3-14-53264/82

MÄÄR US Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Agu Timmi, Maili Lokk, Tiina Pappel 03.03.2016, Tartu 3-14-53264 Artemi Kurvitsa kaebus tema ümberpaigutamiseks Viru Vanglast Tartu Vanglasse Tartu Halduskohtu 09.02.

1. a määrus Artemi Kurvitsa määruskaebus Kirjalik menetlus Määruskaebuse esitaja Artemi Kurvits RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 09.02.
2. a määruse resolutsiooni p 1 muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
3. Viru Vanglas registreeriti 14.01.2014 kaebaja taotlus tema ümberpaigutamiseks Viru Vanglast Tartu Vanglasse. Viru Vangla jättis 03.02.
4. a otsusega nr 6-10/1648-2 kaebaja taotluse rahuldamata. Kaebaja esitas 06.02.2014 vaide eelnevalt nimetatud otsusele. Justiitsministeeriumi 17.03.
5. a vaideotsusega nr 11-7/14-493-5 jäeti kaebaja vaie rahuldamata.
6. Kaebaja esitas 21.12.2014 Tartu Halduskohtule hiljem täiendatud kaebuse, mille kohaselt ta soovib, et ta paigutataks Viru Vanglast ümber Tartu Vanglasse. Ühtlasi esitas kaebaja menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel.
7. Tartu Halduskohus jättis 25.09.
8. a määrusega kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata, kaebuse käiguta ning andis kaebajale kaebetähtaja ennistamise taotluse esitamiseks ja riigilõivu tasumiseks tähtaja. Kaebaja esitas määruskaebuse, milles palus Tartu Halduskohtu 25.09.
9. a määruse tühistada ning vabastada ta riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel. Tartu Ringkonnakohus jättis 12.11.
10. a määrusega kaebaja määruskaebuse rahuldamata. Kaebaja esitas 29.11.2015 Riigikohtule määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu 12.11.
11. a määruse peale, mille Riigikohus jättis 17.12.
12. a määrusega menetlusse võtmata.
13. Tartu Halduskohus tagastas 06.01.
14. a määrusega kaebaja kaebuse põhjusel, et kaebaja ei olnud riigilõivu tasunud. Kaebaja esitas 14.01.2016 määruskaebuse, milles palus vabastada ta riigilõivu tasumisest seoses kaebaja maksejõuetusega. Ühes määruskaebusega esitas kaebaja taotluse haldusasja menetleva kohtuniku taandamiseks. Tartu Halduskohus jättis 22.01.
15. a määrusega kaebaja taotluse haldusasja menetleva kohtuniku taandamiseks rahuldamata. Tartu Halduskohtu esimees jättis 25.01.
16. a määrusega kaebaja taotluse haldusasja menetleva kohtuniku taandamiseks samuti rahuldamata.
17. Tartu Halduskohus jättis 28.01.
18. a määrusega rahuldamata kaebaja taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks määruskaebuse esitamisel Tartu Halduskohtu 06.01.
19. a määruse peale. Seejuures jättis halduskohus Tartu Halduskohtu 06.01.
20. a määruse peale esitatud määruskaebuse käiguta andes kaebajale riigilõivu tasumiseks tähtaja. Kaebaja esitas 31.01.2016 taotluse riigi õigusabi saamiseks Tartu Halduskohtu 25.01.
21. a määruse vaidlustamiseks. Tartu Halduskohtusse saabus 04.02.2016 kaebaja määruskaebus Tartu Halduskohtu 28.01.
22. a määruse peale.
23. Tartu Halduskohus jättis 09.02.2016 määrusega kaebaja taotluse riigi kulul õigusabi saamiseks rahuldamata (p 1) ning võttis kaebaja määruskaebuse Tartu Halduskohtu 28.01.
