← Eesti

1-15-8620/27

Obsah (5)§ 121§ 404§ 74§ 75§ 78

Kriminaalasi nr 1-16-3566 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 3. mai 2016. a Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-15-8620 (15249000135) Kohtunik Raina

§ 121

lg 2 p 2 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Ringkonnaprokurör Anneli Hinto Süüdistatav URMET KOORT Isikukood 38704082741, elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Eesti Vabariigi kodanik, emakeel: eesti keel, algharidus, töökoht: Venrekor OÜ-üldehitaja; Kriminaalkorras 4 kehtivat karistust, viimati süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 28.11.2011. a otsusega

§ 404

järgi ja mõistetud karistuseks 1 aasta vangistust, mis loeti kaetuks Tartu Maakohtu 30.09.

  1. a otsusega mõistetud karistusega 3 aastat vangistust, millest arvati maha ärakantud karistus. Kandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 2 aastat 11 kuud 8 päeva vangistust alates 28.11.
  2. a; Väärteokorras 11 kehtivat karistust. Tõkend: puudub. Kaitsja Vandeadvokaat Karl Saavo RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Urmet Koort

§ 121

lg 2 p 2 järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.

§ 74

lg 1,3 alusel määrata, et Urmet Koortile mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui Urmet Koort ei pane 1 (ühe) aasta 6-(kuue) kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab

§-s 75 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 8 alusel kohustada Urmet Koorti käitumiskontrolli perioodil osalema sotsiaalprogrammis kriminaalhooldaja äranägemisel. Käitumiskontrolli teostamiseks määrata Urmet Koort kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja järelevalve alla. elukohajärgse

§ 78p 1 kohaselt lugeda katseaja alguseks kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o 03.05.2016. a. Kr

MS § 180 lg 1,3 alusel Urmet Koortilt välja mõista riigituludesse menetluskuludena sundraha 645 (kuussada nelikümmend viis) eurot ja riigi õigusabi kulu 388 (kolmsada kaheksakümmend kaheksa) eurot 32 senti. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et Urmet Koortil on õigus väljamõistetud menetluskulud kogusummas 1033 (üks tuhat kolmkümmend kolm) eurot 32 senti tasuda 1 (üks) aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates. Urmet Koort on kohustatud maksma alates juunist

  1. a igakuiselt
  2. kuupäevaks vähemalt 88,11 eurot (viimane osamakse 64,11 eurot) kuni kogu summa tasumiseni. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (AS Swedbank) või EE873300333499990003 (Danske Bank AS Eesti filiaal) või EE401700017002872300 (Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal). Viitenumber menetluskulude tasumisel on
  3. Selgitusse tuleb märkida „1-15-8620, menetluskulud, Urmet Koort“. Maksegraafiku mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Jätta kannatanu esindaja tasu 306 (kolmsada kuus) eurot 48 senti riigi kanda. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde kriminaalasja juures asitõendiks olev DVD-plaat kannatanu ülekuulamise videosalvestisega. 2 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral (KrMS
  4. peatüki
  5. jao sätted) või kui on oluliselt rikutud kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 järgi. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon tuleb esitada kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Kokkuleppe sisu Urmet Koortile on esitatud süüdistus

§ 121lg 2 p 2 järgi selles, et tema 05.05.2015.

a kella 20.00 paikuxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxkorteris väärkohtles kehaliselt oma lapseealist poega xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, mis seisnes selles, et lõi xxxxxxxxxxxx musta värvi püksirihmaga tugevajõuliselt vastu tuharat tekitades füüsilist valu ja tervisekahjustuse – tuharale tilgakujulise hematoomi (4 cm pikkune ja alaosa 2 cm laiune).

§ 121

lg 2 p 2 järgi toimepandud kuriteo eest taotleb prokurör süüdistatavale kohtus karistuseks 1 aasta vangistust.

§ 74

lg 1 ja 3 alusel mõistetud vangistust täielikult täitmisele mitte pöörata, kui Urmet Koort 1 aasta 6 kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle

§ 75

sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi.

§ 75

lg 2 p 8 alusel määrata Urmet Koortile kohustus osaleda sotsiaalprogrammis kriminaalhooldaja äranägemisel. Asitõend – DVD plaat jätta kriminaalasja juurde. Menetluskulud: kaitsjatasu eeluurimisel 72 eurot, kohtus 340,32 eurot, kannatanu esindaja tasu 330,48 eurot, sundraha 645 eurot. Kokku 1387,80 eurot. Sellest 330,48 eurot jätta riigi kanda, Urmet Koortilt mõista välja 1057,32 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata menetluskulude tasumine ositi 12 kuu jooksul, kohustusega tasuda igakuiselt vähemalt 88,11 eurot. II Kohtu seisukoht Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et talle on kokkulepe arusaadav, see vastab tema tahtele ja ta jääb selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, on seisukohal, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine vastab tema tõelisele tahtele. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse mõista Urmet Koorti süüdi

§ 121lg 2 p 2 järgi ja mõista talle karistuse vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

Urmet Koortilt tuleb välja mõista menetluskulud vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad Urmet Koortilt väljamõistmisele kaitsja tasu ja kulu ning sundraha (kannatanu esindaja tasu jääb riigi kanda). Kuna kohus määras kaitsja tasuks ja kuluks kohtumenetluses 316,32 eurot (istungi kestis vähem kui prognoositud), väheneb kokkuleppes märgitud kaitsja tasu summa (340,32 eurot). Kohtu hinnangul on võimalik kokkuleppes märgitud menetluskulude kokkulepet kohtul omal algatusel muuta, kuna summa on muutunud 3 istungi kestuse tõttu ja summa on lõppkokkuvõttes vähenenud (ei kahjusta süüdistatava huve). Seega on väljamõistetavaid menetluskulusid kokku 1033,32 eurot (645 eurot + 72 eurot+316,32 eurot). Väljamõistetavad menetluskulud tuleb määrata tasumisele kokkuleppes märgitud viisil ja ulatuses. Kuna kaitsja tasu ja kulu kohtumenetluses vähenes, on viimase osamakse suuruseks 64,11 eurot. Kohtuistungi kestuse tõttu (kestis vähem kui prognoositud) on vähenenud ka kokkuleppes märgitud kannatanu esindaja tasu. Kannatanu esindaja tasu kohtumenetluses on kokku 306,48 eurot, mis tuleb jätta riigi kanda. III Asitõendid Kriminaalasja juures on asitõendiks DVD- salvestis kannatanu ülekuulamise videosalvestisega (tl 13), mis tuleb jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde. /allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.