Obsah (4)

§ 121§ 203§ 38§ 45

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Agu Timmi ja Einar Vene 19. jaanuar 2016, Tartu Haldusasi Aleksei Jaretsi kaebus Viru

) 121 lg 1 p 1 alusel, kuna vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. 8.2. Halduskohtumenetluse seadustik ei anna isikule õigust esitada kohustamiskaebust, mille sisuks on saata ametnik erakorralisele atesteerimisele. Halduskohus leidis, et selle nõude esitamiseks puudub kaebajal ilmselgelt kaebeõigus

§ 121lg 2 p 1 alusel.

8.3. Ülejäänud tuvastamisnõuete kohta leidis halduskohus, et kaebaja jättis puudused kõrvaldamata, mistõttu on kaebuse tagastamise aluseks

§ 121lg 1 p 2.

Nimelt jättis Tartu Halduskohus

1. septembri
2. a määrusega kaebuse käiguta ning andis puuduste kõrvaldamiseks aega 15 päeva alates kohtumääruse kättesaamisest. Määruse tõlke sai kaebaja kätte
3. septembril
4. Seega tuli tal puudused kõrvaldada hiljemalt
5. oktoobriks
6. Kaebaja esitas
7. septembril 2015 kohtule vastuse, milles märkis, et õigusvastasuse tuvastamine aitab kaasa kahjunõude koostamisele ning annab kahjunõudele õigusliku aluse. Halduskohus asus seisukohale, et kaebaja siiski ei kõrvaldanud kaebuses esinenud puudusi. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
8. A. Jarets esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu
9. oktoobri
10. a määruse tühistada. Määruskaebuses märgitu kohaselt ei ole õige halduskohtu väide, et kaebaja 2 ei kõrvaldanud kaebuses esinenud puudusi. Kaebaja vastas
11. septembril 2015 halduskohtule, et tuvastamiskaebuse esitamise eesmärgiks on hilisema kahju hüvitamise nõude esitamine. Praeguseks hetkeks on aga möödunud kahju hüvitamise nõude esitamise tähtaeg, sestap palus kaebaja halduskohtul tuvastada kohtumenetluse mõistliku menetlusaja rikkumine. Ühtlasi oli kaebajale arusaamatu
12. septembri
13. a määruse p 10, mille sisu oleks kohus pidanud talle selgitama. Selle asemel tagasta halduskohus aga kaebuse. Kaebaja leiab, et see, miks kahju hüvitamise nõude esitamiseks ettenähtud tähtaeg on möödunud, on tingitud kohtu tegevusest, seega on ta seisukohal, et vastava nõude esitamiseks mõeldud tähtaega oleks võimalik ennistada. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
14. Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
15. Ringkonnakohus nõustub, et halduskohus on tagastanud õigesti nõuded, mis puudutavad vanglaametniku atesteerimisele saatmist ja Viru Vangla ametniku ametistaatuse kuritarvitamise ning tegevusetuse tuvastamist. Neid põhjendusi ei pea ringkonnakohus vajalikuks korrata (

§ 203lg 2 ja § 201 lg 4).

Seda enam, et sisuliselt ei nähtu määruskaebusestki seda, et kaebaja hinnangul oleks nõuded nimetatud osas valesti tagastatud.

1. Määruskaebusest nähtuvalt ei nõustu kaebaja halduskohtu seisukohaga, et kaebaja ei kõrvaldanud kaebuses esinenud puudusi, st ei selgitanud, milles seisneb tema põhjendatud huvi Viru Vangla toimingute õigusvastasuse tuvastamiseks. Kaebaja hinnangul seisneb põhjendatud huvi selles, et tuvastamiskaebuse läbivaatamisel antaks hinnang haldusorgani tegevusele, mis lihtsustab tulevikus hüvitamiskaebuse esitamist.
2. Kaebaja on halduskohtule esitanud ka nõude Viru Vangla vanemvalvuri tegevusetuse ning
3. juuli
4. a julgeoleku tagamise põhimõtte rikkumise tuvastamiseks ning Viru Vangla poolt kaebaja õiguste piiramise õigusvastasuse tuvastamiseks ajavahemikul
5. juuli 2012 kuni
6. oktoober
7. Kuna kaebaja lõhkus
8. juulil 2012 kambri akna, otsustati tema suhtes kohaldada täiendavaid julgeolekuabinõusid. Nende kohaldamine lõpetati
9. oktoobril
10. Ringkonnakohus leiab, et nõue, mis puudutab vangla tegevuse väidetavat õigusvastasust kaebaja õiguste piiramisel eelnevalt nimetatud kolme kuu vältel, on sisuliselt saanud hinnangu Riigikohtu halduskolleegiumi
11. mai
12. a otsuses nr 3-3-1-88-14, mille p-dest 18 ja 19 tuleneb, et meetmete kohaldamist ja kohaldamise pikkust tuli pidada vajalikuks ja proportsionaalseks ning vajadus tagada vangla julgeolek ja hoida ära kaebaja poolt edasised õigusrikkumised, kaalus üles kaebaja õiguste riive. Seega on selles otsuses antud hinnang ka sellele, et meetme kohaldamine iseenesest, selle kohaldamine kestus ja sellest tulenevalt ka selle perioodi vältel kaebaja õiguste täiendav piiramine ei olnud õigusvastane. Seega ei saa hetkel enam kaebaja nõuda oma õiguste piiramise õigusvastasuse tuvastamist perioodil
13. juuli kuni
14. oktoober 2012, kuna selle osas on seisukoht võetud Riigikohtu otsusega, mis on jõustunud.
15. Nõuete, mis puudutavad vanglaametniku õigusvastast tegevust
16. juulil 2012 ja vaidemenetluse nõuete rikkumist, esitamisel tuleb kaebajal vastavalt

