← Eesti

3-15-3051/22

Obsah (5)§ 155§ 151§ 121§ 45§ 43

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ruth Plaks, Maret Altnurme ja Virgo Saarmets Määruse tegemise aeg ja koht 25.04.2016, Tallinn Haldusasja number 3-15-3051 Haldusasi PJ kaebus Ta

§ 155lg 5 ja § 235 lg 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. PJ esitas 04.11.2015 Tallina Vanglale vaide, milles palus tagastada 29.09.2015 kartserikambrisse paigutamisel temalt ära võetud õpik. PJ esitas Tallinna Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, paludes kohustada Tallinna Vanglat tagastama keemiaõpiku kartserikambrisse. Tallinna Halduskohus jättis 06.11.2015 määrusega haldusasjas nr 3-15-2745 esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus jättis 11.11.2015 määrusega PJ määruskaebuse rahuldamata ja halduskohtu määruse muutmata. Tallinna Vangla jättis 01.12.2015 vaideotsusega PJ vaide rahuldamata.
  2. PJ esitas 07.12.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla kohustamiseks tagastada viivitamatult kartserikambrisse venekeelne keemiaõpik (praegune haldusduasi nr 3-15-3051). Kaebuse väidete kohaselt võeti kaebajalt tema 29.09.2015 kartserisse pai- 3-15-3051 gutamisel muu hulgas ära venekeelse keemiaõpiku valguskoopiad. Vangla sisekorraeeskirja § 60 lg 1 kohaselt võib kinnipeetaval kartseris olla kaasas mõistlikus koguses õppekirjandust. Kuna vanglal puudus õpiku äravõtmiseks õiguslik alus, oli toiming õigusvastane. Rikutud on kaebaja õigust haridusele, vabale eneseteostusele, õigust saada vabalt levitatavat informatsiooni, inimväärikuse austamise ja proportsionaalsuse põhimõtteid. Vangla põhjustab oma toimingutega kaebajale tugevat stressi ning vangistusega vältimatult kaasnevatest suuremaid vaimseid kannatusi.
  3. Tallinna Vangla esitas 03.02.2016 vastuse, millele lisas muu hulgas Tallinna Vangla direktori 28.12.2015 käskkirja nr 1-1/135, mis jõustus 11.01.
  4. Käskkirja p-ga 1.8 lisati Tallinna Vangla kodukorda p 1.12.14, mille kohaselt on kinnipeetaval keelatud võtta kartserikambrisse kaasa õppekirjandust, v.a kooli nimekirjas oleval kinnipeetaval õppetööks vajalik ku õppekirjandust. Sama käskkirja p-ga 1.9 lisati kodukorra seletuskirja p 1.12.14, milles põhjendatakse kõnealust piirangut. Tallinna Vangla leidis vastuses, et ehkki kaebuse esitamise hetkel kodukorra p 1.12.14 veel ei kehtinud, ei saa halduskohus teha kaebuses soovitud ettekirjutust olukorras, kus kehtiv regulatsioon takistab selle täitmist. PJ ei ole esitanud vaiet kodukorra p 1.12.14 kehtetuks tunnistamiseks. Tühistamiskaebuse esitamise eelduseks on kohustusliku kohtueelse menetluse läbimine. PJ ei ole kodukorra p 1.12.14 osas kohtueelset menetlust läbinud.
  5. PJ esitas 19.02.2016 halduskohtule vastuväited vangla vastusele, märkides muu hulgas, et sai 28.12.2015 käskkirjast teada 04.02.2016 ning esitas 08.02.2016 Justiitsministeeriumile vaide käskkirja p-de 1.8 ja 1.9 tühistamiseks.
  6. Tallinna Halduskohus lõpetas 24.03.2016 määrusega haldusasja menetluse

§ 151

lg 2 p 1 alusel

§ 121lg 2 p-s 2 sätestatud asjaolu ilmnemise tõttu.

Kaebuse eesmärki (saada viivitamatult õpik kartserikambrisse) ei ole võimalik saavutada, sest kaebaja ei viibi enam kartseris ning kehtiv vangla kodukord (p 1.12.14) välistab keemiaõpiku väljastamise kinnipeetavale, kes ei käi koolis. Kohustamiskaebuse kohta otsuse tegemisel peab kohus hindama, kas otsuse tegemise ajal kehtiv õigus võimaldab kohustamiskaebust rahuldada. Kuna kinnipeetavate kaebustele on ette nähtud kohustuslik kohtueelne menetlus, siis ei ole võimalik kaebust muuta ja esitada praeguse asja raames kodukorra vastava punkti tühistamise nõuet. Kaebaja saab sellise kaebuse esitada pärast kohtueelse menetluse läbimist. Kaebaja on 19.02.2016 menetlusdokumendist nähtuvalt asunud kodukorra vastavat punkti vaidlustama kohtueelses menetluses. Samuti ei saa kaebuses esitatud kohustamisnõuet muuta keeldumise õigusvastasuse tuvastamise nõudeks hilisema kahju hüvitamise eelduse kindlakstegemise eesmärgil. Kaebajale ei saanud keeldumisest tekkida varalist või mittevaralist kahju, mis võiks kuuluda rahas hüvitamisele. Preventiivsel eesmärgil (tulevikus analoogsetes olukordades vangla õigusvastase tegevuse välistamiseks) tuvastamisnõude esitamine ei ole võimalik, sest kehtiv vangla kodukord välistab kaebajale kartserisse õpiku väljastamise. 6. PJ esitas 07.04.2016 halduskohtu määruse peale määruskaebuse, mille halduskohus jättis 21.04.2016 rahuldamata ja edastas lahendamiseks ringkonnakohtule. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 2

(5)3-15-3051
  1. PJ palub määruskaebuses Tallinna Halduskohtu 24.03.2016 määrus tühistada. Kohus lähtus määruse tegemisel valedest eeldustest. Tallinna Vangla direktori 28.12.2015 käskkiri nr 1-1/135, millega halduskohus määrust põhjendas, on õigusvastane. Vastustaja väide, et kaebaja ei viibi enam kartseris, on vale. Kaebaja on viibinud kartseris ilma vaheaegadeta alates 28.09.2015 kuni tänaseni ja lähitulevikus ei ole kaebaja kartserist vabanemine võimalik. Halduskohtu väide kohustusliku kohtueelse menetluse nõude mittetäitmise kohta on väär. Kaebaja esitas 08.02.2016 Justiitsministeeriumile vaide. 24.03.2016 saatis Tallinna Vangla kaebajale kirja, milles paluti 10 päeva jooksul parandada vaides vead ja seletada, mida kaebaja täpselt soovib vaidlustada. Asjaolu, et Tallinna Vangla ei edastanud vaiet Justiitsministeeriumile, ei muuda vaide lahendamise 30-päevast tähtaega ning 10.03.2016 tekkis kaebajal kaebeõigus. Kaebaja on vaides nõudnud Tallinna Vangla 28.12.2015 käskkirja nr 1-1/135 p-de 1.8 ja 1.9 tühistamist. Ekslik on halduskohtu seisukoht, et kaebajale ei ole tekkinud mittevaralist kahju. Perioodil 28.09.2015-28.12.2015 (arvestamata varasemaid õpikute konfiskeerimisi 29.07.2015 ja 12.08.2015) on vastustaja oma õigusvastase tegevusega kohelnud kaebajat alandavalt, solvates tema inimväärikust. Seega eksisteerib alus hüvitamisnõude esitamiseks. Kaebaja soovib, et kohus tuvastaks otsusega Tallinna Vangla toimingute (kartserikambris kaebajalt õppematerjalide eemaldamine enne 28.12.2015) õigusvastasuse.
  2. Tallinna Vangla palub jätta määruskaebus rahuldamata. Vangla ei ole kaebaja kartserist vabanemise kohta kohtule valetanud. Vangla 03.02.2016 vastuse p-s 1 on selgelt öeldud, et PJ kannab jätkuvalt kartserikaristust erinevate distsiplinaarkaristuse käskkirjade alusel. Isegi kui halduskohus väitega eksis, ei muuda see menetluse lõpetamist õigusvastaseks. Kaebaja ei oleks saavutanud kaebusega eesmärki, sest alates 11.01.2016 keelab kodukorra p 1.12.14 mitteõppivale kinnipeetavale õppekirjanduse kartserisse võimaldamise. Kaebuse menetlusse võtmise ja halduskohtule vangla kirjaliku seisukoha esitamise ajal ei olnud PJ kodukorra p 1.12.14 peale vaiet esitanud. Seega oli tal kohtueelne kord läbimata. PJ esitas halduskohtule asjas nr 3-16-690 kaebuse Tallinna Vangla direktori 28.12.2015 käskkirja nr 1-1/135 p-de 1.8 ja 1.9 (millega lisati vangla kodukorda ja seletuskirja p 1.12.14) tühistamiseks ja vangla kohustamiseks lubada kartserikambrisse õppematerjali piiranguteta. Keelava regulatsiooni vaidlustamisega on kaebajal võimalik saavutada oma eesmärk. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  3. Pooled ei vaidle asjaolu üle, et kaebaja viibis kartserikambris ka halduskohtu 24.03.2016 määruse tegemise ajal. Kohtu eksimus selles küsimuses ei ole oluline, sest kohus põhjendas kohustamiskaebuse rahuldamise võimatust lisaks asjaoluga, et kehtiv Tallinna Vangla kodukord kohustamiskaebuse rahuldamist ei võimalda. Kodukorra vastava sätte väidetav õigusvastasus ei kõrvalda regulatsiooni kehtivust ning kuni selle sätte haldusorgani poolt kehtetuks tunnistamiseni või kohtu poolt tühistamiseni tuleb kohtul lähtuda otsuse tegemisel kodukorras toodud regulatsioonist. Kehtiva haldusakti resolutiivosa on kohustuslik igaühele, sealhulgas haldus- ja riigiorganitele (haldusmenetluse seaduse § 60 lg
  4. 3
(5)3-15-3051
  1. Halduskohus võis eksida ja kaebajal võib olla õigus selles, et halduskohtu määruse te gemise ajaks võis kaebajal olla tekkinud õigus pöörduda kohtusse nõudega tühistada Tallinna Vangla direktori 28.12.2015 käskkirja nr 1-1/135 p 1.8, millega lisati vangla kodukorda p 1.12.14, mille kehtivus takistab kohustamiskaebuse rahuldamist. Kaebaja osutas 19.02.2016 menetlusdokumendis, et ta esitas 08.02.2016 Tallinna Vangla direktori 28.12.2015 käskkirja nr 1-1/135 p-de 1.8 ja 1.9 tühistamiseks Justiitsministeeriumile vaide ning samal päeval fikseeris kontaktisik selle vaiete logis numbri all 5-15/16/102-
  2. Arvestades, et vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 7 näeb vaiete lahendamiseks ette 30-päevase tähtaja, arvates vaide edastamisest vaiet läbivaatavale organile, ei saanud kohus asjaolusid kontrollimata eeldada, et kaebajal ei ole vaidlustatud määruse tegemise ajaks (24.03.2016) tekkinud vastavalt VangS § 11 lg-le 5 õigust esitada kohtule ka nõue kohustamiskaebuse rahuldamist takistava kodukorra sätte tühistamiseks. Seega ei pruugi olla õige halduskohtu seisukoht, et kaebaja ei oleks saanud esitada praeguse asja raames kodukorra vastava punkti tühistamise nõuet. See tõdemus ei too aga kaasa halduskohtu määruse tühistamist järgmistel põhjustel.
  3. Nii nagu vastustaja on vastuses määruskaebusele osutanud, esitas PJ Tallinna Halduskohtule 08.04.2016 (vastuses on ekslikult märgitud 08.02.2016) kaebuse haldusasjas nr 316-
  4. Kohtute infosüsteemist nähtub, et nimetatud asjas taotleb kaebaja Tallinna Vangla 28.12.2015 käskkirja nr 1-1/135 p-de 1.8 ja 1.9 tühistamist ning vangla kohustamist lubada kaebajale kartserikambrisse õppematerjal. Kuna kaebaja on esitanud halduskohtule päev pärast määruskaebuse esitamist uue kaebuse nii kodukorra vastava sätte tühistamiseks kui ka õppematerjali kartserikambrisse lubamiseks kohustamiseks, ei ole põhjendatud määruse tühistamine pelgalt selleks, et kohus saaks nimelt praeguses asjas kaaluda nõude lisamisega kaebuse muutmise otstarbekust. PJ määruskaebusest ja haldusasja nr 3-16-690 materjalidest nähtub, et Tallinna Vangla viitas 08.02.2016 esitatud vaides esinenud väidetavatele puudustele alles 24.03.2016 kirjaga ning lõpptulemusena tagastas vaide 12.04.2016 väidetavate puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu. Halduskohus on jätnud 14.04.2016 määrusega haldusasjas nr 3-16-690 esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata ega ole veel kaebust menetlusse võtnud. Kaebuse menetlusse võtmine eeldab muu hulgas, et kohustuslik kohtueelne menetlus oleks tühistamisnõude osas läbitud. Ringkonnakohtu arvates ei ole oluline, kas kohus kontrollib kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist praeguses asjas või teeb seda haldusasjas nr 3-16-690, sest tulemus ei saa olla erinev. Tühistamis- ja kohustamisnõudega on kaebajal võimalik saavutada oma peamine eesmärk (saada õpik kartserikambrisse) ka haldusasjas nr 3-16-
  6. Määruskaebusest nähtuvalt ei ole kaebaja ainus eesmärk vangla kohustamise kaudu edaspidi õppematerjali kartserikambrisse saamine, vaid ka õpiku kartserikambrisse väljasta misest keeldumise õigusvastasuse tuvastamine hilisema kahju hüvitamise eelduse kindlakstegemise eesmärgil. Kaebaja väitel tekitas vangla talle juba enne vangla kodukorras vastava keelu kehtestamist õpiku kartserikambrisse lubamisest õigusvastase keeldumisega mittevara list kahju. Halduskohus on kaalunud kohustamisnõude tuvastamisnõudega asendamise otstarbekust ning ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et tuvastamisnõude puhul esineb

§ 45lg-st 2 tulenev kaebeõiguse piirang.

Nimelt ei anna hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks, kui hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu. Mittevaralise kahju rahalist hüvitamist võib nõuda süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral (riigivastutuse seaduse § 9 lg 1. Erinevalt kaebajast leiab kohus, 4

(5)3-15-3051 et tegemist ei ole sedavõrd intensiivse piiranguga, mida saaks käsitada inimväärikust alandava kohtlemisena. Ringkonnakohus osutab siinkohal ka oma varasematele seisukohtadele 11.11.2015 määruses haldusasjas nr 3-15-2745, kus ringkonnakohus nõustus halduskohtuga muu hulgas selles, et õpikute puudumine ei saa tekitada PJ-le hüvitamisele kuuluvat kahju. Samas tuleb märkida, et ehkki halduskohus ei pidanud praeguses asjas kohustamisnõude tuvastamisnõudeks muutmist otstarbekaks ja ringkonnakohus selle seisukohaga nõustub, ei võta see kaebajalt iseenesest õigust esitada halduskohtule tuvastamiskaebus või taotleda kaebuse täiendamist vastava nõudega haldusasjas nr 3-16-690. 13. Eeltoodud põhjustel jätab ringkonnakohus PJ määruskaebuse rahuldamata, kuid halduskohtu määruse resolutsiooni tuleb muuta. Halduskohus on määruse tegemisel tuginenud selgelt

§ 151

lg 2 p-le 1, kuid lõpetanud asja menetluse.

§ 151

sätestab kaebuse läbi vaatamata jätmise alused, mitte menetluse lõpetamise alused. Menetluse lõpetamise alused on

§-s 152. Menetluse lõpetamist ja kaebuse läbi vaatamata jätmist tuleb eristada, sest erinevalt menetluse lõpetamisest ei võta kaebuse läbi vaatamata jätmine õigust pöörduda uuesti kohtusse (

§ 43lg 1 p 2 ja lg 2). /allkirjastatud digitaalselt/ Maret Altnurme /allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks /allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.