← Eesti

3-15-1285/43

MÄÄR US Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Agu Timmi, Einar Vene

  1. jaanuar 2016, Tartu 3-15-1285 P.K. kaebus Võru Linnavalitsuse kohustamiseks haiglaravi arvete tasumiseks ja retseptiravimite väljaostuks vahendite eraldamiseks ja Võru Linnavalitsuse
  2. märtsi
  3. a korralduse nr 107 tühistamiseks Tartu Halduskohtu
  4. novembri
  5. a määrus P.K. määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja P.K. Vastustaja Võru linn RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
  6. novembri
  7. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse resolutsiooni peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  8. P.K. esitas
  9. mail 2015 Tallinna Halduskohtu kaudu kaebuse, milles ta nõuab Võru Linnavalitsuse kohustamist tema haiglaraviarvete tasumiseks ja retseptiravimite väljaostuks vahendite eraldamiseks ning Võru Linnavalitsuse
  10. märtsi
  11. a korralduse nr 107 tühistamist.
  12. Tartu Halduskohus võttis
  13. mai
  14. a määrusega P.K. kaebuse menetlusse ning andis kaebajale tähtaja kaebetähtaja ennistamise taotluse esitamiseks või kaebuse tähtaegsuse tõendamiseks. P.K. esitas kaebetähtaja ennistamise taotluse, mille Tartu Halduskohus
  15. juuni
  16. a määrusega rahuldamata jättis ja lõpetas sama määrusega asjas menetluse.
  17. augustil 2015 saabus Tartu Halduskohtusse P.K. avaldus, milles ta märkis, et soovib
  18. juuni
  19. a määruse peale määruskaebuse koostamiseks riigi õigusabi. Tartu Halduskohus jättis
  20. augusti
  21. a määrusega rahuldamata P.K. riigi õigusabi taotluse riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p-de 1 ja 5 alusel.
  22. P.K. esitas Tartu Halduskohtu
  23. augusti
  24. a määruse ja varasemate määruste peale, mis keelduvad asja sisulisest arutamisest määruskaebuse, mille Tartu Ringkonnakohus jättis
  25. septembri
  26. a määrusega rahuldamata ning see määrus jõustus
  27. oktoobril
  28. P.K. esitas
  29. oktoobril 2015 halduskohtule avalduse, milles palus pikendada
  30. juuni
  31. a määruse peale esitatud määruskaebuses puuduste kõrvaldamise tähtaega, anda talle riigi õigusabi seoses raske puudega ning peatada temalt haiglaravi arvete sissenõudmine.
  32. Tartu Halduskohus
  33. novembri
  34. a määrusega jättis rahuldamata P.K. taotluse
  35. juuni
  36. a määruse peale esitatud määruskaebuses puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaja pikendamiseks, tagastas P.K. määruskaebuse Tartu Halduskohtu
  37. juuni
  38. a määruse peale ja jättis P.K. riigi õigusabi taotluse läbi vaatamata. Halduskohus leidis, et P.K. ei ole oma
  39. oktoobri
  40. a avalduses välja toonud niisuguseid asjaolusid, mis tingiksid tähtaja veelkordse pikendamise. Kuna P.K. on kogu aeg olnud suuteline esitama kohtule kirjalikke avaldusi koos põhjendustega, ei esinenud halduskohtu hinnangul asjas mõjuvat põhjust halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 69 lg 1 mõttes, mis oleks tinginud tähtaja veelkordse pikendamise. Kuivõrd tähtaeg halduskohtu
  41. juuni
  42. a määruse peale esitatud määruskaebuses puuduste kõrvaldamiseks möödus
  43. novembril 2015 ning kohus ei saa menetleda määruskaebust, mida selle esitaja ei ole üldse põhjendanud, tagastas halduskohus HKMS § 206 lg 1 ja HKMS § 187 lg 4 alusel määruskaebuse. Kuna P.K. põhjendas ka
  44. augustil
  45. a riigi õigusabi taotluse, mis jäeti rahuldamata, esitamist enda raske puudega, oli
  46. oktoobril 2015 esitatud riigi õigusabi taotlus korduv taotlus ning halduskohus jättis selle HKMS § 55 lg 3 alusel läbi vaatamata. Haiglaraviarvete sissenõudmise peatamise osas selgitas halduskohus P.K. le, et sellise taotluse lahendamine kuulub maakohtu mitte halduskohtu pädevusse. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
  47. novembril 2015 esitas P.K. määruskaebuse, milles kaebas
  48. novembri
  49. a määruse ja varasemate määruste peale, millega tema taotlused on rahuldamata jäetud, kuna need määrused on põhiseadusevastased. Ühtlasi märgib P.K. , et Võru Linnavalitsust esindanud isik ei oleks seda tohtinud esindusõiguse puudumise tõttu teha. Lisaks taotles P.K. põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamist, et tagada puudega inimesele ravi ning ravimid, tuues põhjenduseks, et Võru Linnavalitsuse
  50. märtsi
  51. a korraldus nr 107 on vastuolus põhiseaduse §-ga
  52. P.K. taotles ka esialgse õiguskaitse korras tervishoiuteenuste osutamisega seonduvate arvete tasumist.
  53. Tartu Halduskohus
  54. detsembri
  55. a määrusega võttis P.K. määruskaebuse Tartu Halduskohtu
  56. novembri
  57. a määruse resolutsiooni p-de 2 ja 3 peale menetlusse, jättis selle rahuldamata ning edastas määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks. Ühtlasi jättis halduskohus rahuldamata P.K. esialgse õiguskaitse taotluse, kuna samasisulise taotluse jättis halduskohus
  58. mai
  59. a määrusega juba rahuldamata ning ka ringkonnakohus ei rahuldanud P.K. poolt sellele määrusele esitatud määruskaebust. Seega võis halduskohus esialgse õiguskaitse 2 2 taotluse kui korduva taotluse läbi vaatamata jätta. Halduskohtu hinnangul sai P.K. määruskaebuse esitada ainult halduskohtu
  60. novembri
  61. a määruse resolutsiooni p-de 2 ja 3 peale. Halduskohus leidis, et vaidluses halduskohtu
  62. novembri
  63. a määruse õiguspärasuse üle ei ole oluline, kas Võru Linnavalitsust esindas isik, kellel selleks õigus oli või mitte ning seetõttu jättis halduskohus P.K. sellesisulised väited tähelepanuta. Samuti jättis halduskohus tähelepanuta P.K. põhiseadusega seonduvad väited, kuna need olid esitatud materiaalõiguse kohta ning kuivõrd kohus oli menetluse
  64. juuni
  65. a määrusega lõpetanud, siis said vaidluse all olla üksnes menetluslikud küsimused. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  66. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus.
  67. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtu
  68. detsembri
  69. a määrusega osas, millega jäeti kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata. Kuid kuna ringkonnakohus on selle küsimuse juba lahendanud oma
  70. jaanuari
  71. a määrusega, siis käesolevas määruses ringkonnakohus seda küsimust uuesti käsitlema ei hakka.
  72. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus on muus osas määruskaebuse õigesti menetlusse võtnud ja nõustub halduskohtu
  73. detsembri
  74. a määruse põhjendustega osas, mis ei käsitle kaebaja esialgse õiguskaitse taotlust. Samuti nõustub ringkonnakohus halduskohtu
  75. novembri
  76. a määruses esitatud seisukohtadega ega pea neid vajalikuks korrata (HKMS § 203 lg 1 ja § 201 lg 4). Ringkonnakohtu hinnangul ei anna ükski määruskaebuses esitatud väidetest alust määruskaebuse rahuldamiseks.
  77. Seega puuduvad alused Tartu Halduskohtu
  78. novembri
  79. a määruse resolutsiooni p-de 2 ja 3 tühistamiseks ning nende peale esitatud määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel 3 /allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi 3 /allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.