lg 1 alusel jäid menetluskulud hageja kanda ning kohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 765,38 eurot. Kostja menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud ning ei ole ülepaisutatud. Samuti on põhjendatud kostja esindaja tunnihind ja esindamisele kulunud ajamaht. Apellatsioonkaebus 2 Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ning uue otsusega hagi rahuldada ja menetluskulud jätta kostja kanda. Kohtumenetluse käigus kinnitas kostja korduvalt, et talle on teenuseid osutatud ja töid tema kinnistul tehtud. Sisuliselt on tegemist hagi omaksvõtuga. Kostja ei tõendanud, et ta on osutatud teenuste ja tööde eest tasunud. Samas tõendas hageja nii teenuste osutamist kui ka tööde teostamist. Rae Vallavalitusega 17.03.2014 sõlmitud leping „Detailplaneeringu koostamise rahastamiseks ja detailplaneeringu kohase Taristu ja juurdepääsutee väljaehitamiseks” tugineb hageja ja kostja vahel märtsis 2013 sõlmitud kokkuleppele, mitte ei ole hageja ja kostja vaheliste suhete aluseks. 2013.a märtsis sõlmitud kokkuleppest taganemisele viitas hageja ka oma kokkuleppest taganemise kirjas kostjale 08.08.2014 Sellest tulenevalt eksis kohus hagi alust määrates, hagi on esitatud kostja vastu õige hageja poolt, hagi oli tõendatud ja põhistatud ning kostja on hagi korduvalt menetluse käigus omaks võtnud ja kohtuistungil antud ütlustega teenuste ja tööde saamist kinnitanud. Kõiki asjaolusid kogumis arvesse võttes oleks kohus pidanud tegema teistsuguse otsuse ja hagi täies ulatuses rahuldama. Vastus apellatsioonkaebusele Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Kostja ei ole omaks võtnud ega tunnista ühtegi hageja nõuet. Kostjal puudub hagejaga igasugune õiguslik suhe. Hageja (Elexdre OÜ) ja RK ei ole samad isikud. Ringkonnakohtu otsus Tsiviilkolleegium, tutvunud toimiku materjaliga, leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust Harju Maakohtu otsuse tühistamiseks. Tulenevalt
Kooskõlas
Vastuseks kaebusele märgib kohus järgmist. Kolleegium ei nõustu apellandiga, et antud asjas oli tegemist kostja omaksvõtuga, sest kostja olevat korduvalt kinnitanud nii temale teenuste osutamist kui tema kinnistul tööde tegemist. Kostja ei ole kohtule esitanud avaldust, mille põhjal saaks järeldada
Vastupidi, kostja on menetluses läbivalt kinnitanud, et ta ei ole hagejaga mingit lepingut sõlminud, mistõttu ei olnud võimalik hagejal sellest ka taganeda ega tehtud kulutuste hüvitamist nõuda. Samas, ka hageja ise ei ole oma väljendustes järjekindel, väites esmalt, et ei tuginenud hagis detailplaneeringu kohta 17.03.2014 sõlmitud neljapoolsele lepingule, vaid poolte vahel märtsis 2014 sõlmitud kokkuleppele (mis olevat 17.03.2014 lepingu aluseks), teisalt aga asjaolule, et kõnealune kokkulepe sõlmiti RK ja kostja vahel. Nii nähtub kostjale saadetud 08.08.2014 kirjast (nõudekiri ja teatis lepingust taganemise kohta), et RK on kostja nõusolekul ja teadmisel teostanud töid kostja kinnistu heakorrastamiseks, sh tellinud töid hagejalt (tl 85-86, I köide). Kuigi kõnealuses dokumendis on selle koostaja viidanud muuhulgas hageja esindamisele (õigusabi osutaja poole pöördus Elexdre OÜ-d esindav RK), käsitleb selle sisu siiski üheselt RK ja kostja vahelisi kokkuleppeid ning RK teadet lepingust taganemise kohta. See, et RK, sõlmides kokkuleppe kostjaga ja tellides selle kokkuleppe täitmiseks töid hagejalt, ei loo hageja kui äriühingu ja kostja vahel iseseisvat lepingulist suhet, millest tulenevalt võiks hagejal olla nõue kostja vastu. Kuna praegusel juhul oli hagejaks äriühing, kellega seotust kostja eitas, tuli hagejal oma nõude rahuldamiseks eelkõige tõendada, et tal oli kostjaga väidetav lepinguline suhe tekkinud ning et ta on lepingust taganenud. Maakohus ei eksinud hagi aluse määramisel. Seadusest tulenevalt on hagi aluseks faktilised asjaolud, millele tuginedes hageja oma nõuet põhjendab (
3 Antud asjas tugines hageja poolte vahel sõlmitud lepingule, millest ta oli taganenud ning millest tulenevalt nõudis ta tehtud kulutuste hüvitamist. Maakohus leidis õigesti, et hageja ja kostja vahel puudus lepinguline suhe. Seetõttu ei olnud kohtul ka võimalik hagiavalduses toodud asjaoludel hagi rahuldada. Maakohus märkis õigesti, et hageja poolt kohtu ette toodud asjaolud võivad küll viidata lepingulisele suhtele kostja ja RK vahel, kuid mitte kostja ja hageja vahel.
lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Seega tuli esmalt hagejal tõendada oma väiteid poolte vahelise lepingulise suhte kohta, millest tuleneva nõude ta esitas ning mis oleks hagi rahuldamise eelduseks. Kuna hageja seda ei teinud, ei olnud kostjal vajalik tõendada, et ta on talle osutatud tööde eest tasunud. Apellandi vastav käsitlus ei ole õige. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Maakohtu otsuse muutmata jätmise tõttu ei ole põhjust muuta ka maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust. Kuna ringkonnakohus jätab hageja kaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata, jäävad ka apellatsioonimenetluse kulud hageja kanda (
Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on ta kandnud apellatsioonimenetluses õigusabikulusid summas 182,40 eurot (sh käibemaks). Vastavalt lisatud aruandele on kostja lepingulisel esindajal kulunud apellatsioonimenetluses kostja esindamiseks 3,17 tundi hinnaga 48 eurot tund, millele lisandub käibemaks. Seega on kostja õigusabikulude suuruseks 182,40 eurot (152 eurot + käibemaks 30,40 eurot). Kolleegiumi hinnangul on tegemist vajaliku ja põhjendatud kuluga, mis tuleb hagejal kostjale hüvitada. Kostja kinnitusel ei ole ta käibemaksukohustuslane ega saa muul põhjusel käibemaksu tagasi. /allkirjastatud digitaalselt/ Ü. Jänes /allkirjastatud digitaalselt/ M. Klaar /allkirjastatud digitaalselt/ I. Parrest 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.