1-15-10157 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 22. veebruar 2016. a, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-15-10157 Kohtukoosseis Sten Lind, Ivi Kesküla

§ 263

järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse külje täitmiseks tuleb rikkuda avalikku rahu. Nimetatud sätte uus sõnastus sisaldab kuriteo objektiivse külje tunnusena avalikus kohas käitumise nõuete rikkumist. Enam ei ole nõutav avaliku rahu rikkumine. Seega on prokuröri hinnangul kuriteokoosseis täidetud, kui on tuvastatud tegu, mis sisuliselt kujutab endast avalikus kohas käitumise nõuete rikkumist. Prokurör ei nõustu maakohtu seisukohaga, et A. Kuusmanni tegevus vastab KarS § 278 lg 1 süüteokoosseisu objektiivsetele tunnustele. Kehtiva kohtupraktika kohaselt on nn blufitud pommiähvardus kvalifitseeritav KarS § 263 järgi, sest telefonikõnega käivitab ähvardaja tahtlikult põhjusliku ahela, mis tingib vältimatult eriteenistuste kohese tegutsemise ja rikub seeläbi objektiivselt avalikku korda (RKKK 3-1-1-7-07). Karistusseadustiku kommenteeritud väljaande § 263 kommentaaride punktis 3.2.4. märgitakse, et teleoloogilise tõlgenduse pinnalt vastab blufitud pommiähvardus KarS § 263 lg 1 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo koosseisule. 2 1-15-10157 KarS § 263 lg 1 p 2 süüteokoosseisu grammatilisest tekstist tuleneb,

§ 278

lg 1 süüteokoosseisuga ei ole hõlmatud eriteenistusele telefoni teel esitatud lõhkeseadeldisega või lõhkeainega ähvardamine. Süüteokoosseisu täiendav objektiivne tunnus – lõhkeseadeldisega või lõhkeainega ähvardamine eristab KarS § 278 lg 1 ja § 263 lg 1 p 1 süüteokoosseise ning eriteenistuse vale väljakutse või väljasõidu põhjustamine, millega kaasnes lõhkeseadeldisega või lõhkeainega ähvardamine, tuleb prokuröri hinnangul kvalifitseerida KarS § 263 lg 1 p 2 järgi. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 4. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. 5. Määruskaebuses on märgitud,

§ 63praeguse sõnastuse kohaselt, mis kehtis ka 25.07.2015.

a, ei ole koosseisutunnuseks enam avaliku rahu rikkumine ning maakohtu seda puudutavad seisukohad on asjakohatud. Ringkonnakohus nendib, et ka süüdistuses on märgitud, et A. Kuusmann rikkus oma tegevusega avalikku rahu. Kohtukolleegium lisab, et kuigi KarS § 263 ei nimeta enam koosseisutunnusena avaliku rahu rikkumist, ei tähenda see, et enam ei ole vaja kellegi rahu rikkumist tuvastada. KarS § 263 praegune sõnastus viitab korrakaitseseadusest tulenevatele käitumisnõuetele. KorS § 55 lg 1 näeb omakorda ette, et avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil. Seoses sellega,

§ 263

kohaselt on koosseisupäraseks teoks avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumine, juhib ringkonnakohus veel tähelepanu, et avalikus kohas käitumise üldnõuded kehtivad, nagu KorS § 55 lg 1 selgesõnaliselt ütleb, avalikus kohas. Seega, heitmaks kellelegi ette avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumist, tuleb tuvastada, et isik pani talle etteheidetava teo toime avalikus kohas. Avalik koht on vastavalt KorS § 54 määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või määratlemata isikute ringi kasutuses olev maa-ala, ehitis, ruum või selle osa, samuti ühissõiduk. Määruskaebuses on küll ära märgitud,

§ 263

sõnastus sisaldab kuriteo objektiivse külje tunnusena avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumist, kuid seda, millises avalikus kohas A. Kuusmann avalikus kohas käitumise üldnõudeid rikkus, määruskaebusest ei ilmne. Veelgi olulisem on aga see, et ringkonnakohtu hinnangul ei selgu see ka süüdistusest. Süüdistuse kohaselt helistas A. Kuusmann oma kodust hädaabinumbrile 112, s.o päästekeskusele. Just see tegu kujutas süüdistuse kohaselt endast KorS §-s 55 sätestatud avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumist. Ei A. Kuusmanni kodu ega päästekeskus ei ole KorS § 54 määratluse järgi avalikud kohad. Väites, et pommiähvarduse tegemine on kvalifitseeritav KarS § 263 lg 1 p 2 järgi, on prokurör tuginenud Riigikohtu otsusele kriminaalasjas nr 3-1-1-7-

1. Sellest otsusest ei nähtu Riigikohtu seisukohta, et hädaabinumbril pommiähvarduse tegemine on igal juhul kvalifitseeritav KarS § 263 järgi. Riigikohus on KarS § 263 p 3 järgi (millele vastab praegu kehtiva redaktsiooni KarS § 263 lg 1 p 2) järgi kvalifitseeritava näiliku pommiähvarduse näitena nimetanud teatamist, et rahvarohkes ostukeskuses lõhkeb mõne aja pärast pomm. Riigikohtu põhjendustest selgub, et sellist tegu tuleb Riigikohtu arvates kvalifitseerida KarS § 263 järgi põhjusel, et ähvardaja 3 1-15-10157 käivitab sellisel juhul tahtlikult põhjusliku ahela, mis häirib paljusid kõrvalisi isikuid. Nimelt toob selline ähvardus vältimatult kaasa eriteenistuste kohese tegutsemise, mille raames võidakse liiklust ümber korraldada, inimesi ostukeskusest ja selle lähiümbrusest evakueerida jne. Käesolevas kriminaalasjas sellise põhjusliku ahela tahtlikku käivitamist aga süüdistuses kirjeldatud ega tuvastatud ei ole: ei nähtu, et väljakutse tulemusel oleks häiritud nt XXX elanike rahu. Tunnistajate SL ja SR maakohtu istungil antud ütluste kohaselt inimesi ei evakueeritud ega suletud autoliiklust. Seega ei ole andmeid selle kohta, et A. Kuusmanni kõnel oleks olnud selline avalikku kohta ulatuv mõju, et saaks rääkida sellest, et ta oma tegevusega rikkus avalikus kohas käitumise üldnõudeid. Süüdistusest nähtub ainsa A. Kuusmanni telefonikõne mõjuna see, et väljakutsele reageerisid politsei, päästeteenistus ja Lääne-Eesti Pommigrupp. Kuna samas selgus, et tegelikku ohtu ja lõhkekeha XXX korteris ei olnud, oli tegemist vale väljakutsega. Vale väljakutse tegemine on aga KarS § 278 lg 1 objektiivsele koosseisule vastava teoga. Eeltoodust tulenevalt nõustub kohtukolleegium maakohtuga, et A. Kuusmanni tegevuses ei esine KarS § 263 lg 1 p-s 2 sätestatud kuriteo objektiivseid tunnuseid, küll aga võib tema tegu olla kvalifitseeritav väärteona KarS § 278 lg 1 mõttes.
2. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 ja §-st 390, jätab ringkonnakohus vaidlustatud Pärnu Maakohtu 08.01.
3. a kohtumääruse muutmata ja esitatud määruskaebuse rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Sten Lind Ivi Kesküla Urmas Reinola 4