4-16-169/14

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Väärteoasja number Kohtunik Kohtuistungi sekretär Tõlk Väärteoasi Menetlusalune isik Kohtuväline menetleja Istungi toimumise aeg RESOLUTSIOON Viru Maakohus

1. märts 2016 Jõhvi kohtumaja 4-16-169 (2440,15,009138) Deniss Minzatov Piret Juuse Valentina Michelson-Ipbüker Pjotr Valtonen kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 25.12.2015 otsusele väärteoasjas nr 2440,15,009138 Pjotr Valtonen, isikukood 37812292221, töökoht xxx, elukoht: xxx PPA Ida prefektuuri esindaja Meelis Kaev 21.03.2016 VTMS § 132 p 3 § 133-135 kohus OTSUSTAS: Rahuldada Pjotr Valtonen kaebus ning tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 25.12.2015 kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2440,15,009138, millega Pjotr Valtonen´ile määrati NPALS § 151 alusel karistuseks rahatrahv 20 trahviühikut s.o. 80 eurot. Lõpetada väärteomenetlus Pjotr Valtonen süüdistuses NPALS § 151 järgi VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtu kantseleis menetlusosalistele tutvumiseks kättesaadav. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest Viru Maakohtule kirjalikult teatama seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooni esitamise õigus on üksnes vandeadvokaadil. Kohtuotsuse terviktekst on kohtu kantseleis kättesaadav alates 11.04.
2. Kohtuotsus jõustub alates kohtuotsuse tervikteksti kättesaadavusest 30-päevase tähtaja möödumisel (ehk) juhul kui ükski menetlusepool ei ole kassatsiooni esitanud. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri patrullpolitseinik Xxx Xxx koostas 25.12.2015 kiirmenetluse otsuse nr 10220152003194 väärteoasjas nr 2440,15,009138 Pjotr Valtoneni suhtes, 1/7 mille kohaselt tarvitas menetlusalune isik Ida-Virumaal Jõhvi vallas Sompa xxx maja juures 25.12.2015 kella 06.17 paiku eelnevalt ilma arsti ettekirjutuseta narkootilist ainet amfetamiini. Menetlusalune isik rikkus sellega Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 3 lg 1 ning tema tegu oli kvalifitseeritud NPALS § 151 lg 1 järgi. Menetlusalune isik nõustus kiirmenetlusega ja andis järgnevad ütlused (tl 12, tõlge tl 13): „Tarbisin alkoholi klubis Hi-Fi minule tundmatu inimeste kambaga ja võib-olla keegi sellest kambast tempis minu alkoholi mingisuguse narkootikumiga sel ajal kui ma tantsisin või käisin tualetis. Ma ei ole teadlikult narkootikumi tarbinud ja ei tarbi seda. Ütlused on kirjutatud omakäeliselt.“ Nimetatud otsusega määrati Pjotr Valtonen NPALS § 151 alusel karistuseks rahatrahv 20 trahviühiku ulatuses, s.o 80 eurot. Menetlusaluse isiku kaitsja Willem Ignatjev esitas 12.01.2016 Viru Maakohtule kaebuse, milles vaidlustatakse Ida prefektuuri 25.12.2015 kiirmenetluse otsus täies ulatuses. Kaebuse põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised (tl 2-4): Kohtuväline menetleja koostas otsuse arestimaja kinnistes tingimustes, kuhu politseinikud toimetasid Pjotr Valtoneni alusetult, pidades isiku kinni vägivalda tarvitades, selgitamata isikule tema kinnipidamise põhjuse. Kiirmenetluse otsuse koostamisel mõjutas kinnipidamisest osavõtnud ja vägivalda tarvitanud politseinik Pjotr Valtoneni isiku paigutamisega arestimaja külma arestikambrisse, kus isik oli sunnitud istuma külmal kivipõrandal. Kohtuväline menetleja teatas Pjotr Valtonenile, et külmast arestikambrist ei vabastata isikut seni kuni ta oma süü võtab omaks ja allkirjastab kiirmenetluse otsuse. Kuna Pjotr Valtoneni oli arestimajas külmas kambris ja kivipõrandal istumisega mõjutatud terve päev 25.12.2015 alates vägivaldsest ja alusetust kinnipidamisest, oli Pjotr Valtonen sunnitud allkirjastama tegelikkusele mittevastava kohtuvälise menetleja kiirmenetluse otsuse. Otsuse kohaselt tuvastati väidetavalt Pjotr Valtonenil amfetamiini tarbimine. Seejuures isikul keelati mobiiltelefoni kasutamine, et helistada perekonnaliikmetele ning kaitseõiguse realiseerimiseks suhelda kaitsjaga. Otsuses „tõendid ja andmed“ puudub indikaatorvahendi identifitseerivad tunnused, et veenduda vahendi tehnilises seisukorras ja töökindluses ning taatlemise tähtaegades. Vaidlustatud otsusest nähtub, et selle vorm ja tekst on eestikeelsed. Kuid Pjotr Valtonen eesti keelt ei valda ning tõlk menetlusest osa ei võtnud. On täiesti ilmne, et kui Pjotr Valtonen oleks milleski süüdi ja tegelikult tunnistanud oma süüd, ei pöörduks ta käesoleva kaebusega Viru Maakohtusse oma õiguse kaitseks. Pjotr Valtoneni süü ülestunnistus on pressitud välja kohtuvälise menetleja poolt ebainimliku ning kuritegeliku psüühilise ja füüsilise mõjutamisega arestimaja arestikambris, kuhu vägivalda tarvitanud politseitöötaja poolt oli takistatud isiku kaitsja juurdepääs ning isikule ei võimaldatud mobiiltelefoni kasutamist. Kõik allkirjad koostatud dokumentidel oli Pjotr Valtonen sunnitud teostama isiku tervisele ohtliku vägivallaga surve avaldamisega politseiniku poolt külma arestikambrisse paigutamisega. 21.03.2016 kohtuistungil uuritud tõendid Kaebuse esitaja jäi kohtuistungil oma kaebuse juurde ning palus lõpetada menetlus väärteotunnuste puudumise tõttu. Kohtuväline menetleja palus jätta kaebus rahuldamata ja otsus muutmata. 2/7 Menetlusaluse isiku Pjotr Valtoneni ütluste kohaselt (istungiprotokolli lk 2-5, tl 22 pöördel - 24) peeti ta kinni 25.12.2015 kell 6.17 hommikul Jõhvi linnas, endise postkontori vastas, kus lähedal seisavad Tulika taksod. Väljusid Hi-Fi diskolt, mis on endises postkontori hoones kell 6.10 või 6.15 ja läksid ülekäigurajal kodu suunas, kus seisab Tulika takso. 50 m kaugusel seisis politseiauto, palusid autosse istuda. Kui küsis, milleks, öeldi, et jookse, kuid mõistis, et kui jookseb, siis võib halvasti lõppeda ja kartis autosse istuda. Püüti käsi selja taha väänata kuna autosse ei istunud. Pandi käerauad peale ja toimetati arestimajja. 9 tunni pärast tehti narkotest. Võeti süljetest vatipulgaga, seadet ei näinud. Öeldi, et kui testi näiduga nõus ei ole, peab edasi istuma. Oli palju pabereid, keegi protokolli ette ei lugenud, õiguseid ei tutvustanud. Kirjutas, et protokoll tõlgitud, kuna öeldi, et kui ei allkirjasta, siis istub edasi. Klubis oli 5 tuttava inimesega, keegi narkootikume ei tarvitanud. Tunnistaja Xxx Xxxi ütluste kohaselt (istungiprotokolli lk 5-7, tl 24-25) ei tunne ta menetlusalust isikut väljaspool menetlust, ega oma vihavaenu või muidu tundeid. 25.12.2015 kell 8 hommikul asus tööle, sõitis arestimajja. Tegi ettepaneku läbida narkotest, hoiatades, et kui keeldub kiirtestist, siis sõidetakse haiglasse ekspertiisi. Isik nõustus kiirtesti ja kiirmenetlusega, määrati trahv ja isik vabastati arestimajast. Seejärel selgitas isik testi läbiviimist (valge joonlaud, milles reaktiivid jne). Menetlusalusele isikule tutvustati protokolli, tõlkis vene keelde ja isik ei nõudnud tõlgi osavõttu. Isik nõustus kiirmenetlusega ja kirjutas selgituses, et talle puistati midagi joogi sisse. Tunnistaja sõnul ei ole seaduses kirjas, et kas teadlik või mitte teadlik narkootikumide tarvitamisest, ei tohi tarvitada ilma arsti ettekirjutuseta. Ei mäleta, et oleks menetlusaluse isikuga varem kokku puutunud. Talle teatati, et menetlusalune isik käitus avalikus kohas ebaadekvaatselt, võimalik, et isik narkojoobes. Ei tea, miks ei tehtud testi kinnipidamisel, oletab, et isik käitus agressiivselt. Ise ei märganud agressiivsust. Kiirmenetluse otsusest (tl 11-12) nr 10220152003194 nähtub, et Pjotr Valtonen tarvitas 25.12.2015 kella 06.17 (kellaaeg märgitud hariliku pliiatsiga – kohtu märkus) paiku IdaVirumaal Jõhvi vallas Sompa tn maja xx („Sompa tn“ ja maja number „A“ kirjutatud hariliku pliiatsiga, pastakaga kirjutatud „Ülesõidu“ on maha tõmmatud – kohtu märkus) juures eelnevalt ilma arsti ettekirjutusega narkootilist ainet amfetamiini, millega rikkus NPALS § 3 lg 1 ja pani toime NPALS § 151 lg 1 („lg 1“ märgitud hariliku pliiatsiga – kohtu märkus). Menetlusalune isik nõustus kiirmenetlusega ja andis järgnevad ütlused (tl 12, tõlge tl 13): „Tarbisin alkoholi klubis Hi-Fi minule tundmatu inimeste kambaga ja võib-olla keegi sellest kambast tempis minu alkoholi mingisuguse narkootikumiga sel ajal kui ma tantsisin või käisin tualetis. Ma ei ole teadlikult narkootikumi tarbinud ja ei tarbi seda. Ütlused on kirjutatud omakäeliselt.“ Otsusega määrati Pjotr Valtonen NPALS § 151 alusel karistuseks rahatrahv 20 trahviühiku ulatuses, s.o 80 eurot. Indikaatorvahendi kasutamise protokollist (tl 14) nähtub, et 25.12.2015 kell 15.40 Ida-Virumaal Jõhvi vallas Ülesõidu 1 kontrollis Jõhvi Politseijaoskonna patrullpolitseinik Xxx Xxx Pjotr Valtonenil indikaatorvahendiga Rapid Stat 7-RSM-0084 (indikaatorvahendi kehtivusaeg/kasutamisaeg: 2016) võimalikku narkojoovet. Indikaator vahendi näit: positiivne. Märkused: AMP. Kontrolli tulemus: prooviandjal esinesid narkootilise aine tarvitamise tunnused. Välimus: silmade punetus – jah. Reaktsioonikiirus: normaalne. Kõne: selge. Aja-, isiku ja kohataju: selge. Teadvusel: jah. Mälu: mäletab viimase 24-tunni sündmusi: jah. Koordinatsioon: häireteta. Käitumine: normaalne. Prooviandja selgitused ja taotlused: Testi tulemus on minule tutvustatud, olen sellega nõus. 3/7 KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud väärteoasja materjalidega, uurinud asjas kogutud tõendid ja kuulanud ära poolte seisukohad leiab, et kaebus on põhjendatud ja kohtuvälise menetleja otsus tuleb tühistada täies ulatuses ning käesoleva väärteoasja menetlus lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 näidatud alusel – väärteokoosseisu tunnuste puudumise tõttu. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 87 alusel arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. VTMS § 123 lg 2 alusel maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohus lahendab VTMS § 133 loetletud küsimused. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.