§ 38

lg-le 4 ära näidata, miks on tuvastamiskaebuse esitamine vajalik kaebaja õiguste kaitseks.

§ 45

lg 2 sätestab, et tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Võimalus esitada hüvitamiskaebus ei välista õigust esitada tuvastamiskaebus sellise haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks, millega võidi kahju tekitada. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks, kui hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu. Seega on 3 tuvastamiskaebuse põhjendatud huvina aktsepteeritav kavatsus esitada tulevikus kahju hüvitamise kaebus (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi 18. veebruari 2010. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-88-09, p 11; Riigikohtu halduskolleegiumi 19. märtsi 2002. a otsus nr 3-3-1-11-02, p 15). 15. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtu seisukohaga, mille kohaselt on kaebuse tagastamise aluseks siinkohal asjaolu, et kaebaja ei kõrvaldanud kohtu poolt määratud tähtaja jooksul kaebuses esinenud puudusi (

§ 121lg 1 p 2).

A. Jaretsi

1. septembri
2. a vastuses Tartu Halduskohtu
3. septembri
4. a määrusele on märgitud, et tuvastamiskaebuse esitamise põhjendatud huviks on hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus. Ringkonnakohus leiab, et seda vastust tuleb käsitada puuduste kõrvaldamise avaldusena, mistõttu oli väär tagastada kaebus

§ 121lg 1 p 2 alusel.

1. Vaatamata sellele, et kaebaja on ära näidanud põhjendatud huvi, tuleb juhul, kui tuvastamisnõue esitatakse hilisema hüvitamisnõude esitamiseks, hinnata ka seda, ega hilisem hüvitamiskaebus ilmselgelt perspektiivitu ole. Samas ei või perspektiivikuse hindamisel arvesse võtta seda, kas hüvitamisnõuet oleks antud juhul võimalik tähtaegselt esitada või mitte (vt Riigikohtu halduskolleegiumi otsus nr 3-3-1-76-10, p 18). Teisalt on ringkonnakohus seisukohal, et vanglaametniku väidetav õigusvastane toimimine
2. juulil 2012 enne seda, mil leidis aset intsident, mille tõttu kaebaja suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldati ning vaidemenetluse nõuete väidetav rikkumine ei saanud kaasa tuua sellist kahju, mis kuuluks hüvitamisele riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1 alusel. Kaebaja on märkinud, et vaide läbivaatamisel ei kuulatud ära kõiki huvitatud isikuid jne, st vaie vaadati läbi ühekülgselt (I kd tl 68). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole see väide usutav, kuna hilisemas kohtumenetluses ning asja sisulisel läbivaatamisel on haldusakti, millele vaie esitati, peetud õiguspäraseks. Seega ei ole usutav, et ka hilisem vaidemenetlus oleks eraldiseisvalt rikkunud kaebaja õigusi.
3. Ringkonnakohus mainib, et juba kaebuses (vt I kd tl 37) märkis kaebaja, et vaidemenetluses ei kogutud kõiki tõendeid ja ei kuulatud ära kõiki isikuid. Need väidetavad minetused on kaebaja sidunud ikkagi vaidlustatud käskkirja õiguspärasuse kontrolliga. Kuna kohtumenetluses on aga vaidlustatud käskkirja hinnatud õiguspäraseks, ei saa kaebaja esitatud põhjendusel leida, et vaidemenetluses oleks talle tekitatud hüvitamisele kuuluvat kahju. Kaebaja sõnutsi sai vangla vaide eestikeelse tõlke kätte
4. augustil 2012, seega vaideotsus tulnuks teha
5. septembriks
6. Vaideotsuse sai kaebaja enda väidete kohaselt kätte alles
7. septembril 2012, kuigi otsus kannab kuupäeva
8. september
9. Isegi kui vaideotsus edastati kaebajale teatud viivitusega, ei saa sellist viivitust lugeda taoliseks, mis lubaks eeldada, et hüvitamisnõue oleks perspektiivikas. Kokkuvõttes leiab ringkonnakohus, et käesoleva määruse p-s 14 nimetatud nõuete osas tuleb kaebus tagastada

§ 121lg 2 p 1 alusel.

1. Tulenevalt eelnevalt esitatud seisukohtadest jääb määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus muudab Tartu Halduskohtu
2. oktoobri
3. a määruse põhjenduste p-de 12–14 käesoleva määruse põhjendustega. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel /allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi 4 /allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene