KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Fred Fisker Kohtujurist Kadi Lossi Määruse tegemise aeg ja koht 20. aprill 2016. a. Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-11-9054 Tsiviilasi XXX e

) § 475 lg 1 p 5 kohaselt lahendab kohus piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramise hagita menetluses.

§ 477

lg 1 kohaselt, hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätetet kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. 9.

§ 529

lg 1 kohaselt kohus lõpetab eestkoste, kitsendab eestkostja ülesannete ringi või laiendab eestkostetava iseseisvalt tehingute tegemise õigust, kui eestkostja määramise alused on täielikult või osaliselt ära langenud.

§ 529lg 2 kohaselt, kohus võib aluste äralangemise tuvastamiseks määrata ekspertiisi.

1. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg-le 2 on isikul, kes 2 vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, piiratud teovõime. Kohus on tuvastanud, (kohtupsühhiaatriaekspertiisi akt nr 102), et XXX kannatab nõrgamõistuslikkuse (raske vaimne alaareng) all, ta ei ole oma seisundi tõttu kestvalt võimeline aru saama oma tegude tähendusest ja neid juhtima, mistõttu on ta TsÜS § 8 lg 2 tähenduses piiratud teovõimega isik.
2. Psühhiaater XXX teostas XXX suhtes 17.02.2016 kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi (akt nr 102). Ekspert jõudis arvamusele, et XXX ei ole kestvalt võimeline aru saama oma tegude tähendusest ja neid juhtima. Uuritav teadis enda vanust, kuid mitte sünniaastat, käesoleva aasta numbrit ei nimetanud. Elukoha aadressi ei teadnud, enda asukohas ei orienteerunud. Arvutada ei oska, rahades ei orienteeru, kella ei tunne. Lugemisel veerib tähti, sõnu kokku ei loe. Tema kõne on düsartriline ja raskesti arusaadav. XXX huve ei saa kaitsta volituste andmise või muude abiliste kaudu, ta vajab eestkostjat. XXX vajab eestkostjat eluaegselt, kuna tema haiguslik seisund on püsiva iseloomuga ja pole alust prognoosida selle paranemist. Ta ei ole võimeline tegema mingeid tehinguid eestkostja nõusolekuta. XXX vaimne seisund ei võimalda tal teostada valimisõigust.
3. PKS § 203 lg 1 kohaselt, kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida määrab kohus talle eestkostja. Harju Maakohtu 30.05.2011 määrusega tsiviilasjas nr 2-119054 on XXX üle seatud eestkoste ja eestkostjaks on määratud isa XXX tähtajaga kuni 30.05.
5. PKS § 206 lg 2 alusel otsustab kohus muu hulgas eestkoste piiramise omal algatusel. Eestkostja võib määrata ainult nende ülesannete täitmiseks, milleks eestkoste on vajalik. Eestkostja ülesanded on määratud 30.05.2011 tsiviilasjas nr 2-11-9054, mis jäävad käesolevalt samaks. Eestkostja ülesanneteks on XXX esindamine kõigi asjade ajamiseks ning tema elu korraldamine ja tema vara valitsemine, talle inimväärsete elutingimuste, toimetulekuks vajaliku kõrvalabi, sotsiaal- ja raviteenuste ning järelevalve tagamine.
6. Kui kohus seab eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks või kui eestkostja ülesannete ringi selliselt laiendatakse, loetakse lisaks, et eestkostetav on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse (

§ 526lg 5).

Kuna XXX suhtes peab kohus vajalikuks seada eestkoste kõigi tema asjade ajamiseks, tuleb XXX tunnistada valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. 11.

§ 528

lg 1 kohaselt eestkostja ülesannete ringi muutmisele ja uue eestkostja määramisele, samuti eestkostja ametiaja pikendamisele kohaldatakse eestkostja määramise kohta sätestatut. PKS § 204 lg 1 sätestab, et eestkostjaks määratakse füüsiline isik, kes oma isikuomadustelt ja võimetelt sobib määratud ülesannetes eestkostetava huve kaitsma. Põhja-Tallinna Valitsus on seisukohal, et XXX on sobiv isik jätkama eestkostjana. XXX on käesoleva ajani täitnud eestkostja ülesandeid ja avaldanud soovi teha seda jätkuvalt (tl 82). Otstarbekas on pikendada XXX eestkostja ametiaega oma tütre XXX suhtes. XXX on abistanud korraldada XXX asjaajamisi ja igapäevast elu ning taganud talle vajaliku ravi ja teenused. Puuduvad asjaolud, mis ei võimaldaks teda eestkostjaks määrata, seetõttu määrab kohus XXX eestkostjaks tema 3 isa Vasily Sazykini. 15. Kohus tuginedes

§ 528

lg-le 2 ei pea vajalikuks määrata XXX esindajat riigi kulul kuna eestkostja ülesandeid oluliselt ei laiendata. Kohus ei pea eestkostet vajavat isikut isiklikult ära kuulama, kui sellest võivad tema tervislikku seisundit kajastatavate dokumentide või pädeva arsti arvamuse kohaselt tuleneda isiku tervisele kahjulikud tagajärjed või kui kohus on vahetu mulje põhjal veendunud, et isik ei ole ilmselt võimeline oma tahet avaldama (

§ 524lg 5 p 1 ja 2).

Ekspertarvamuse kohaselt XXX ei suuda oma tahet eestkostja isiku suhtes väljendada, mistõttu tema kohtupoolne ärakuulamine ei anna juurde antud asja lahendamisele. Lisaks märgib kohus, et ekspert XXX on XXX vahetult kohtunud ning kinnitab avalduses taotletu vajalikkust. 16.

§ 526

lg 2 p 5 ja lg 3 kohaselt märgitakse määruses aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise, mis ei või olla pikem kui viis aastat määruse tegemisest alates. Psühhiaater Peeter Valvuri hinnangul vajab XXX eestkostjat elukestvalt, kuna tema haiguslik seisund on püsiva loomuga. PKS § 203 lg 4 kohaselt kontrollib kohus iga viie aasta järel, kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada. Kuivõrd kohus kontrollib iga viie aasta järel eestkoste jätkumise vajalikkust, siis tuleb eestkoste seada viieks aastaks, so kuni 30.05.2021. 17. PKS § 193 sätestab kohtu järelevalve. Sama paragrahvi esimese lõike kohaselt teostab kohus eestkostja tegevuse üle järelvalvet. Kooskõlas PKS § 194 lg-ga 2 kohustab kohus eestkostjat esitama iga aasta 15. juuniks eestkostetava vara ja muude ülesannete täitmise kohta kirjaliku aruande. 18.

§ 478

lg 4 kohaselt, määrus hakkab kehtima ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule on tehtud, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib määrata, et määrus kuulub osaliselt või täielikult täitmisele alates hilismast ajast, kuid mitte hiljem kui alates jõustumisest, kui seadusest ei tulene teisiti. 19.

§ 172

lg 3 sätestab, et täisealisele piiratud teovõimega isikule eestkostja määramise menetluse kulud võib jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Kohus jätab menetluskulud (ekspertiisikulud) riigi kanda. 20. Kohus leiab eeltoodu alusel, et XXX seatud eestkostet tuleb pikendada ja eestkostja XXX ametiaega tuleb pikendada viis