) §-id 96 ja 97) on vanemad kohustatud andma ülalpidamist oma alaealisele lapsele.
lõike 4 kohaselt ühine hooldusõigus ei välista last kasvatava vanema õigust esitada teise vanema vastu hagi lapse ülalpidamise väljamõistmiseks.
lõiked 1 ja 2 sätestavad, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) ning alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Vastavalt
§-le 99 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Seejuures arvestatakse lapse kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase haridusega seotud kulutusi, samuti tema kasvatamise kulutusi. Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. 2
lõikest 2 määrata väljamõistetava elatise suurus alla seaduses sätestatud miinimummäära, mis võimaldaks temale ja tema perele inimväärse toimetuleku.
lõige 2 sätestab, et vanem ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest ka olukorras, kus tema varalist seisundit arvestades ei ole ta võimeline andma ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sellisel juhul peab vanem kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla seaduses kindlaksmääratud minimaalmäära. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel perekonnaseaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et XXX ainsaks ülalpeetavaks on tema tütar XXX. Lähtudes eeltoodud
lg 2 sisust, millele ka kostja viitas, siis kui vanem ei suuda last ülal pidada kahjustamata enese ülalpidamist, peab vanem kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kui arvestada, et palgatõendi kohaselt oli kostja igakuine töötasu (neto) 540 eurot (tl 13), siis nimetatud summa kostja ja tema tütre vahel ühetaolisel jagamisel kummalegi jääks 270 eurot. Samas hageja on taotlenud elatist minimaalmääras, mis hetkel on 215 eurot. Arvestades, et tegemist on 37-aastase mehega, kelle töövõime ei ole piiratud ja kellel puuduvad teised ülalpeetavad, tuleks XXX eelkõige mõelda oma alaealise tütre XXX inimväärsele toimetulekule. TsMS § 497 kohaselt, kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki pool nõuda elatise suuruse muutmist hagimenetluses. Sama toetab ka TsMS § 459 lg 1, mis sätestab, et pärast otsuse, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, jõustumist on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Tulenevalt TsMS § 459 lg 2 võib otsust muuta alates uue hagi esitamise ajast. Seega tuleb muuta väljamõistetud elatise suurust alates käesoleva hagi esitamisest, s.o. alates 04.05.2015.a. 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.