(alates 01.01.2015
lg 1) järgi, lühimenetluse korras Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Pavel Gordijevski Süüdistatav Aza Vishnyakova Elukoht: xxx; viibimiskoht: Viru Vangla, isikukood: 47911223713; määratlemata kodakondsus; algharidus; emakeel: vene keel; xxx. Kriminaalkorras karistatud 2-l korral, neist viimane: - 23.09.2013 Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt
lg 2 p 1 järgi vangistusega 1 aasta ning
69 lg 1 alusel asendati mõistetud karistus üldkasuliku tööga 720 tunni ulatuses. Viru Maakohtu 10.11.2015 määrusega pöörati karistuse kandmata osa (8 kuud 11 päeva vangistust) täitmisele. Karistuse kandmise algus alates 07.11.2015. Tõkend – elukohast lahkumise keeld alates 18.09.2015 (viibis vahi all alates 27.08.2015 kuni 18.09.2015). Kannab karistust 23.09.2013 kohtuotuse alusel. Kaitsja Lepinguline kaitsja Silvi Erro Kohtuistungi toimumise aeg 18.02.2016 RESOLUTSIOON Tunnistada Aza Vishnyakova süüdi
(alates 01.01.2015
MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada Aza 1 1-16-254 Vishnyakovat vangistusega 2 (kaks) kuud.
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka vahi all viibitud aeg alates 27.08.2015 kuni 18.09.2015, so 23 (kakskümmend kolm) päeva ja mõista lõplikult ärakandmisele 1 (üks) kuu ja 7 (seitse) päeva vangistust.
lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Viru Maakohtu Narva kohtumaja 23.09.2013 kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisele pööratud vangistuse osa (8 kuud ja 11 päeva vangistust) võrra ning mõista Aza Vishnyakovale liitkaristuseks 9 (üheksa) kuud ja 18 (kaheksateist) päeva vangistust. Arvata karistusest maha 23.09.2013 kohtuotsuse järgi kantud vangistus (07.11.2015 kuni 18.02.2016), so 3 (kolm) kuud ja 12 (kaksteist) päeva ning mõista lõplikult ärakandmisele 6 (kuus) kuud ja 6 (kuus) päeva vangistust. Vangistuse kandmise alguseks lugeda 19.02.
(alates 01.01.2015
lg 1) järgi selles, et 12.04.2014 kella 01.00 paiku Narvas, Pähklimäe 4a asuva öökluubi LUX hoones kasutas ta füüsilist vägivalda Xxx suhtes, nimelt korduvalt lõi teda rusikaga vastu nägu, tekitades kannatanule füüsilist valu ja kehavigastusi.
(kuni 31.12.2014 redaktsioonis) näeb ette vastutuse teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti löömise, peksmise või valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise eest. Kvalifitseerivate tunnuste puudumisel on sama tegevus alates 01.01.2015 karistatav
MS § 233 lg-le 1 lahendab kohus käesolevat kriminaalasja lühimenetluses kriminaaltoimiku materjali põhjal. Kohtuistungil jäi süüdistatav oma varasemate ütluste juurde, ei soovinud midagi lisada ning tunnistas oma süüd. Kohus, uurinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt, leiab järgmist. Kannatanu Xxx (tl 5) ütluste kohaselt oli ta ööl vastu 12.04.2014.a. koos sõbrannadega (Xxx, Xxx ja Xxx) ööklubis Lux. Kella 01.00 paiku õues olles tõukas ta kogemata võõrast tütarlast, kellega koos oli veel kaks naisterahvast. Kannatanu vabandas, kuid naisterahvad hakkasid teda solvama, juustest kiskuma ja lööma. Üks nendest naistest, mustlanna, ning kannatanu sõbrannad üritasid neid lahutada. Naastes majja läks kannatanu tualettruumi ja avastas, et need samad kolm naist olid seal. Üks neist liikus ukse juurde ning hoidis seda kinni, et keegi ei saaks siseneda ega väljuda. Mustlanna astus kannatanu juurde ning ütles, et kähmluse käigus kannatanu lõi teda vastu jalaga. Seejärel lõi ta kannatanule parema käega neli korda vastu vasakut põske ja kõrva. Sel hetkel tuli tualetti kannatanu noormees Xxx ning tütarlapsed rahunesid maha ja ta sai tualetist ära minna. Kannatanu sõnul tekitati talle kehavigastusi ja ta tundis valu ning ta pöördus traumapunkti. Viimast kinnitab ka SA Narva Haigla patsiendikaart (tl 9-12), millest nähtub, et Xxx pöördus 12.04.2014 kell 04.12 Narva haiglasse ning tal tuvastati põrutushaav huule sisepinnal ning marrastused nina ja vasaku põse piirkonnas. Samad vigastused tuvastati ka 12.04.2014 kell 12.45 uurimisasutuses teostatud isiku läbivaatusel (tl 8). Protokolli kohaselt oli kannatanul läbivaatuse hetkel paremal pool laubal kriimustus; vasakul põsel kolm erineva pikkusega (viiest kuni kolme sentimeetrini) kriimustust; vasakul põsel, lähemale vasakule kõrvale, tugev punetus ning paistetus; ülahuulel oli näha hematoom; ala- ja ülahuule sisemine pool oli katki. Patsiendikaardis ja läbivaatusel märgitud vigastused kinnitavad kannatanu selgitusi saadud löökide osas ning kirjeldatud vigastusi tuleb kohtu hinnangul käsitleda
Kannatanu ütlusi ööklubi õues toimunud konflikti osas kinnitab ka tunnistaja Xxx (tl 16). Tunnistaja sõnul ei toimunud õues kannatanu peksmist, tegemist oli kähmlusega. Kusjuures tunnistaja ütlustest nähtuvalt oli üks konfliktis osalenud tütarlastest Aza nimeline. Klubisse tagasi minnes läks Xxx tualetti ning kui tunnistaja üritas talle mitme minuti pärast järgi minna, siis need samad tütarlapsed, kes osalesid õues toimunud konfliktis (sh Aza), hoidsid 3 1-16-254 ust seestpoolt kinni. Kui hiljem Xxx noormehel õnnestus tualetti siseneda, läks Aza koos sõbrannadega ära ning Xxx jäi tualetti. Tunnistaja sõnul oli kannatanu nägu katki ja kannatanu ise selgitas talle, et seda tegi mustlanna. Kannatanu ütlustega ööklubis Lux toimunu osas haakuvad ka tunnistaja Xxxi selgitused (tl 24). Tunnistaja sõnul ta nägi, et kannatanu läks tualetti ning jäi teda garderoobi juurde ootama. Sel hetkel märkas, et Xxx sõbranna üritas tualeti ust avada, kuid keegi hoidis ust kinni. Tunnistaja läks ukse juurde ja tõmbas selle jõuga lahti. Seestpoolt hoidis ust kinni heledapäine tütarlaps ja tualettruumis oli veel üks tumedapäine tütarlaps ja mustlanna. Mustlanna seisis Xxx juures, kuid sel hetkel kui tunnistaja tualetti sisenes, tema juuresolekul midagi ei toiminud. Xxx ütles tunnistajale, et tualettruumis mustlanna lõi teda vastu nägu. Nii kannatanu kui ka tunnistaja Xxx viitavad äratundmiseks esitamise protokollides, et üheks konfliktis osalejaks ja kannatanut tualettruumis löönud isikuks oli Aza Vishnyakova (tl 1720, 25-28). Ka süüdistatav Aza Vishnyakova ise tunnistab (tl 33), et ta oli süüdistuses nimetaud ajal ööklubis Lux ning osales kõnealuses konfliktis. Kuid enda sõnul andis ta tualetis kannatanule vaid ühe kõrvakiilu, lüües kannatanut ühel korral peopesaga vastu põske. Huule vigastust tema ei tekitanud, see oli kannatanul juba õues. Ka kannatanu ütlustest nähtub, et tualetis lõi süüdistatav teda üksnes vastu vasakut põske ja kõrva. Seega kiirabikaardist nähtuv ja ka läbivaatusel fikseeritud huule vigastus pidi tekkima eelnevalt õues toimunud konflikti käigus, kuid see ei ole süüdistuse esemeks. Samas ei ole kohtu hinnangul veenev süüdistatava väide, et tualetis anti vaid üks nn lahtise käega löök põse piirkonda. Ei ole usutav, et sellisel viisil toimunud löögi tagajärjel said kannatanu põsele tekkida marrastused ning tugev paistetus, mis olid nähtavad ka ligi kümme tundi hiljem toimunud isiku läbivaatusel. Taoliste vigastuste ja löögijälgede tekkimine näitab, et löömisel pidi olema rakendatud tugevat jõudu või siis oli tegemist mitmekordse löömisega. See kinnitab kannatanu versiooni, et lööke oli mitu ning süüdistatav sooritas need