MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Tiina Pappel, Einar Vene 4. märts 2016, Tartu Haldusasi Nikolai Lilitškini kaebus Tartu Van

) § 121 lg 1 p 4 alusel. Halduskohus leidis, et vastustaja selgitustest ja tõenditest nähtuvalt ei olnud kaebaja läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust. Tühistamisnõude osas oli vaidemenetlus pooleli ja vaide lahendamiseks ettenähtud tähtaeg ei olnud veel möödunud. Vaide lahendamise tähtaeg algab nõuetekohase vaide esitamisest. Käesoleval juhul olid vaides esinenud puudused, mistõttu anti kaebajale tähtaeg vaides esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Hüvitamisnõude osas ei olnud kaebaja kohtueelset menetlust alustanud. Kaebaja ei olnud ka ise kaebuses väitnud, et ta oleks läbinud kohtueelse menetluse kaebuses esitatud nõuete osas. Seega asus halduskohus seisukohale, et kaebaja kaebus ei ole käesoleval hetkel kohtus menetletav. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

1. N. Lilitškin esitas Tartu Halduskohtu
2. detsembri
3. a määruse peale määruskaebuse. Lisaks saabus Tartu Halduskohtusse
4. detsembril 2015 N. Lilitškini avaldus, mis sisaldas menetlusabi taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks ning ka täiendavaid põhjendusi. Määruskaebuse esitaja on määruskaebuses esitanud hulgaliselt väiteid kaebuse sisu osas ning viidanud siseriiklikele normidele, Euroopa Inimõiguste Kohtu lahenditele ja vangistusõigust reguleerivatele dokumentidele (tl 52-55p, 66-67). Samuti on määruskaebuse esitaja vaidlustanud halduskohtu tegevuse koopiate väljastamata jätmise osas (tl 55), taotlenud enda riigilõivu tasumisest vabastamist (tl 65-65p) ning vaidlustanud kaebuse tagastamise (tl 55-56, 65p-66, 67p-68). Seonduvalt kaebuse tagastamisega väidab määruskaebuse esitaja, et kohus kuritarvitas N. Lilitškini õigusi, kuna ei võimaldanud talle ligipääsu kohtule ning sellega rikkus kohus Euroopa Inimõiguste Konventsiooni artiklit 6 ja
5. Lisaks leiab N. Lilitškin, et vangla rikkus seadust, kuna ei võtnud tema esitatud vaideid menetlusse. Kohus on rikkunud määruskaebuse esitaja õigust olla ära kuulatud kohtus ning tal puudus võimalus kasutada efektiivseid õiguskaitsevahendeid kaebuse suhtes. N. Lilitškini väitel on määrus, millega tema kaebus tagastati, motiveerimata, jättes ta sellega ilma kõikidest õigustest. Määruskaebuse esitaja märkis täiendavalt, et kõik kaebuses esitatud väited olid põhjendatud ning kohus oleks saanud ise asja lahendada. Samuti oleks kohus pidanud omal algatusel koguma tõendeid ning teostama kohtumõistmist. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruses esitatud seisukohtadega ega pea vajalikuks neid korrata (

§ 203lg 1 ja § 201 lg 4).

Vastuseks määruskaebuses esitatud väidetele selgitab ringkonnakohus järgmist.

1. Esmalt märgib ringkonnakohus, et määruskaebuses esitatud menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks on Tartu Halduskohus lahendanud
2. jaanuari
3. a määruses, millega võeti esitatud määruskaebus menetlusse. Määruskaebuse esitaja väited kaebuse sisu osas ei ole käesoleva määruskaebuse lahendamisel asjakohased, kuna kaebus ei ole veel sisuliseks lahendamiseks menetlusse võetud. Tähelepanuta tuleb jätta ka N. Lilitškini vastuväited koopia taotluse rahuldamata jätmise kohta, kuivõrd koopiate taotlemisega seonduvat on määruskaebuse esitajale selgitatud Tartu Halduskohtu
4. septembri
5. a määruses.
6. Seonduvalt kaebuse tagastamisega selgitab ringkonnakohus, et vastustaja ei ole rikkunud seadust, kui ta andis N. Lilitškinile täiendava tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Selline õigus tuli vastustajale haldusmenetluse seaduse §-st
7. Haldusasja materjalidest nähtuvalt oli käesoleval juhul vaides esinenud puuduste kõrvaldamine asja õige lahendamise seisukohalt vajalik.
8. Ekslikud on N. Lilitškini väited, et kohus oleks pidanud asja sisuliselt lahendama ning koguma täiendavalt tõendeid.

§ 47

lg 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. Vangistusseaduse § 11 lg 8 kohaselt on kinnipeetaval või vahistatul vangla tekitatud kahju hüvitamiseks õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Toimiku materjalidest nähtuvalt ei olnud kaebaja halduskohtule kaebuse esitamise ajaks ei tühistamis- ega hüvitamiskaebuse osas kohtueelset menetlust läbinud. Seetõttu ei olnud ka halduskohtul võimalik esitatud kaebust sisuliselt lahendada ning kohus ei pidanud tegema tõendite kogumisega seonduvaid toiminguid enne kaebuse menetlusse võtmist. Seega tagastas halduskohus kaebuse õiguspäraselt. 8. Samuti on ebaõiged N. Lilitškini väited nagu oleks kohus kaebuse tagastamisega jätnud kaebaja ilma efektiivsetest õiguskaitsevahenditest ning õigustest pöörduda kohtusse.

§ 43

lg 2 2 esimese lause kohaselt ei võta kaebuse tagastamine ja läbi vaatamata jätmine õigust pöörduda uuesti kohtusse. Selline võimalus tekib kaebajal pärast kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist.

1. Tulenevalt eelnevalt esitatud seisukohtadest jääb määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
2. detsembri
3. a määrus muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel 3 /allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene