4-16-1259/16

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2016 Tartu (kirjalikus menetluses) Väärteoasja number 4-16-1259 Kohtukoosseis Mati Kartau Väärteoasi Aleksei Tšerkassovi süüdistuses LS § 201 lg 2 järgi Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. veebruari 2016 otsus Apellatsiooni esitaja Kohtuvälise menetleja esindaja Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna nooremuurija Alina Reškina Menetlusalune isik Aleksei Tšerkassov isikukood 39303042513; elukoht XXX RESOLUTSIOON
8. Tühistada Viru Maakohtu
9. veebruari 2016 otsus osaliselt, s.o Aleksei Tšerkassovile mõistetud karistuse määra osas. Teha nimetatud osas uus otsus, millega mõista Aleksei Tšerkassovile LS § 201 lg 2 järgi karistuseks 7 päeva aresti. KarS § 68 lg 2 järgi arvata karistuse hulka juba kantud üks päev aresti. Seega tuleb Aleksei Tšerkassovil kanda 6 päeva aresti. Karistus kuulub käesoleva otsuse jõustumisel KarS § 66 lg 1 järgi kandmisele ositi kahe päeva kaupa järjestikustel nädalavahetustel. Muus osas jätta Viru Maakohtu
10. veebruri 2016 otsus muutmata. Apellatsioon rahuldada. Edasikaebamise kord Kohtuotsus on tutvumiseks kättesaadav ringkonnakohtu kantseleis
11. aprillil
12. Kassatsiooniõiguse kasutamisel tuleb kassatsioon esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates
13. aprillist
14. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Asjaolud ja menetluse käik
15. Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna väärteoprotokolli kohaselt juhtis Aleksei Tšerkassov
16. veebruaril 2016 kella 01.45 ajal Ida-Virumaal Kohtla-Järve linnas Ahtme mnt maja nr 57 juures mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Seega rikkus A. Tšerkassov LS § 90 lg 1 p 1 ja § 94 lg 1 nõudeid ja pani toime LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.
17. PPA Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistuse nooremuurija Alina Reškina
18. veebruari 2016 kohtualluvusse saatmise määrusega edastati väärteomaterjalid Viru Maakohtule, et kohaldada A. Tšerkassovi suhtes aresti.
19. Nimetatud materjale arutati Viru Maakohtu
20. veebruari 2016 kohtuistungil. Maakohtu otsus
21. Viru Maakohtu
22. veebruari 2016 otsusega tunnistati A. Tšerkassov süüdi LS § 201 lg 2 järgi ja teda karistati ühepäevase arestiga alates kinnipidamisest
23. veebruaril 2016 kell 01.
25. Väärteo toimepanemise asjaolude üle poolte vahel vaidlust ei olnud ning maakohus tugines väärteo toimepanemise tuvastamisel tervele reale dokumentaalsetele tõenditele ning ka A. Tšerkassovi ütlustele.
26. Karistust mõistes leidis kohus, et trahv ei täidaks A. Tšerkassovi suhtes KarS §-s 56 sätestatud karistuse eesmärke ega mõjutaks isikut edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma. Nimelt on A. Tšerkassovit varasemalt korduvalt erinevate liiklusalaste väärtegude eest karistatud rahatrahviga ja need pole tal tasutud. Ülaltoodust võib järeldada, et rahalist laadi karistus ei ole menetlusalusele isikule piisavalt mõjus ning teda tuleb karistada arestiga. Samas võttis maakohus karistust kergendava asjaoluna arvesse süü tunnistamist ja kahetsemist. Karistust raskendavaid asjaolusid ei tuvastatud. A. Tšerkassovi süüd hindas maakohus alla keskmist määra, sest väärtegu pandi toime kaudse tahtlusega. Karistuse määra osas leidis maakohus, et A. Tšerkassovile tuleb määrata arest miinimummääras, s.o üks päev aresti ja seda eelkõige eripreventiivsetel kaalutlustel. Seejuures arvestati, et varem ei ole A. Tšerkassovit arestiga karistatud ning tema puhul võib lühiajaline arest olla piisav meede uute õigusrikkumiste toimepanemise ärahoidmiseks. Esitatud apellatsioon ja menetlusaluse isiku kirjalik seisukoht
27. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni PPA Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna esindaja A. Reškina, kes palub tühistada Viru Maakohtu otsus A. Tšerkassovile mõistetud karistuse osas. Apellant palub mõista menetlusalusele isikule LS § 201 lg 2 järgi karistuseks 7 päeva aresti.
28. Kohtuvälise menetleja arvates ei vasta A. Tšerkassovile mõistetud karistus süüteo raskusele ega oma preventiivset mõju. Apellant ei ole nõus maakohtuga, et A. Tšerkassov pani väärteo toime kaudse tahtlusega ning see kergendab tema süüd. Asjaolu, et isik ei tundnud huvi, milline karistus oli talle määratud (juhtimisõigus oli ära võetud) eelmise rikkumise eest, ei ole kindlasti kergendav asjaolu. Pigem näitab see isiku ükskõikset suhtumist eelmisse rikkumisse. Tegemist on noore juhiga, kes on suutnud oma lühikese juhistaaži jooksul toime panna juba mitmeid raskeid liiklusalaseid väärtegusid. A. Tšerkassov omab nelja karistust ja kõik trahvid on tasumata. Varem määratud trahvid ja juhtimisõiguse äravõtmine ei ole suutnud täita oma eesmärki mõjutamaks A. Tšerkassovit 2 seadusekuulekalt käituma. Seega käesoleval juhul on vaja kohaldada aresti, kuid selleks ei saa olla üks päev, mis vastab 40-eurosele trahvile. Eelnevad karistused on olnud kõik suuremad, kuid ei ole loodetud tulemust andnud. Apellandile on arusaamatu, miks käesoleval juhul mõisteti võrreldes eelmistega soosivam karistus. Riik peab näitama rangemat suhtumist A. Tšerkassovi õigusrikkumisse ning andma selge signaali, et korduv õigusrikkumine saab karmilt karistatud. Süstemaatilistesse õigusrikkujatesse, kes ise ei soovi oma käitumist parandada, ei saa suhtuda soosivalt. Apellant leiab, et A. Tšerkassov pani väärteo toime tahtlikult ja väidetav teadmatus juhtimisõiguse äravõtmisest ei kergenda kuidagi tema süüd. Teo kahetsemine kui kergendav asjaolu ei saa olla niivõrd olulise kaaluga, mis teeb karistuse pea olematuks. Apellant leiab, et taotletud 7-päevane arest on vastavuses teoga ja suunatud eelkõige sellele, et isikut mõjutada edaspidiste õigusrikkumiste toimepanemisest hoiduma.
29. Tartu Ringkonnakohtule esitas
30. aprillil 2016 vastusena apellatsioonile enda kirjaliku arvamuse A. Tšerkassov, kes ei nõustu apellatsiooniga. Menetlusalune isik selgitab, et tal on nüüdseks jäänud tasumata vaid üks trahv. A. Tšerkassov on sõlminud töölepingu ja alustab alates
31. aprillist 2016 tööd OÜ-s XXX . Isik plaanib kõik trahvid ära maksta ja oma juhiloa taastada. A. Tšerkassov tunnistab süüd ja soovib oma elukäiku parandada. Menetlusalune isik edastas ringkonnakohtule ka koopia sõlmitud töölepingust. Ringkonnakohtu seisukoht
32. Tartu Ringkonnakohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et A. Tšerkassovile mõistetud karistus on isiku süüd ja karistuse preventiivseid eesmärke silmas pidades liiga leebe. Kohus rahuldab kohtuvälise menetleja taotluse ja mõistab A. Tšerkassovile karistuseks 7 päeva aresti.
33. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et A. Tšerkassov pani süüteo toime kaudse tahtlusega. Arvestades aga järjest mitmete liiklusalaste rikkumiste toimepanemist tuleb A. Tšerkassovile võrreldes eelmiste karistustega mõista rangem karistus. Pelgalt ühe päeva aresti kandmine ei oma sellist preventiivset mõju, mida A. Tšerkassovi puhul vaja oleks. A. Tšerkassovilt oli juhtimisõigus karistusena ära võetud, kuid sellesse karistusse süvenemata jätkas isik mootorsõiduki juhtimist. Tuleb tõdeda, et selline käitumine näitab eriti ilmekalt A. Tšerkassovi hoolimatut suhtumist talle määratud karistustesse. Noorel juhil ei tohi jääda muljet, et liiklusnõuete eiramine on mingilgi määral aktsepteeritav. Seetõttu peab praeguse süüteo eest mõistetav karistus olema karmim. Arvestades A. Tšerkassovi süü suurust, karistust kergendavat asjaolu aga ka karistuse preventiivseid eesmärke peab ringkonnakohus vajalikuks mõista A. Tšerkassovile karistuseks 7 päeva aresti. Karistus on oluliselt alla sanktsiooni keskmise määra, kuid samas siiski piisavalt range, et omada menetlusalusele isikule vajalikku mõju.
34. Kuna A. Tšerkassov on juba ühe päeva aresti 19.02.2016 ära kandnud, tuleb see tulenevalt KarS § 68 lg-st 2 mõistetud karistuse hulka arvata. Seega kuulub A. Tšerkassovil täiendavalt kandmisele 6 päeva aresti.
35. A. Tšerkassov on ringkonnakohtule esitanud tõendi, et isikul on nüüd püsiv töökoht. See aga ei välista täiendava aresti kandmist, sest töökoha säilimine on tagatud ka karistuse ositi kandmisega. KarS § 66 lg 1 järgi võib kohus süüdlase perekondlikku, tööalast või tervislikku seisundit arvestades määrata aresti kandmise ositi. Korraga ärakantava aresti kestuse osade suurused määrab kohus. Järjest kantava karistuse kestus peab olema vähemalt kaks päeva. Sellest lähtudes määrab ringkonnakohus, et A. Tšerkassovil tuleb 6 päeva aresti kanda ära kolmel järjestikusel nädalavahetusel, kuna puhkepäevadel aresti kandmine ei sega töötamist. Korraga ärakantava karistusaja pikkus (kolmel nädalavahetusel kaks päeva) ei tohiks sellisel juhul tuua kaasa töökoha kaotust.
36. Eeltoodu alusel ja juhindudes VTMS § 145 lg-st 1 ja § 147 lg 1 p-st 4 tühistab Tartu Ringkonnakohus maakohtu otsuse osaliselt, s.o A. Tšerkassovile mõistetud karistuse määra osas. Nimetatud osas teeb 3 ringkonnakohus uue otsuse, millega mõistab A. Tšerkassovile LS § 201 lg 2 järgi karistuseks 7 päeva aresti. Juba kantud üks päev aresti tuleb arvata karistuse hulka ning seega tuleb A. Tšerkassovil täiendavalt kanda 6 päeva aresti. Karistus kuulub kandmisele ositi kolmel järjestikusel nädalavahetusel. Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata. Apellatsioon rahuldatakse. (allkirjastatud digitaalselt) Mati Kartau Kohtunik 4