24. a määruse resolutsiooni p 1 peale menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas koos materjalidega Tartu Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks (p 2). Esmalt leidis halduskohus, et esineb riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 toodud alus kaebajale riigi õigusabi andmisest keeldumiseks. Halduskohtu hinnangul on kaebaja ise võimeline kaitsma oma õigusi halduskohtumenetluses ning haldusmenetluses, sest kaebaja on kaebuses nimetatud eesmärgi saavutamiseks esitanud vanglale esmalt korrektselt vormistatud taotluse ning seejärel vaide, kaebuses halduskohtule on kaebaja selgelt esitanud taotluse ja väited kaebuse faktilise aluse kohta, samuti menetluslikud taotlused, kaebaja on menetlusosalisena varem korduvalt osalenud halduskohtumenetluses ning kasutanud muu hulgas ka edasikaebeõigust. Halduskohus leidis, et kaebaja on omalt poolt esitanud asja lahendamiseks vajalikud seisukohad ja tõendid ega vaja juriidiliste teadmistega isiku abi enam täiendavate seisukohtade esitamiseks, kuna HKMS ei nõua kaebuses õiguslike põhjenduste esitamist ning kohaldamisele kuuluva seaduse otsib kohus. Halduskohus märkis, et halduskohtumenetluses valitsev uurimisprintsiip ja selgitamiskohustus aitavad kompenseerida kaebaja õigusalaste teadmiste võimalikku puudumist. Samuti leidis halduskohus, et esineb ka RÕS § 7 lg 1 p 2 toodud alus kaebajale riigi õigusabi andmisest keeldumiseks. Halduskohus asus seisukohale, et kaebajal puudub õigus, mille kaitsmiseks ta õigusabi taotles, kuna Tartu Halduskohtu esimehe 25.01.
25. a määrus, ei ole iseseisvalt edasikaevatav. Lisaks tõi halduskohus välja, et kaebaja selgitas, et vajab riigi õigusabi selleks, et vaidlustada Tartu Halduskohtu esimehe 25.01.
26. a määrust, millega jäeti kaebaja taotlus kohtuniku taandamiseks rahuldamata, samas väitis kaebaja oma 31.01.2016 esitatud avalduses, et tal ei olnud kavatsust taandada asja arutavat kohtunikku. Halduskohus selgitas, et kuigi riigi õigusabi saamise esmaseks eelduseks on taotleja maksejõuetus, on kohtupraktikas asutud seisukohale, et kui kohus teeb taotluse põhjal kindlaks RÕS § 7 lg-s 1 sätestatud aluse, ei pea kohus enam hindama taotleja majanduslikku seisundit. Kuna halduskohus leidis, et esinevad RÕS § 7 lg 1 p-dest 1 ja 2 tulenevad kohased alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, siis puudus vajadus taotleja majandusliku seisundi hindamiseks ja maksejõuetuse kindlakstegemiseks.
27. Tartu Ringkonnakohus jättis 01.03.
28. a määrusega kaebaja määruskaebuse Tartu Halduskohtu 28.01.
29. a määruse resolutsiooni p 1 peale rahuldamata. 2 2 MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
30. Kaebaja esitas 21.02.2016 määruskaebuse Tartu Halduskohtu 09.02.
31. a määrusele. Kaebaja leidis, et Tartu Halduskohtu kohtunik Kadri Palm on haldusasja nr 3-14-53264 lahendamise venitamisega püüdnud viia kaebajat tema talumisvõime nõrkemiseni, moonutanud kaebaja kaebuse tähendust ning jätnud tähelepanuta kaebaja esitatud tõendid. Kaebaja palus kaitsta teda Viru Vangla omavoli eest ning taandada kohtunik Kadri Palm, kes mahitab Viru Vangla omavoli. Kaebaja palus ringkonnakohtul Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konventsiooni artikli 13 ja Eesti Vabariigi põhiseaduse §-de 13 ja 15 alusel anda talle riigi õigusabi, et kaebaja saaks efektiivselt kaitsta oma õigusi omavoli eest avalikus kohtuprotsessis. Samuti kinnitas kaebaja, et temalt ei lähtu kohtunik Kadri Palmile etteheiteid, kuna faktidest nähtub, et Kadri Palm ei ole kompetentne seisma vastu omavolile ja kodanikku selle eest kaitsma Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konventsioonis ja Eesti Vabariigi põhiseaduses sätestatud viisil.
32. Tartu Halduskohus võttis 09.02.
33. a määruse resolutsiooni p 1 peale esitatud määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ning edastas Tartu Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
34. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus.
35. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruses esitatud seisukohtadega ega pea neid vajalikuks korrata (HKMS § 203 lg 1 ja § 201 lg 4). Ükski määruskaebuses esitatud väidetest ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks.
36. Seega puuduvad alused Tartu Halduskohtu 09.02.
37. a määruse resolutsiooni p 1 tühistamiseks ning esitatud määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi 3 /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk 3 /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel