Obsah (13)

§ 76§ 199§ 68§ 65§ 140§ 121§ 275§ 263§ 64§ 74§ 75§ 349§ 25

1-15-5679 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 19.04.2016. a, Tartu kohtumaja, Tartu, Kalevi 1 Kriminaalasja number 1-15-5679 Täitmiskohtunik Madis Kägu Istungisekretär Ragne

§ 76ja Kr

MS § 426, 432 kohus määras: jätta vabastamata Ants Tauk (isikukood 36505255718) Tartu Maakohtu 13.11.

1. a otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. Välja mõista Ants Taukilt menetluskulu kaitsjatasu 96.- eurot (üheksakümmend kuus eurot), mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank AS, nr 221023778606 Swedbank AS või nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaal, viitenumber
2. Selgituseks märkida: „Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja, määruse number ja isiku nimi, kelle eest tasutakse“. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtumääruse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajal menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtumäärus menetluskulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. 1 Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule 15 päeva jooksul kohtumääruse teatavaks saamisest arvates. Põhjendused Ants Tauk tunnistati süüdi Tartu Maakohtu 13.11.
3. a otsusega

§ 199

lg 2 p 9 järgi ja mõisteti karistuseks 3 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud 2 päeva karistusaja hulka ja mõisteti karistuseks 2 kuud 28 päeva vangistust.

§ 65

lg 1, 64 lg 1 alusel suurendati mõistetud karistust osaliselt Tartu Maakohtu 26.10.

1. a otsusega mõistetud karistuse, s.o 10 kuu 22 päeva vangistuse võrra ja mõisteti lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks 11 kuud 22 päeva vangistust. Kandmise algus 18.09.
2. a. Tartu Maakohtu 10.02.
3. a määrusega täpsustas kohus Ants Tauki poolt kandmisele kuuluvat karistust. 10.02.
4. a määruse alusel tuleb Ants Taukil Tartu Maakohtu 13.11.
5. a otsuse järgi alates 02.02.
6. a ära kanda 7 kuud ja 20 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus oli 18.09.
7. a ja lõpp on 22.09.
8. a. Õigus taotleda ennetähtaegset vabastamist tekkis 26.03.
9. a. Ants Tauki on enne käesolevat vangistust kriminaalkorras karistatud 16-l korral: 1) 14.01.
10. a Valga Rajooni Rahvakohtu poolt ENSV KrK § 140 lg 2 p 1 järgi rahatrahviga 100 rubla; 2) 29.05.
11. a Tallinna Mererajooni Rahvakohtu poolt ENSV KrK § 1771 lg 1 järgi 8 kuu pikkuse vangistusega; 3) 18.02.
12. a Viljandi Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1 järgi rahalise karistusega 100 päevamäära; 4) 01.12.
13. a Viljandi Maakohtu poolt

§ 140lg 2 p 1, 2, 3 järgi 1 aasta 3 kuu pikkuse vabadusekaotusega; 5) 07.11.1995. a Valga Maakohtu poolt Kr

K § 141 lg 2 p 2,3 järgi 6 aasta pikkuse vangistusega; 6) 26.06.

1. a Valga Maakohtu poolt 207 lg 1 järgi 1 aasta pikkuse vangistusega, § 195 lg 3 järgi 2 aasta pikkuse vangistusega. KrK § 40 lg 1 alusel karistati liitkaristusega 2 aastat 10 kuud vangistust tingimisi 3-aastase katseajaga KrK § 47 alusel; 7) 23.02.
2. a Valga Maakohtu poolt

§ 121järgi rahalise karistusega 140 päevamäära, s.o 7000 krooni; 8) 31.05.2005.

a Valga Maakohtu poolt

§ 275järgi rahalise karistusega 12 000 krooni; 9) 23.11.2006.

a Tartu Maakohtu poolt

§ 263

p 1 järgi 6 kuu pikkuse vangistusega, § 266 lg 1 järgi 3 kuu pikkuse vangistusega, § 200 lg 2 p4 järgi 3 aasta 4 kuu pikkuse vangistusega.

§ 64

lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 3 aastat 6 kuud vangistust. Kandmise algus 16.07.2006. a; 10) 25.01.2012. a Harju Maakohtu poolt

§ 199lg 2 p 7,9 järgi 1 aasta pikkuse vangistusega. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra ja mõisteti karistuseks 8 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses 2 viibitud 5 päeva ja kandmisele jäi 7 kuud 25 päeva vangistust.

§ 74

lg 1,3 alusel määrati, et vangistust ei pöörata täitmisele, kui Ants Tauk ei pane 18 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab

§ 75lg 1 sätestatud kontrollnõudeid; 11) 22.02.2013.

a Harju Maakohtu poolt

§ 349

järgi 6 kuu pikkuse vangistusega, 209 lg 2 p 1,3 – 25 lg 2 järgi 6 kuu pikkuse vangistusega.

§ 64

lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 6 kuud vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 25.01.2012.

a otsusega karistuseks mõisted karistuse ärakandmata osa, s.o 7 kuu 25 päeva vangistuse võrra ja mõisteti liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 1 aasta 1 kuu 25 päeva vangistust. Kandmise algus 24.06.2012. a; 12) 04.09.2013. a Tartu Maakohtu poolt

§ 25

lg 1,2 – 199 lg 2 p 9 järgi 4 kuu pikkuse vangistusega.

§ 68lg 1 alusel arvati kahtlustatavana kinnipidamise aeg 02.-04.09.2013.

a karistusaja hulka, määrates karistuse kandmise algust lugeda alates 02.09.2013. a; 13) 21.01.2014. a Harju Maakohtu poolt

§ 25lg 2 – 199 lg 2 p 9 järgi 6 kuu pikkuse vangistusega. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra ja mõisteti kandmisele kuuluvaks karistuseks 4 kuud vangistust. Kandmise algus 19.01.2014. a; 14) 21.05.2014. a Tartu Maakohtu poolt

§ 25

lg 1,2 – 199 lg 2 p 9 järgi 6 kuu pikkuse vangistusega.

§ 68

lg 1 alusel arvati kahtlustatavana kinnipidamise aeg 3 päeva karistusaja hulka ja mõisteti karistuseks 5 kuud 27 päeva vangistust.

§ 74

alusel määrati, et vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Ants Tauk ei pane 1 aasta 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab

§ 75lg 1 sätestatud kontrollnõudeid; 15) 12.09.2014.

a Tartu Maakohtu poolt

§ 25

lg 1, 2- 199 lg 2 p 9 järgi rahalise karistusega 321 miinimumpäevamäära, milline karistus loeti

§ 68

lg 1 alusel Ants Tauki eelvangistuses viibitud ajaga, s.o 3 kuu 17 päeva ehk 107 päeva vangistusega kantuks (107 vangistuspäeva on 321 rahalise karistuse päevamäära); 16) 26.10.2015. a Tartu Maakohtu poolt

§ 25

lg 1, 2- 199 lg 2 p 7,9 järgi 5 kuu pikkuse vangistusega.

§ 68

lg 1 arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud 3 päeva ja mõisteti karistuseks 4 kuud 27 päeva vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetud vangistust Tartu Maakohtu 21.05.2014.

a otsusega karistuseks mõistetud vangistuse kandmata osa, s.o 5 kuu 25 päeva vangistuse võrra ja mõisteti liitkaristuseks kohtuotsute kogumis 10 kuud 22 päeva vangistust.

§ 68

lg 1 määrati eelvangistus viibitud aeg arvata karistusaja hulka, lugedes 10 kuu 22 päeva vangistuse kandmise alguseks 18.09.

1. a. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on Ants Tauki kriminaalkorras karistatud 17-l korral ja ta kannab seitsmendat reaalset vangistust. Käesolevalt kannab ta liitkaristust varguste ja varguskatsete eest. Varem on teda korduvalt karistatud varguste ja röövimise (s.h relvastatud), kelmuste, dokumendi kuritarvitamise, omavolilise sissetungi, ametiisiku solvamise, kehalise väärkohtlemise ja huligaansuse eest. 05.02.
2. a seisuga tasumata nõudeid 2687,54 eurot. Vabanemisfondis 1,17 eurot. Enne vangistust elas erinevates kohtades, s.h XXX varjupaigas. Vabanemisel elukoht puudub, soovib jääda Tartusse. Enda sõnul asus pärast põhihariduse omandamist tööle. Vabanemisjärgne töökoht puudub. Päritoluperekonda kuuluvad ema, isa, kolm õde ja kaks venda. Alles on õde ja vend. Õe ja õepojaga on suhelnud vabaduses telefonitsi. Vennaga ei ole suhelnud pikka aega. Suhtlusringkonda kuuluvad kriminaalkorras karistatud isikud, on korduvalt pannud kuritegusid toime grupis, mitmed kuriteokaaslased kannavad käesoleval ajal samuti vangistust. 3 Tal on diagnoositud XXXX haigusi, on saanud ravi. Hetkel kehtivat töövõimetuspensioni ei ole. Kuivõrd on vangistuses mitmendat korda, siis ei esine kohanemisraskusi, depressiooni jt taolisi probleeme. Enesehinnang on adekvaatne, pole võimeline nägema oma probleeme ega ennast analüüsima, suhtub oma olukorda muretult. Korduv kriminaalkorras karistatud ja toimepandud kuritegude iseloom viitavad oskamatusele elada ja lahendada probleeme seaduskuulekalt. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt puudub Ants Taukil toetav võrgustik, kuna ta ei suhtle oma kahe õe ja vennaga. Toetava võrgustiku puudumine võibki omakorda tingida madala enesehinnangu, negatiivse mina-pildi ja motivatsiooni puudumise muutuda paremaks inimeseks. Varasema kriminaalhoolduse ajal on asjaomased spetsialistid püüdnud anda endast parima, et Ants Tauk saaks enda igapäevaelu korda seada, kuid kahjuks ei ole Ants Tauk näidanud selleks üles omapoolset initsiatiivi. Ta ei saa elama asuda aadressile XXXX ning arvestades Ants Tauki majanduslikku olukorda ja karistatust, on üsna ebatõenäoline, et ta leiaks endale XXXXvõi selle lähiümbruses töökoha. Prokurör nõustub oma kirjalikus arvamuses Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta Ants Tauki tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Ants Tauk avaldas istungil, et soovib ennetähtaegselt vabastamist. Kaitsja toetab Ants Tauki tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtunik, ära kuulanud kinnipeetava seletuse, kaitsja seisukoha ja läbi vaadanud prokuröri kirjaliku arvamuse tegi kindlaks, et süüdimõistetu on ära kandnud nõutava osa mõistetud karistusest ja seetõttu on olemas ettenähtud formaalne alus tema vabastamiseks tingimisi enne tähtaega. Sisuliselt asja hinnates tuleb asuda seisukohale, et Ants Tauki vabastamine tingimisi enne tähtaega on põhjendamatu. Seitsmeteistkümnel korral kriminaalkorras karistatud Ants Tauk kannab seitsmendat reaalset vangistust, liitkaristus mõisteti varguste ja varguskatsete eest. Varem on teda karistatud muu hulgas röövimise, kehalise väärkohtlemise ja omavolilise sissetungi eest. Kuritegude dünaamika on muutunud kergemaks, kuivõrd isikuvastased vägivallakuriteod on asendunud varavastaste kuritegudega. Kuritegude toimepanemise ajendiks on olnud nii kriminaalne ja asotsiaalne eluviis kui ka mõtlemine ja käitumine. Uute kuritegude toimepanemise tõenäosust suurendab elu- ja töökoha ning kindla sissetuleku puudumine. Ohustatud on ühiskond tervikuna: füüsilised ja juriidilised isikud. Positiivne on, et Ants Taukil puuduvad distsiplinaarkaristused. Samuti temaga igakuiselt läbi viidud vestlusi toimetuleku ja tegevuste läbimise motivatsioonist ja võimalustest. Peale selle on positiivne Ants Tauki soov vangistuses töötada. Samas ei saa jätta tähelepanuta asjaolu, et Ants Taukil puudub vabanedes nii kindel elu- kui ka töökoht. Registrijärgsele aadressile ei saa ta elama asuda kinnistu omaniku vahetumise tõttu, samuti ei ole XXX Linnavalitsusel talle võimalik elamispinda eraldada. Kuigi Ants Tauk on varem töötanud ning õppinud varasemate vangistuste jooksul keevitajaks ja elektrikuks, omas ta töökohta viimati
3. a. Tema majanduslik olukord oli enamasti halb ja ta oli Töötukassas arvel, saades toimetulekutoetust. Vangistuse ajal on teda lähedaste poolt minimaalselt toetatud, kuid vabanedes puuduvad tal lähedased, kes teda majanduslikult aidata saaks. Ants Tauk ise on kinnitanud, et rahaliste vahendite saamiseks ta vabanedes tööle minna ei kavatse, kuna on enda arvates selleks liiga vana. Ressursse elamiseks kavatseb ta saada nagu varem, s.t varastades, proovides seda teha ilma vahele jäämata. 4 Ants Taukil, kellel puuduvad seadusliku eesmärgid tulevikuks ning kelle karistatus ja toimepandud kuritegude iseloom viitavad kinnistunud kriminaalsetele hoiakutele ning üldtunnustatud ühiskonnanormide ignoreerimisele, puudub ka toetav sotsiaalvõrgustik. Ta ei suhtle oma kahe õe ja vennaga ning on kinnitanud, et ei soovigi lähedasi suhteid, kuna ei tunne pereliikmetest ega sõpradest puudust. Samuti ei soovi ta tugiisikut, sest on kindel, et saab üksinda hakkama. Tema suhtlusringkonda kuuluvad kriminaalkorras karistatud isikud. Lisaks neile asjaoludele tunnistab Ants Tauk alkoholilembust, enda sõnul joob ta, kuna meeldib. Väidetavalt on ta kõik kuriteod, s.h vägivaldsed isikuvastased kuriteod pannud toime alkoholijoobes. Ta ei ole motiveeritud alkoholist loobuma. Vägivallakuritegude korduv toimepanemine viitab Ants Tauki vägivaldsele iseloomule ja empaatiavõime puudulikkusele. Peale selle on tal puudulik probleemilahendusoskus, mis avaldub ka vangistuses: kaldub vaidlustama ametnike otsuseid ja lahendusi ning püüab dikteerida, kuidas tema soove täita ja probleeme lahendada. Samas on ta kaaskinnipeetavatega ja ametnikega üldiselt rahumeelselt suhelnud. Kohus arvestab ka riskihindamise tulemust. Vangla, kes ei toeta Ants Tauki tingimisi ennetähtaegset vabastamist, on hinnanud uue üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosuseks 2 aasta jooksul 68% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosuseks 63%, s.t väga kõrgeks. Eeltoodu alusel leiab kohus, et vaatamata mõningatele positiivsetele momentidele ei ole varem korduvalt kriminaalhoolduse nõudeid rikkunud Ants Tauki tingimisi ennetähtaegne vabastamine põhjendatud ning ta tuleb jätta vabastamata. Madis Kägu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 5