1-09-9600/118

1 Kriminaalasi nr 1-09-9600 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2016, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-09-9600 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Enjar Malm Tõlk Svetlana Hamaza Kohtuasi Viru Vangla materjalid Vjatšeslav Pampuse vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu VJATŠESLAV PAMPUS, isikukood 37609202249, Eesti Vabariigi kodanik, keskeriharidus, elukoht xxxx Karistuse kandmise algus 29.12.2008 ja lõpp 29.12.2017 RESOLUTSIOON Jätta VJATŠESLAV PAMPUS vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 17.03.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Vjatšeslav Pampuse vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Maakohtu kohtuotsusega nr 1-09-9600 08.09.2009 tunnistati Vjatšeslav Pampus süüdi KarS § 114 p 1 järgi ja Tartu Ringkonnakohtu kohtuotsusega 14.05.2010 mõisteti talle karistuseks 9 aastat vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks loeti 29.12.
2. 2 Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 2 korral, reaalset vangistust kannab ta esimest korda. Esimene karistus oli varguse eest, praegune kuritegu oli vägivaldne, mille käigus ta tappis inimese eriti piinaval või julmal viisil. Varasem kuritegu oli toime pandud grupis ning pigem mõjutatavusest, praeguse kuriteo puhul tegutses isik üksi. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks oli alkohol. Vangistuse jooksul on kinnipeetav töötanud majandustöödel üldkasutatavate ruumide koristajana, juuksurina ja köögitöölisena ning xxxx puidutsehhis abitöölisena. Samuti on ta töötanud väljaspool vanglat xxxx OÜ-s abitöölisena ja alates 18.01.2016 töötab ta xxxx AS mööblitootmise ettevõttes. Kinnipeetav on läbinud sõltuvusvõõrutusprogrammid Usk ja teadmine ning Igapäevane valik, sotsiaalprogrammid Agressiivsuse asendamise treening ja Eluviisitreening ning osalenud selle jätkutegevuses. Lisaks on ta omandanud riigikeele A2 ja B1 taseme. Alates 30.04.2015 kannab Vjatšeslav Pampus karistust avavanglaosakonnas, kus paiknedes on ta käinud üle kahe kuu lühiajalistel väljasõitudel ema ja poja juures. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 7 aastat 3 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 1 aasta 8 kuud vangistust. Kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Vabanemisel soovib Vjatšeslav Pampus elama asuda ema I P korterisse aadressil xxxx, kus elavad ema ja alaealine poeg. Tegemist on kolmetoalise korteriga, kus kodukülastuse teinud ametniku sõnul on elamiseks tingimused olemas ning millel võlgasid ei ole. Isik omandas põhihariduse xxxx (xxxx). Seejärel jätkas ta õpinguid xxxx, kus omandas tisleri eriala. Kinnipeetav suudab mõistetavalt suhelda eesti keeles. Isiku sissetulekuks enne vangistust oli töövõimetuspension ja juhutöödest saadud tulu. Kinnipeetaval on tasumata võlanõudeid K-raha andmetel 4296,89 euro ulatuses, mida ta soovib tasuda. Peale vabanemist tahab kinnipeetav pühenduda poja kasvatamisele. Vabanedes on isikul võimalik edasi tööle jääda praegusesse ettevõttesse xxxx, mida kinnitas ettevõtte personalispetsialist telefoni teel. Kinnipeetava ema töötab ning on nõus poega vanglast vabanemisel materiaalselt toetama. Kinnipeetava perekonda kuuluvad ema I P ja viimasest kooselust sündinud alaealine poeg J P, kes on hetkel ema eestkostel. Samuti on tal vend M B, kes elab xxxx ja õde J B, kes elab xxxx. Isik on lahutatud, abielust O P sündis 1997.a tütar V J, kes elab koos emaga xxxx. Isik suhtleb oma lähedastega kirja, telefoni ja lühiajaliste väljasõitude teel. Kinnipeetava sõnul oli tema elustiil enne vangistust pigem stabiilne, mitte riskeeriv. Probleeme tekitas vaid joobeseisund. Kinnipeetav pani toime raske isikuvastase kuriteo, olles alkoholijoobes. Ta oli teadlik sellest, et ta ei tohiks alkoholi tarvitada. Teda on selle eest korduvalt väärteokorras karistatud, trahvid on osaliselt tasumata. Vangistuses on ta palju programmilistes tegevustes osalenud. Väidetavalt on ta vajalikud järeldused teinud ning suudab vabanemisel alkoholist hoiduda. Kinnipeetaval ei ole meditsiiniosakonna andmetel sõltuvust diagnoositud. Isiku enda sõnul proovis ta varem erinevaid narkootikume: kanep, amfetamiin, ecstasy. Viimane tarvitamine oli aastal
3. Vanglas sõltuvust diagnoositud ei ole. Kinnipeetav väidab, et ta on käinud kasiinodes, kuna sealt on võimalik väikese kulu eest saada suurt tulu, kuid enda sõnul sõltuvuses kasiinost ei olnud. Kinnipeetav on invaliid seljatrauma tõttu. Talle on määratud 60% töövõimetust. Vägivaldsust on esinenud üksikjuhtumil, enesevalitsuse kaotamine oli tingitud alkoholi tarvitamisest. Vangistuse jooksul ei ole vägivaldsust täheldatud. Enne vangistust põgenes isik probleemide eest alkoholi abil. Hetkel on kinnipeetav eesmärgiks seadnud töötamise ja lapsega koosolemise. Ta väärtustab perekonda ning teeb pingutusi, et saaks pojaga kokku vähemalt üle kahe kuu lühiajalisel kokkusaamisel. Praeguseks on isik ametnikega suhtlemisel muutunud viisakamaks ning probleeme ei ole enam esinenud (varasemalt on teda korduvalt distsiplinaarkorras karistatud). 3 Kinnipeetav ei ole olnud kriminaalhooldusel. Ta on seadnud endale realistlikud pikaajalised eesmärgid. Üldiselt mõistab ta ühiskonnaliikmeks olemise vastutust ja taunib kuritegelikku käitumist. Kinnipeetava puhul on ohustatud isikud, kellega ta koos alkoholi tarvitab ning kellega tekib konfliktsituatsioon. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 32%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 20%. Vangla toetab kinnipeetava ennetähtaegset vanglast vabastamist. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks Vjatšeslav Pampuse vabastamist tingimisi enne tähtaega, teeb vangla ettepaneku määrata talle katseaeg kuni vangistustähtaja lõpuni, s.o kuni 29.12.2017 ning tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest käitumiskontroll pikkusega 14 kuud. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata Vjatšeslav Pampusele KarS § 75 lg 2 p 2,21,4,8 sätestatud kohustused. Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et vanemad lahutasid abielu, kui kinnipeetav oli 11-aastane. Tema enda abielu oli lühiajaline (ca 9,5 kuud) ning abielu lahutati
4. aastal, 3 kuud peale tütre sündi.
5. aastal sündis vabaabielulisest suhtest poeg, kelle eestkostjaks, kohtulahendi alusel kuni 08.08.2016 on I P. Ema väitel on Vjatšeslav Pampuse suhted lähisugulastega jätkuvalt head. Vjatšeslav Pampus oma lapsi kasvatanud ei ole, ka praeguseks 7aastast poega J, kellega ta igapäevaselt peaks hakkama suhtlema tingimisi ennetähtaegse vabastamise järgselt. Telefonivestluses ei osanud I P nimetada Vjatšeslav Pampusele negatiivset mõju avaldada võivaid isikuid vabaduses. Ema sõnul oli Vjatšeslav Pampus juba noorena oma otsustes iseseisev ega lasknud end teistest mõjutada. Kriminaalhoolduse infosüsteemi andmete põhjal võib väita, et vangistuse eelselt Vjatšeslav Pampuse suhtlusringi kuulus mitteseadusekuulekaid isikuid, sh tema poja ema oma eluajal oli narkootiliste ainete tarvitaja. Telefonivestluses I P väitis, et ta lubab Vjatšeslav Pampusel oma korterisse elama asuda, kolmele inimesele elamiseks ruumi jätkub. I P garanteerib Vjatšeslav Pampusele ülalpidamise ning selleks on tal vahendid olemas stabiilse sissetuleku näol, kuid sellele vaatamata peab ta oluliseks, et Vjatšeslav Pampus asuks tööle ning teeniks enesele elatist seaduslikul viisil. Vabanemise järgselt garanteerib kinnipeetavale töökoha Lääne-Virumaal xxxx vallas xxxx külas asuv ettevõtte xxxx AS, kus Vjatšeslav Pampus praegugi väljaspool vanglat töötab. Kontaktisiku sõnul asus Vjatšeslav Pampus selles ettevõttes tööle hiljuti, jaanuari lõpus. Töötajate ja vanglast väljas töölkäivate kinnipeetavatele vedu tööle ja tagasi toimub tööandja poolt sama transpordiga. Vjatšeslav Pampusega ei ole probleeme ilmnenud seoses tema töötamisega. Garantiikirja tööle võtmise kohta ennetähtaegse vabastamise järgselt ei ole, kuid kontaktisiku väitel tööandja on huvitatud Vjatšeslav Pampusest kui töötajast just tema tööalastest oskustest tulenevalt. Vjatšeslav Pampusel on hagisid tasutud ca 2500 euro ulatuses ning vabanemisfondis on 1041,04 eurot, mis võimaldab vabaduses esialgu hakkama saada. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks Vjatšeslav Pampuse vabastamist tingimisi enne tähtaega, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata talle katseaeg kuni vangistustähtaja lõpuni, s.o kuni 29.12.2017 ning tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest käitumiskontroll pikkusega 14 kuud. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata Vjatšeslav Pampusele KarS § 75 lg 2 p 2,21,4,8 sätestatud kohustused. Vjatšeslav Pampus kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Esimese karistuse sai ta trahvi näol. Apellatsioonikohus leidis käesolevas asjas, et oli enesekaitsepiiride ületamine ja välistas julma viisi, kuid tunnistas raskendavaks asjaoluks kuriteo toimepanemise joobeseisundis. Kinnipeetav tahab vabaneda, et kasvatada oma poega, kelle ema on surnud. Ta töötab ettevõttes xxxx AS. Nüüd tehti temaga tähtajatu tööleping ja on olemas garantiikiri, et talle võimaldatakse seal töökoht abitöölisena. 4 Abiprokurör Elle Karm on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa Vjatšeslav Pampuse tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Viru Vangla poolt 04.02.2016 koostatud iseloomustuses nõustutakse kinnipeetava enne tähtaega vangistusest vabastamisega, kuid prokuratuuri arvates ei ole V. Pampuse ennetähtaegne vabastamine käesoleval ajal põhjendatud. KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Nad ei ole kõik ühe kaaluga ning juhul, kui positiivseid asjaolusid esineb arvuliselt isegi rohkem, ei ole automaatselt tagatud kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabanemine. Tegemist on kohtu kaalutlusotsusega ning iga tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamisel tuleb lähtuda konkreetset asja iseloomustavatest positiivsetest ja negatiivsetest argumentidest, mis omavad erinevat kaalu. Lisaks sellele on vältimatu tähele panna ühiskonna arusaamu õiglasest karistusest, s.o seda, et rasked kuriteod väärivad rangelt ühiskonna hukkamõistu. Seega on kohtul õigus jätta süüdlane vabastamata ka vaid kuriteo raskuse motiivil. V. Pampus kannab karistust I astme isikuvastase kuriteo - mõrva eest. Prokurör arvab, et sedavõrd raske eluvastase kuriteo toimepanemise korral ei ole üldjuhul süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine põhjendatud. Teise inimese tapmise toimepanemine ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Kuriteo tehiolude kohaselt löödi kannatanut haamri, noa ja klambrilööjaga umbes 30 korda pea ja ülakeha piirkonda ja tekitati hulgaliselt haavu. Arvestades toimepandud kuriteo vägivaldsust ning selle tagajärgede pöördumatust on need vabastamise küsimuse lahendamisel kaalukamad kui süüdimõistetu võimalused vabaduses (kindla elukoha olemasolu, lähedaste toetus jm). Sellise isiku ennetähtaegse vabastamise korral saaks ühiskonna ja kannatanu lähedaste õiglustunne tugevalt riivata. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi kuritarvitamisega. Iseloomustuse kohaselt on V. Pampus ohtlik avalikkusele ja tema poolt üldise korduva kuriteo ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on vastavalt 32% ja 20%. Seega on V. Pampuse puhul olemas arvestatav uue kuriteo toimepanemise tõenäosus. Senises kohtupraktikas on peetud ennetähtaegse vabastamise oluliseks eelduseks distsiplinaarrikkumiste puudumist. V. Pampusel kehtivaid distsiplinaarkaristusi ei ole. Sellest aga ei saa järeldada, et õigusrikkumiste puudumine iseenesest omab märgilist tähendust isikuomaduste üle otsustamisel, sest õiguskuulekas käitumine peaks olema normiks ka kinnipidamisasutuses. Ennetähtaegse vabastamise otsustamisel ei saa lähtuda ainult isiku rahuldavast käitumisest vangistuse ajal ning jätta kõrvale toimepandud kuritegude raskus ning isiku varasem ükskõikne suhtumine teiste inimeste turvatundesse ja isikupuutumatusse. Prokurör peab vajalikuks märkida, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Mida raskema kuriteo eest on vanglakaristus mõistetud, seda erandlikumad peavad olema asjaolud, et õigustada kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Nimetatud vangistatu puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Lähtudes eeltoodust on prokuratuur Vjatšeslav Pampuse vangistusest ennetähtajalisele vabastamisele vastu. KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Vjatšeslav Pampus ei kuulu vangistusest tingimisi 5 enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 2 korral ning ta kannab oma esimest vanglakaristust. Väärib märkimist, et Vjatšeslav Pampus kannab karistust esimese astme raskeima isikuvastase kuriteo, s.o mõrva eest KarS § 114 p 1 järgi. Kohus peab ennetähtaegse vabastamise korral võtma arvesse kuriteo toimepanemise asjaolusid. Kinnipeetav tappis ühise alkoholitarvitamise ajal isiklikel ajenditel tekkinud tüli käigus julmal viisil kannatanu, lüües teda haamri, noa ja klambrilööjaga vähemalt 30 korda pea ning ülakeha piirkonda. Tartu Ringkonnakohus on oma 14.05.2010 otsuses märkinud, et erinevate murdude, rebendite ja lömastuste tekitamiseks on vajalik rakendada suhteliselt tugevat jõudu, mis iseloomustab Vjatšeslav Pampuse eesmärki ja jõhkrat viisi tapmise toimepanemiseks. Lisaks märkis teise astme kohus, et hulgivigastuste paiknemine elutähtsates piirkondades on käsitletav brutaalse tapmisviisina. Arvestades Vjatšeslav Pampuse poolt toimepandud kuriteo raskust ja tema süü suurust ning seda, et tema karistusaja lõpuni on jäänud rohkem kui 1 aasta 8 kuud, ei vastaks kohtu hinnangul käesoleval ajal tema vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega ühiskonna ja kannatanu lähedaste õiglustundele, samuti karistuse mõistmise eesmärkidele ning oleks ilmselgelt ennatlik. Lisaks oli kinnipeetaval enne vangistust probleeme alkoholi kuritarvitamisega, sest alkoholijoobes olles kaotas ta enesevalitsuse. Kohus nõustub prokuröriga selles osas, et mida raskem on toimepandud kuritegu ja pikem kandmata karistuse osa, seda erandlikumad peavad olema kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist õigustavad asjaolud. Kohus leiab, et Vjatšeslav Pampuse puhul selliseid erandlikke asjaolusid käesoleval ajal ei esine. Positiivsena võib kinnipeetava puhul välja tuua selle, et tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused ning ta on olnud tööga hõivatud nii vanglas kui ka väljaspool vanglat. Lisaks on ta osalenud erinevates sotsiaal- ja sõltuvusvõõrutusprogrammides, omandanud riigikeele B1 tasemel. Alates 30.04.2015 kannab ta karistust avavanglaosakonnas. Vabanedes on kinnipeetaval olemas kindel elu- ja töökoht ning lähedaste, eelkõige ema toetus. Kohtu hinnangul ei kaalu kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384,
6. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik