1-10-8497/303

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht

1. märts 2016, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-10-8497 Kohtunik Kristel Vedro Kohtuistungi sekretär Raili Raja Prokurör Ain Tali Tõlk Tatjana Šibajeva Kohtuasi Viru Vangla materjalid Vitaly Komarovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks VITALY KOMAROV, isikukood 37105192282, kannab Süüdimõistetu karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx Karistuse kandmise algus 13.01.2010 ja lõpp 17.01.
2. Kohtuasja läbivaatamise aeg 22.02.2016, videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja §
3. RESOLUTSIOON Jätta Vitaly Komarov vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, Vitaly Komarovile ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 20.01.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Vitaly Komarovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Vitaly Komarov tunnistati süüdi Viru Maakohtu 13.12.2011 otsusega KarS § 184 lg 2 p 1,2 järgi ja karistuseks mõistis kohus talle 1 aasta 7 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2, § 74 lg 5 alusel 1 suurendas kohus mõistetud karistust Harju Maakohtu 03.07.2008 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse 4 aastat 6 kuud vangistust ning Viru Maakohtu 13.03.2009 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse 11 kuud 4 päeva vangistust võrra ning mõistis liitkaristuseks Vitaly Komarovile 7 aastat 4 päeva vangistust. KarS § 64 lg 1, § 65 lg 1 alusel liitis kohus mõistetud karistuse Tartu Maakohtu 22.02.2010 otsusega mõistetud karistusega (6 aastat 6 kuud vangistust) ja luges kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega. Ärakandmisele kuulub seega karistus 7 aastat 4 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks luges kohus 13.01.
4. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust toetab Viru Vangla kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung Vitaly Komarov taotleb enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetav avaldas, et asjaolude kokkulangemisel on teda viiel korral karistatud ja distsiplinaarkaristused on vanglapoolne karistus selle eest, et ta on mitu vanglavastast vaidlust halduskohtus võitnud. Kinnitab, et tahab tegeleda oma väikeste lastega, narkootikume ei tarvita, alkoholi võtab harva ja töökoht on sõbra firmas olemas. Prokurör asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjaliku seisukoha, mille kohaselt ta Vitaly Komarovi tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei toeta. Prokurör märgib, et kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ei ole õigustatud olukorras, kus vangla iseloomustuse kohaselt on süüdimõistetu ohtlik avalikkusele ning tal on kehtiv distsiplinaarkaristus. Lisaks märgib prokurör, et kuna isikul oli probleeme alkoholi liigtarvitamisega, siis seda asjaolu võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Prokurör on ka seisukohal, et rahvatervisevastaste kuritegude (narkokuritegude) toimepanijat ei ole riigi julgeoleku ning avaliku korra seisukohalt põhjendatud kergekäeliselt ennetähtaega vabastada. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalide ja prokuröri seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Vastavalt KarS § 76 lg 3 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et vabanemisjärgselt asuks kinnipeetav elama koos perekonnaga üürikorterisse xxxx, seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Positiivseks loeb kohus asjaolu, et vabanedes ootab teda toetav sotsiaalvõrgustik abikaasa, laste ning vanema venna näol. Abikaasa on valmis isikut materiaalselt toetama. Samas peab märkima, et kinnipeetava tutvusringkonnas on ilmselgelt kriminaalkorras karistatud isikuid arvestades tema korduvkaristatust ja asjaolu, et kuritegu on toime pandud grupis, mis omakorda viitab isiku mõjutatavusele. Kohus on seisukohal, et kriminaalse mõtteviisi, käitumise ja taustaga isikutega läbikäimine ei soodusta kinnipeetava taasühiskonnastumist. 2 Vitaly Komarovile on garanteeritud töökoht OÜ’s xxxx autojuht-lihttöölisena palgaga 450 eurot kuus, mis on oluline isiku iseseisva majandusliku toimetuleku aspektist lähtudes ja seda olukorras, kus isik on kuritegusid toime pannud materiaalse kasu saamise eesmärgil. Vähetähtis pole ka asjaolu, et kinnipeetav on vangistuses osalenud sotsiaalprogrammides „Agressiivsuse asendamise treening“ ning „Viha juhtimine“. Vitaly Komarovi käitumine vanglas ei ole olnud seaduskuulekas ja isikul on üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul on see tingimus täitmata. Vangla iseloomustuses on märgitud, et vangistuse jooksul on Vitaly Komarovile määratud hulgaliselt distsiplinaarkaristusi ning rakendatud tema suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid. Kohus on seisukohal, et kui süüdimõistetu ka vanglas range järelevalve tingimustes jätkab õigusrikkumiste toimepanemist, siis puudub kohtul alus arvata, et tema käitumine vabaduses saab olema seaduskuulekas. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 5-l korral ning väärteokorras 21-l korral. Varasemalt on isikut karistatud avaliku korra rikkumise eest. Kuritegude laad on muutunud raskemaks, viimased kuriteod on rahvatervisevastased. Teod on toime pandud materiaalse kasu saamise eesmärgil. Kohus on seisukohal, et uute kuritegude toimepanemine ei ole olnud juhuslik ning arvestades kinnipeetava kriminaalset käitumist, ei ole tema puhul tegemist õiguskuulekusele orienteeritud isikuga. Varasemalt on Vitaly Komarov olnud kriminaalhooldusel ühel korral, kuid katseajal vahi alla võetud seoses kahtlustusega uue kuriteo toimepanemises. Seega ei ole varasem tingimuslik karistus Vitaly Komarovile mõju avaldanud. Kohus märgib, et tingimisi mõistetud karistus ja tingimisi enne tähtaega karistuse kandmiselt vabanemine ei ole niivõrd erinevad, et süüdimõistetu poolt karistuse tingimisi kandmisel uue tahtliku kuriteo toimepanemine, s.t. katseja tingimuste kõige raskemal viisil rikkumine, ei võimaldaks teha järeldusi süüdimõistetu poolt võimalike rikkumiste kohta vangistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel. Mõlemal juhul on süüdimõistetu ühtviisi kohustatud käituma õiguskuulekalt ja alluma kriminaalhooldaja järelevalvele. Kui süüdimõistetu pole ühel juhul suutnud neid tingimusi täita, annab see aluse kahelda tema suutlikkuses teha seda teisel juhul. Vangla iseloomustusest nähtub, et Vitaly Komarov ei olnud motiveeritud sotsiaalprogrammides osalema, väljendas end kehakeeles agressiivselt, käitus ülbelt, teemade arutamisest osa ei võtnud ning leidis, et programm oli ajaraisk ning sellel puudus mõte. Konflikti olukordades käitub isik impulsiivselt, ärritub kergesti ja kasutab olukorra lahendamiseks vägivalda, kordab tehtud vigu, oma tegevuse tagajärgi näeb vaid tema jaoks positiivsest küljest, teiste tegevusi tõlgendab vaenulikult. Korduvad kuriteod viitavad probleemide lahendamise oskamatusele. Kinnipeetaval on kõrgendatud enesehinnang ning ta on korduvalt väljendanud seisukohta, et teda ei huvita seaduses kirjapandu. Kriminaalsed hoiakud väljenduvad korrale allumatuses ning tööst keeldumises. 3 Alkoholisõltuvust isikul diagnoositud ei ole, kuid ilmselgelt oli kinnipeetaval enne vangistust probleeme alkoholi tarvitamisega, kuna avaliku korra rasked rikkumised on toime pandud alkoholijoobes. Isik ise probleemi ei tunnista. Vangla hinnangul on Vitaly Komarov ohtlik ning ohtlikkus seisneb rahvatervise kahjustamises. Uue üldise kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 36% ja vägivalla komponendiga uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgneva kahe aasta jooksul on 18%. Lähtudes eeltoodust ja arvestades kinnipeetava ohtlikkust asub kohus seisukohale, et põhjendatud on jätta käesoleval juhul süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Kohus leiab, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel (elu- ja töökoha olemasolu ning lähedaste toetus) ei kaalu üles tema käitumist enne vangistusse sattumist ja karistuse kandmise ajal uue õigusrikkumise (distsiplinaarkaristus) toimepanemise fakti. Kohtul puudub veendumus, et kinnipeetav suudab ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja ning temale pandavad kohustused täita nõuetekohaselt. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et Vitaly Komarovi puhul on tegemist kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidumise riskiga, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Lisaks märgib kohus, et kinnipeetav kannab liitkaristust mh I astme rahvatervisevastase (narko-)kuriteo toimepanemise eest. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseaduslikku käitlemist peetakse riigi julgeoleku ja avaliku korra seisukohalt väga tõsiseks kuriteoks, sest see kujutab endast suurt ohtu rahva tervisele. Vitaly Komarovi ennetähtaegse vabastamise korral saaks ühiskonna õiglustunne tugevalt riivata, kuna karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et narkokuritegude toimepanemine ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Kohus lisab täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristel Vedro Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 18.04.2016 kohtumääruse RESOLUTSIOON:
5. Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
6. märtsi 2016 määrus jätta muutmata.
7. Määruskaebus jätta rahuldamata. 15.03.2016 kohtumäärus 1-10-8497 jõustus 05.05.2016 Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Kai Rosar Referent 4