rusikaga. Eelnevalt käsitletud tõendid kogumis kinnitavad, et süüdistuses märgitud ajal ja kohas löödi kannatanut korduvalt rusikaga näo piirkonda. Kannatanu, tunnistaja Xxx ja süüdistatava enda ütlustega on tõendatud, et lööjaks oli süüdistatav Aza Vishnyakova. Faktid, et tegemist oli korduvate ja tugevate löökidega, mis olid suunatud ühe konkreetse kannatanu vastu, näitavad, et tegemist oli sihipärase tegevusega, mille eesmärgiks oli kannatanule valu ja kehavigastuste põhjustamine. Seega oli kannatanu löömine pandud toime kavatsetult. Kõike eelöeldut kokkuvõttes on kohus seisukohal, et süüdistuses kirjeldatud kehaline väärkohtlemine on aset leidnud ning Aza Vishnyakova tegevuses on tuvastatud
(kehtivas redaktsioonis § 121 lg 1) järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, st kavatsetult teise inimese löömine, millega põhjustati kannatanule valu ja tervise kahjustusi. Karistus Teo toimepanemise ajal kehtinud
Alates 01.01.2015 jõustunud redaktsioonis vastab süüdistatava tegevus
lg-le 1, mis näeb ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse.
lg 2 kohaselt on seadusel, mis välistab teo karistatavuse, kergendab karistust või muul viisil leevendab isiku olukorda, tagasiulatuv jõud isiku suhtes, keda ei ole selle teo eest jõustunud otsusega karistatud. 4 1-16-254 Kuivõrd kehtiva
lg 1 sanktsioonimäär on varasemaga võrreldes oluliselt madalam, on kehtiva redaktsiooni näol tegemist seadusega, mis on süüdistatava suhtes leebem ning karistuse mõistmisel tuleb lähtuda kehtiva
Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuriteo raskust ja laadi ning süüdistatava isikut. Aza Vishnyakova karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendava asjaoluna võtab kohus arvesse, et Aza Vishnyakova tunnistas kohtuistungil oma süüd kuriteo toimepanemises. Isikut iseloomustavate andmetena võtab kohus arvesse, et Vishnyakovat on varasemalt kahel korral kriminaalkorras karistatud, viimane kord Viru Maakohtu Narva kohtumaja 23.09.2013 otsusega
lg 2 p 1 järgi 1-aastase vangistusega, mis asendati üldkasuliku tööga 720 tunni ulatuses. Viru Maakohtu 10.11.2015 kohtumäärusega pöörati karistuse kandmata osa (8 kuud ja 11 päeva vangistust) täitmisele. Süüdistatava varasem käitumine välistab rahalise karistuse (kui kergemaliigilise karistuse) kohaldamise. Teda on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, kuid vaatamata sellele on ta jätkanud süütegude toimepanemist. Lisaks tuleb arvestada, et varasemad karistused on mõistetud erinevate varavastaste süütegude toimepanemise eest ja ka käesoleva kriminaalmenetluse ajal puudus süüdistataval töökoht. Neil asjaoludel on kohtul põhjust arvata, et süüdistataval puuduvad legaalsed sissetulekud, mille arvelt rahalist karistust täita. Seetõttu on kohtu hinnangul karistuse eesmärkide saavutamiseks vajalik kohaldada vangistust. Võttes arvesse toimepandud süüteo tehiolusid ja raskust (kehavigastuse tekitamine avalikus kohas, võõrale inimesele) etteheidetava kuriteokoosseisu teokirjelduse kontekstis, on kohtu hinnangul tegemist rikkumisega, mille raskus on keskmine. Samas tuleb kergendava asjaoluna arvestada süü tunnistamist, mistõttu tuleb mõista karistus alla keskmise määra. Kohus peab põhjendatuks ja karistuse eesmärke kandvaks karistuseks 3-kuulist vangistust. Kuna kriminaalasja arutati lühimenetluses, tuleb mõistetud karistust vastavalt KrMS § 238 lgle 2 vähendada ühe kolmandiku võrra ning karistuseks jääb kaks kuud vangistust. Sellest tuleb
