KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Maret Altnurme ja Villem Lapimaa Määruse tegemise aeg ja koht 28. aprill 2016, Tallinn Haldusasja number 3-14-

§ 187lg 7; § 235 lg 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Vangla lubas 15.05.2014 käskkirjaga nr 521 kinnipeetav MS 16.– 17.05.2014 lühiajalisele väljasõidule, seades vangistusseaduse (VangS) § 32 lg 41 alusel väljasõiduga seoses piirangud, mille kohaselt võis MS 16.05.2014 külastada ema (XXX), Vana kalmistut (Riia 2, Pärnu) ja elukaaslast (XXX) ning 17.05.2014 võis kinnipeetav külastada elukaaslast (XXX), kuid keelatud oli viibimine kohtades ja suhtlemine isikutega, milleks vangla ei ole luba andnud.
2. Tallinna Vangla karistas 26.06.2014 käskkirjaga nr 857 MS distsiplinaarkorras 3 ööpäevaks kartserisse paigutamisega selle eest, et kinnipeetav viibis 16.05.2014 väljasõidu ajal kohas, kus tal ei olnud lubatud viibida (Eagle Vision prillipoes aadressiga Paldiski mnt 3-14-51741 102, Tallinn). Kuna kinnipeetav tunnistas oma süüd, lükati karistuse täitmisele pööramine edasi tingimisi katseajaga 2 kuud. Karistust ei ole täitmisele pööratud.
3. MS esitas Tallinna Halduskohtule 12.08.2014 kaebuse, mille lõplikeks nõueteks jäid tunnistada Tallinna Vangla 15.05.2014 käskkiri nr 521 osaliselt õigusvastaseks (piirangute seadmise osas, viitega preventiivsele eesmärgile) ja tühistada Tallinna Vangla 26.06.2014 käskkiri nr
4. Väljasõiduga seotud piirangute kehtestamise osas ei ole käskkirjas kaalutlusõiguse rakendamist põhjendatud. Kuna 15.05.2014 käskkirjaga piirangute seadmine oli õigusvastane, siis puudus alus ka 26.06.2014 käskkirjaga kaebajale distsiplinaarkaristuse määramiseks.
5. Tallinna Vangla vaidles kirjalikus vastuses kaebusele vastu ning palus selle jätta rahuldamata. Väljasõidule lubamine on vangla õigus ja vanglateenistusel on luba kehtestada kohad, kus kinnipeetav lühiajalisel väljasõidul viibida tohib. Kuivõrd MS ei järginud väljasõiduplaani, oli distsiplinaarkaristuse määramine õiguspärane.
6. MS vabanes vanglast enne tähtaega 14.04.
8. Tallinna Halduskohus jättis 06.11.2015 otsusega MS kaebuse rahuldamata. Tuvastamiskaebuse lahendamine on põhjendatud vaid piirangu osas, milleks oli keeld viibida kohtades ja suhelda isikutega, milleks vangla ei olnud andnud luba, sest selle alusel karistati kaebajat distsiplinaarkorras. Teiste VangS § 32 lg 41 alusel kehtestatud piirangute õiguspärasuse kontrollimiseks puudub kaebajal huvi, kuivõrd see ei saaks kaasa aidata eesmärgi saavutamisele (vt Riigikohtu 21.06.2010 otsus nr 3-3-1-24-10, p 20; 19.04.2010 otsus nr 3-3-1-4-10). MS väljasõidu eesmärk oli kohtuda lähedastega, et hoida peresuhteid emaga ja elukaaslasega. Kaebaja ei taotlenud külastamisõigust toitlustusasutustesse ega kauplustesse ning neid ei olnud vaidlustatud käskkirjas nimetatud. Tagantjärele esitatud väidetest, et kaebajal on puudulik nägemine, kuid vangla arst ei kirjutanud talle prille välja, ei saa tuletada 15.05.2014 käskkirja õigusvastasust. Prillipoe külastamise soovi oleks tulnud märkida juba väljasõidutaotluses. Kuigi käskkirjas ei ole piirangute seadmise põhjustele otseselt viidatud, on need loogiliselt tuletatavad käskkirja osast „Kaalutlused ja otsus“, põhinevad kaebaja taotlusel ja on kooskõlas haldusakti eesmärgiga. Tallinna Vangla 26.06.2014 käskkirja on kaebaja vaidlustanud põhjusel, et see põhines tema hinnangul õigusvastasel 15.05.2014 käskkirjal. Kuna Tallinna Vangla 15.05.2014 käskkiri ning selles seatud liikumis- ja viibimispiirangud on õiguspärased, puudub vajadus 26.06.20104 käskkirja õiguspärasust täiendavalt analüüsida.
9. MS palub 30.11.2015 apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega tema kaebus rahuldada. Ükski õigusakt ei keela väljaspool vanglat viibival kinnipeetaval osta endale prille. VangS § 48 lg 1 võimaldab avavangla kinnipeetaval teha sisseoste ka väljaspool vanglat. Vanglast väljasõidul viibiv kinnipeetav on käsitatav tavakodanikuna, kellele laienevad igaüheõigused. VangS § 32 lg 41 rakendamine peab toimuma kooskõlas VangS § 41 lg-ga 2, kuid vangla 15.05.2014 käskkirjas mingeid kaalutlusi ei sisaldu. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 2

§ 187

lg 1 kohaselt otsustab ringkonnakohus pärast apellatsioonkaebuse saamist määrusega selle menetlusse võtmise või sellest keeldumise.

§ 187

lg 3 p 5 kohaselt apellatsioonkaebus tagastatakse, kui apellatsioonkaebuses esitatud väidete õigsust eeldades ei saaks apellatsioonkaebust ilmselgelt rahuldada.

§ 187

lg 3 p 6 kohaselt apellatsioonkaebus tagastatakse muu hulgas juhul, kui asjas tehtav kohtuotsus ei saaks muutunud asjaolude tõttu enam ilmselgelt mõjutada tema õigusi või kohustusi.

§ 187

lg-st 2 tulenevalt tagastatakse apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral apellatsioonkaebus määrusega läbivaatamatult ning loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud. 9. Ringkonnakohus on seisukohal, et MS apellatsioonkaebus tuleb

§ 187

lg 3 p-de 5 ja 6 alusel läbivaatamatult tagastada, sest apellandi esitatud faktiväidete õigsust eeldades ei saaks apellatsioonkaebust ilmselgelt rahuldada ning ringkonnakohtu otsus ei saaks enam ilmselgelt mõjutada apellandi õigusi või kohustusi.

1. MS on Tallinna Vangla 15.05.2014 käskkirja nr 521 õigusvastasuse tuvastamist taotlenud preventiivsel eesmärgil (mh 26.06.2014 käskkirjaga määratud distsiplinaarkaristuse tühistamise saavutamiseks ja võimalike hilisemate lühiajaliste väljasõitudega seoses samalaadsete liikumispiirangute kehtestamise vältimiseks). Preventiivsel eesmärgil esitatud tuvastamiskaebus peab aitama isikut edaspidi tema õiguste teostamisel või kaitsel. Preventiivne eesmärk ei ole tuvastamiskaebuse esitamiseks piisav, kui tuvastamiskaebuse rahuldamine ei saaks õigusliku olukorra või faktiliste asjaolude muutumisest tingituna üldse aidata kaasa kaebuse eesmärkide saavutamisele. Nii on näiteks juhul, kui kinnipeetav on vanglast vabanenud, sest siis ei saa tuvastamiskaebuse esitamine preventiivsel eesmärgil aidata kaasa tema kui kinnipeetava õiguste kaitsmisele tulevikus (vt Riigikohtu 28.05.2014 otsus nr 3-3-1-8-14, p-d 11-12). MS ei viibi alates 14.04.2015 enam vangistuses ja hüpoteetiline võimalus sattuda uuesti samasse olukorda, ei anna piisavat alust preventiivsel eesmärgil tuvastamiskaebuse esitamiseks.
2. Tallinna Vangla 26.06.2014 käskkirjaga nr 857 määratud distsiplinaarkaristust ei ole täitmisele pööratud ja MS ei ole ka väitnud, et kehtiva distsiplinaarkaristusega oleks temale kaasnenud mingi täiendav negatiivne mõju (nt mõne soodustuse saamata jäämine). Kuna MS on 14.04.2015 vanglast vabanenud, ei saa määratud distsiplinaarkaristus alates sellest hetkest tema õigustele ka mingit edasist negatiivset mõju omada. Seega ei saaks praeguses asjas tehtav kohtuotsus isegi kaebuse rahuldamise korral kuidagi mõjutada MS õigusi või kohustusi.
3. Eelneva põhjal ja

§ 187

lg 3 p-de 5 ja 6 alusel tagastab ringkonnakohus MS apellatsioonkaebuse Tallinna Halduskohtu 06.11.2015 otsuse peale läbivaatamatult selle esitajale. Apellatsioonkaebuse tagastamisel loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud (

§ 187lg 2). (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Maret Altnurme Villem Lapimaa Virgo Saarmets 3