 2,4 tunni ulatuses, arvestades esitatud dokumendi sisu ja mahtu. Kohus leiab, et bürookulud ei ole õigusabikulud

§ 175lg 1 mõistes, mistõttu vastaspool ei pea neid hüvitama.

Ka Riigikohus on 25.11.2011 määruse tsiviilasjas nr 3-2-1-102-11 p 14 asunud seisukohale, et bürookulu ei ole alust lugeda põhjendatud menetluskulude hulka. Kohtu hinnangul on kõikvõimalikud kantselei- või bürookulud juba arvestatud esindaja tunnihinna sisse ning puudub alus nende eraldi vastaspoolelt väljamõistmiseks. Eeltoodust tulenevalt ei ole bürookulude väljamõistmine kostjalt põhjendatud. Arve nr 2/13/XXX põhjendatud ja vajalik kulu on seega summas 345,60 eurot (2,4h x 120 eurot/h + 20%km). 18. Arvelt nr 5/13/XXX nähtub, et hageja esindajal on kulunud vastuse koostamisele ja kohtule esitamisele 2 tundi, vastuse täiendamisele vastavalt kohtu nõudele 1 tund ning bürookuludele 6 (paber, printimine) 11,70 eurot, milledele lisandus käibemaks; kulu kogusummas 482,04 eurot. Kohtu hinnangul on põhjendatud hageja lepingulise esindaja ajakulu märgitud dokumendi koostamisele, arvestades dokumendi sisu ja mahtu. Kohus ei pea põhjendatuks bürookulude väljamõistmist kostjalt, kuivõrd bürookulud ei ole õigusabikulud

§ 175lg 1 mõistes, mistõttu vastaspool ei pea neid hüvitama.

Kohus on käesoleva määruse punktis 17 selgitanud, et ka Riigikohus on 25.11.2011 määruse tsiviilasjas nr 3-2-1-102-11 p 14 asunud seisukohale, et bürookulu ei ole alust lugeda põhjendatud menetluskulude hulka. Kohtu hinnangul on kõikvõimalikud kantselei- või bürookulud juba arvestatud esindaja tunnihinna sisse ning puudub alus nende eraldi vastaspoolelt väljamõistmiseks. Arve nr 5/13/XXX põhjendatud ja vajalik kulu on seega summas 432 eurot (3h x 120 eurot/h + 20%km).

1. Arvelt nr 120 nähtub, et hageja esindajal on kulunud kohtunõudele vastamisele ja kulude nimekirja koostamisele 1 tund, kostja istungi edasilükkamise taotlusele vastamisele 0,5 tundi, kohtuistungiks ettevalmistumisele 0,75 tundi ja kohtuistungil osalemisele 1,25 tundi; kulu kogusummas 546 eurot. Kohus peab eelnimetatud toimingutele kulunud aega põhjendatuks, arvestades esitatud dokumentide sisu ja mahtu, lisaks kontrollides kohtutoimikust istungi kestust. Eeltoodust tulenevalt on arve nr 120 märgitud põhjendatud kulu summas 504 eurot (3,5h x 120 eurot/h + 20%km).
2. Hageja on kandnud kulusid seoses kohtutäituri teenusega summas 36 eurot, tõlkekuludega summas 37,02 eurot ning seoses ajalehe kuulutusega summas 76,80 eurot; kogusummas 149,82 eurot. Kohus peab eelnimetatud kulusid menetluse seisukohalt põhjendatuks ning vajalikuks.
3. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks hageja maakohtus kantud menetluskuludena 1981,42 eurot, millest 550 eurot riigilõiv, 1 281,60 eurot õigusabikulud ja 149,82 eurot muud menetlusega seotud kulud.
4. Järgnevalt hindab kohus hageja poolt ringkonnakohtus kantud menetluskulusid. Arve nr 191 kohaselt on hageja esindajal kulunud apellatsioonkaebusega tutvumisele ja analüüsile 1 tund ning vastuse koostamisele ja kohtule edastamisele 3 tundi. Kostja on vastavale kulule esitanud vastuväite. Kostja ei ole eelkõige nõus hageja poolt esitatud õigusabi arvetel märgitud ebamõistliku ajakuluga. 04.11.2015 esitatud arves nr 191 on õigusabi osutatud kokku 4 tundi. Kõik 4 tundi on kulutatud 06.11.2014 esitatud vastuse apellatsioonile koostamisele. Arvestades asjaolu, et tegemist oli vastusega kostja apellatsioonkaebusele, mis oli vähem kui 2 lehekülge pikk ning hageja oli kasutanud oma vastuses ka juba eelnevalt oma Maakohtule esitatud vastustes mainitud seisukohti, on kindlasti ebamõistlik väita, et see kõik on aega võtnud 4 tundi. Arvestades dokumendi mahtu ja sisu, on alust eeldada, et taolise dokumendi koostamine võib kõige rohkem aega võtta 1,5 tundi. Seega peaks antud arve ajakulu maht 4 tunni asemel olema 1,5 tundi. Kohus peab põhjendatuks hageja lepingulise esindaja ajakulu 1 tunni ulatuses apellatsioonkaebusega tutvumisele ja selle analüüsile, tutvudes dokumendi sisu ja mahuga. Kohus nõustub kostja esitatud vastuväitega, et apellatsioonkaebusele vastuse koostamise ajakulu ei saa olla rohkem kui 1,5 tundi, arvestades dokumendi sisu ja mahtu ning võrreldes seda juba varasemalt esitatud dokumentides sisalduvate seisukohtadega. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik apellatsioonkaebusele vastuse koostamise ja esitamise ajakulu 1,5 tundi. Kokku loeb kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid seoses ringkonnakohtu menetlusega summas 360 eurot (2,5h x 120 eurot/h + 20%km). 7
5. Kokku loeb kohus hageja menetluskulusid põhjendatuks summas 2 341,42 eurot (1981,42 eurot + 360 eurot). Eeltoodust tulenevalt tuleb hageja avaldus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks rahuldada osaliselt ning kostjalt välja mõista hageja menetluskulud summas 2341,42 eurot (käibemaksuga). 24.

§ 177

lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (2341,42 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 25.

§ 177

lg 3 kohaselt kohtulahend menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise kohta toimetatakse menetlusosalistele kätte.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (

§ 178lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/ Mai Grauberg Kohtunik 8