3. Süüdistus puudutab NPALS § 3 lg 1 rikkumist, mis on kvalifitseeritud NPALS § 151 järgi. Esmalt peab kohus vajalikuks märkida, et menetlusalusele isikule on kiirmenetluse otsusega määratud rahatrahv NPALS § 151 järgi ehk sätte alusel, mis ei kehtinud ei teo toimepanemise ega käesoleval ajal (kehtis kuni 31.12.2014, kuigi samas sõnastuses). Samas on kiirmenetluse otsuse esimesel leheküljel (tl 11) märgitud hariliku pliiatsiga juurde „lg 1“ ja ka kohtuvälise menetleja esindaja jäi oma kohtukõnes seisukohale, et isik on pannud toime rikkumise NPALS 151 lg 1 järgi. Nii leiab kohus, et tegemist on ühe olulise minetusega käesolevas väärteoasjas, kuid tuleb selle juurde pärast tagasi, kui käsitleb menetlusõiguslikke küsimusi.
4. Väärteo objektiivse koosseisu NPALS § 151 lg 1 järgi moodustab narkootilise või psühhotroopse aine arsti ettekirjutuseta tarvitamine või väikeses koguses ebaseaduslik valmistamine, omandamine või valdamine. Vastavalt NPALS § 3 lg 1 on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või käesolevas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Amfetamiin on kantud sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 lisa 1 toodud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja.
5. Käesoleva väärteoasja põhirõhk taandub küsimusele, kas isik on toime pannud väärteo, s.o tarvitanud narkootilist ainet ilma arsti ettekirjutuseta, mis on kvalifitseeritav NPALS § 151 lg 1 järgi.
6. Kohus täheldab, et tarvitamise all tuleb mõista narkootilise või psühhotroopse aine sellist manustamist, mis tekitab narkootilise aine piisava koguse korral selle tarvitajal narkojoobe. Tähtis on eristada tarvitamist ja viibimist narkojoobes, kuivõrd joobeseisund ei ole NPALS § 151 lg 1 koosseisuline element.
7. Nimetatud seisukoht on valitsev ka kehtiva Riigikohtu praktika kohaselt. Nimelt on Riigikohus 22.06.2009 otsuse nr 3-1-1-49-09 p 9 sedastanud: „[k]olmeastmeline deliktistruktuur, millest karistusseadustik lähtub, seab õigusliku küsimuse lahendamise metoodikale kindlad nõuded (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus väärteoasjas nr 3-1-1-92-05, p 7). Iga süüteokoosseisu analüüsides tuleb esimese sammuna teha kindlaks tegu, mis on järgneva õigusliku arutluse ese. Käesoleval juhtumil asjassepuutuvaks NPALS §-s 151 sätestatud 4/7 koosseisupärane tegu on narkootilise aine tarvitamine. Tarvitamise all tuleb mõista narkootikumi sellist manustamist, mis tekitab narkootilise aine piisava koguse korral manustajal narkojoobe. Seega tuleb eristada tarvitamist ja manustaja pärastist viibimist tarvitamise tagajärjel tekkinud narkojoobes. […] Isiku vastutusele võtmine nende sätete järgi ei sõltu sellest, kas joobeseisund on tekkinud narkootilise aine või alkohoolse joogi tarvitamise tagajärjel või muul moel. Kolleegium märgib, et erinevalt eelnimetatud sätetest ei ole joobeseisund NPALS § 151 koosseisuline element“ ja lisaks sama otsuse p 10: „Tõsiasi, et narkootikumi tarbimist ei saa õiguslikult samastada narkojoobega, võib narkootikumidega kokku puutunud isiku jaoks olla karistusõiguslikust aspektist nii soodne kui ka ebasoodne. Nii näiteks võib isik NPALS § 15 1 järgi vastutada ka siis, kui ta manustas narkootilist ainet vähem kui on vajalik joobe tekkeks. Samas võib isik teatud juhul olla joobes ka siis, kui ta ei ole narkootilist ainet tarvitanud (näiteks ei realiseeri isik NPALS §-s 151 objektiivset koosseisu, kui tema narkojoove tekkis selle tagajärjel, et talle manustati narkootilist ainet tema teadmata mõne teise isiku poolt).“
8. Kohtuistungil vaidles isik väärteo toimepanemisele vastu, andes ütlused, et ta ei ole narkootikume tarvitanud ja allkirjastas kiirmenetluse otsuse politsei surve tõttu. Kohtuistungil selgitas tunnistaja, Xxx Xxx, et mingit survestamist arestimajas toimuda ei saanud. Kohus ei hakka nn politseipoolse survestamise küsimusel pikemalt peatuma, vaid analüüsib isiku ütluseid väärteo toimepanemise osas kuna leiab, et nimetatud asjaolu ei ole küllaldaselt tõendatud. Menetlusaluse isiku ütluste osas nendib kohus, et kuigi esinevad osalised vastuolud isiku ütlustes (kiirmenetluse otsuses kajastatud omakäelistes ütlustes on, et viibis klubis tundmatute inimeste kambaga vs kohtuistungil antud ütlused, et oli 5 tuttavat inimest), kattuvad need teo toimepanemise fakti osas – isik on kogu menetluse kestel eitanud narkootilise aine tarvitamist.
9. Tunnistaja Xxx Xxx ütlustest nähtub, et tema tegi menetlusalusele isikule ettepaneku teha narkotest, kuna talle teatati, et isik käitus avalikus kohas ebaadekvaatselt. Ta oletas, et isik käitus agressiivselt, kuid otseselt ise agressiivsust või ebaadekvaatsust ei märganud.
10. Käesolevas asjas on seega ainsaks isikut süüstavaks tõendiks indikaatorvahendi kasutamise protokoll, mis andis positiivse tulemuse amfetamiinile (AMP). Indikaatorvahendi kasutamise protokollist nähtub, et indikaatorvahendit on kasutatud 25.12.2015 kell 15.40 aadressil Jõhvi Ülesõidu
11. Kontrolli tulemusena on märgitud, et prooviandjal esinesid narkootilise aine tarvitamise tunnused. Samas nähtub protokollist, et ainukeseks võimalikuks joobeseisundile viitavaks tunnuseks on silmade punetus. Kohus märgib, et silmade punetus tõendab vaid kaudselt võimalikku joovet, sest antud tunnus võib samas viidata ka nt haigestumisele või üldisele väsimusele.
12. Kohtuistungil selgitas kohtuvälise menetleja esindaja, et vastavalt korrakaitseseaduse (KorS) § 41 lg-le 7 olukorras, kus korrakaitseorgani ametiisik ei pea vajalikuks muude andmete kogumist ja isik ei nõua narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine organismis esinemise tuvastamist bioloogilise vedeliku proovi uuringuga, võib nimetatud ainete tarvitamise tuvastamisel piirduda indikaatorvahendi kasutamisega.
13. Kohus leiab aga, et antud juhul KorS § 41 lg 7 tingimused täidetud ei ole. Kohtu seisukohalt rakendub KorS § 41 lg 7 olukorras, kus kõik süüteo asjaolud on selged, vaidlust õigusrikkumise toimepanemise fakti üle ei ole ja menetlusalune isik tunnistab oma süüd. Antud juhul on menetlusalune isik kogu menetluse kestel eitanud narkootilise aine tarvitamist. Kohus leiab, et sellistes tingimustes ei saanud kohtuväline menetleja piirduda indikaatorvahendi (kiirtesti) 5/7 kasutamisega ning pidi pöörduma meditsiiniasutusse menetlusaluse isiku suhtes ekspertiisi tegemiseks.
14. Siinkohal peab kohus vajalikuks osutada Riigikohtu 10.06.2013 lahendile nr 3-1-1-55-13 p 7, mille kohaselt osutab narkootilise aine tarvitamise tunnuste esinemine narkootikumi tarvitamisele kaudselt. Kaudsetele tõenditele rajaneva tõendamise puhul tuleb tõendamiseseme suhtes eraldivõetult mitterelevantsetest asjaoludest kujundada selline uue kvaliteediga asjaolude kogum (süsteem), mis võimaldab teha tõsikindlaid järeldusi süüteo asjaolude suhtes. Seetõttu omandab just kaudsete tõenditega tõendamisel erilise tähenduse KrMS § 61 lg-s 2 sisalduv nõue hinnata tõendeid nende kogumis. Seega eeldab kaudsetele tõenditele tuginev tõendamine juba põhimõtteliselt tõendite paljusust.
15. Indikaatorvahendi kasutamise protokollist nähtub, et selliseks asjaoluks on ainuüksi silmade punetus ja indikaatorvahendi (kiirtesti) reaktsioon. Samuti tuleb arvestada, et indikaatorvahend (kiirtest) ei ole nii täpne vahend võrreldes meditsiiniasutuses tehtava ekspertiisiga ning kiirtesti tehti menetlusaluse suhtes mitte kinnipidamisel öösel vastu 25.12.2015 või vahetult peale seda, vaid mitu tundi hiljem arestimajas 25.12.2015 kell 15.
17. Kohus asub seisukohale, et käesolevas asjas kogutud tõendiga – indikaatorvahendi kasutamise protokoll ja menetlusaluse isiku ütlused, ei ole võimalik tõsikindlalt järeldada, et isik pani toime talle inkrimineeritava väärteo. Täiendavalt on oluline, et isikule tehti nn narkoekspertiis pea 9 tundi hiljem isiku kinnipidamisest, mis näitab narkootilise aine võimalikku esinemist organismis. See aga pigem kinnitab menetlusaluse isiku kaitseversiooni, mille kohaselt tema joogi sisse võidi midagi puistata. Siinkohal tuleb möönda, et tegemist võib iseenesest küll olla isiku kaitseversiooniga (nt tarvitab isik narkootilist ainet teadlikult, kuid väidab, et keegi andis talle narkootilist ainet tema teadmata), kuid sellisel juhul lasub kohtuvälisel menetlejal kohustus koguda asjas täiendavaid tõendeid isiku süü olemasolus. Kui isik kogu menetluse kestel eitab tegu ja indikaatorvahend näitab võimalikku joovet, ei saa ainuüksi selle alusel tõsikindlalt väita, et isik pani toime NPALS § 151 lg 1 väärteo.
18. Kohtu hinnangul puudub Pjotr Valtonen teos NPALS § 151 lg 1 objektiivne koosseis ning kohus ei siirdu järgmisele kontrolltasandile – subjektiivse koosseisu, õigusvastasuse ning süü tasanditele.
19. Lähtudes ülalmainitust leiab kohus, et Pjotr Valtoneni kaebus tuleb rahuldada, tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri patrullpolitseinik Xxx Xxxi 25.12.2015 kiirmenetluse otsuse nr 10220152003194 väärteoasjas nr 2440,15,009138 ning lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 sätestatud alustel.
20. Kuigi menetlusalune isik ei tuginenud sellele, märgib kohus, et menetluslikust aspektist esinevad kiirmenetluse otsuses mitmed puudused: - kiirmenetluse otsusega määrati rahatrahv NPALS § 151 järgi ehk sätte alusel, mis ei kehtinud ei teo toimepanemise ega käesoleval ajal; - teo toimepanemise aeg on märgitud hariliku pliiatsiga; - teo toimepanemise koht on kirjutatud hariliku pliiatsiga, pastakaga kirjutatu on maha tõmmatud.
21. Kohtu seisukohalt on tegemist menetlusõiguse rikkumistega, mis aga ei ole olulised rikkumised VTMS § 150 mõistes ning ei rajane antud otsust sellele. 6/7
22. Samuti tõlgi tagamise küsimuses asub kohus seisukohale, et tegemist ei ole menetlusõiguse normide rikkumisega. P. Valtonen on aru saanud, milles teda süüdistatakse (andis ütlusi, et ta ei ole narkootilist ainet tarvitanud) ja seega ei ole selle aspekti käsitlemine täiendavalt vajalik. Kohus ei tuvasta politseipoolse vägivalla asutamise tunnuseid ning see ei olnud antud menetluse esemeks. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Deniss Minzatov 7/7