lg 1 alusel arvata maha eelvangistuses viibitud aeg (27.08-18.09.2015, so 23 päeva) ning lõplikuks karistuseks jääb üks kuu ja seitse päeva vangistust. Kuna kuritegu oli pandud toime ajal, mil Vishnyakova täitis eelmise kohtuotsusega mõistetud asenduskaristust – üldkasulikku tööd, peab
lg 7 ja § 65 lg-st 2 tulenevalt käesoleva otsusega mõistetud karistust suurendama Viru Maakohtu Narva kohtumaja 23.09.2013 kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisele pööratud osa - 8 kuud ja 11 päeva vangistust võrra ning mõistma liitkaristuseks 9 kuud ja 18 päeva vangistust. Mõistetud karistusest tuleb maha arvata käesoleva kohtuotsuse tegemise ajaks kantud 3 kuud ja 12 päeva vangistust (07.11.2015 kuni 18.02.2016) ning mõista lõplikult ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 6 kuud ja 6 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks on käesoleva otsuse kuulutamise aeg, st 19.02.2016. Kohtu hinnangul ei esine antud juhul seadusest tulenevat alust kohaldada vangistuse asemel mõnd asenduskaristust või jätta mõistetud vangistus tingimuslikult täitmisele pööramata. Teisalt, isegi juhul, kui karistusseadustik taolise võimaluse annaks, ei oleks selle rakendamine antud juhul põhjendatud. Kuna Vishnyakovat on varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud ja etteheidetava teo pani ta toime ajal, mil ta kandis eelmise kohtuotsusega mõistetud asenduskaristust, siis on ilmne, et vangistuse tingimis täitmisele pööramata jätmine ning asenduskaristus ei ole pannud 5 1-16-254 Vishnyakovat hoiduma edaspidi uute kuritegude toimepanemisest. Sel põhjusel ei pea kohus antud juhul võimalikuks kohaldada asenduskaristust või jätta karistus tingimisi täitmisele pööramata. Nimetatud seisukohta ei väära ka süüdistatava perekondlik seis (st alaealise lapse olemasolu). Vishnyakovale oli teada, et üldkasuliku töö teostamise ajal uue kuriteo sooritamise korral pööratakse eelmise kohtuotsusega mõistetud vangistus täitmisele. Fakt, et ta sellest hoolimata pani teadlikult toime järjekordse kuriteo, näitab, et Vishnyakova enda jaoks ei oma lapse heaolu nii olulist tähtsust, et see sunniks teda õiguskuulekalt käituma ning mitte andma alust vabadusekaotusliku karistuse täitmisele pööramiseks. Vähetähtis ei ole ka tõik, et Viru Maakohtu Narva kohtumaja 23.09.2013 kohtuotsusega mõistetud asenduskaristuse kandmisel rikkus süüdistatav üldkasuliku töö sooritamise tingimusi, mistõttu pööras kohus vangistuse 10.11.2015 kohtumäärusega täitmisele. See kinnitab veelkord, et Vishnyakova ei võtnud talle mõistetud asenduskaristust tõsiselt ning seetõttu peab kohus vajalikuks pöörata mõistetud vangistus täitmisele. Menetluskulud Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt. Menetluskuludeks on käesolevas kriminaalasjas sundraha ja kaitsjatasud. Kohtu hinnangul ei esine süüdistatava isikut arvesse võttes selliseid asjaolusid, mis tingiks temalt väljamõistmisele kuuluvate menetluskulude osalise riigi kanda jätmise. Kuna kohus mõistab süüdistatavale karistuseks vangistuse, on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulude maksmise ajatamine ühele aastale. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt kuulub süüdistatavalt riigituludesse väljamõistmisele sundraha 645 eurot. Lisaks tuleb KrMS §-dest 175 ja 180 lähtudes mõista Vishnyakovalt välja määratud kaitsja Galina Tšelnokova poolt osutatud õigusabi kulu 312 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel annab kohus Aza Vishnyakovale õiguse tasuda väljamõistetud menetluskulud summas 957 eurot osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust ühe aasta jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Astrid Asi Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.