← Eesti

1-15-5124/50

Obsah (8)§ 238§ 322§ 233§ 234§ 236§ 189§ 175§ 337

1-15-5124 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 5. veebruar 2016, Tallinn Kriminaalasja number 1-15-5124 Kohtukoosseis Meelika Aava, Ivi Kesküla, U

§ 238

lg 1 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja mõisteti karistuseks 3 aastat vangistust algusega

  1. jaanuarist
  2. Süüdistatavalt mõisteti välja tsiviilhagid ning menetluskulud. Samuti võeti seisukoht asitõendite ja arestitud vara osas. Muuhulgas jäeti J. Bakunilt ära võetud ning tsiviilhagi tagamiseks arestitud käekell Swatch Irony endiselt aresti alla.
  3. J. Bakun mõisteti karS § 199 lg 2 p 8,9 järgi süüdi selles, et ta süstemaatiliselt vargusi toime paneva isikuna taas: -
  4. novembril 2014 kella 06.00 ja 19.20 vahel tungis ukselukkude lõhkumise teel sisse XXX asuvasse SV eramusse ja kuuri, püüdis lahti kangutada garaaži metallust ja tekitas ukselukkude lõhkumisega kahju 100 eurot. -
  5. novembril 2014 kella 03.30 paiku tungis luku eemaldamise teel sisse XXX asuvasse VN garaaži. Vargus jäi lõpule viimata, sest valvesignalisatsioon hakkas tööle. - ajavahemikul
  6. novembrist 2014 kuni
  7. novembrini 2014.a. kell 14.30 tungis ukseluku lõhkumise teel sisse XXX asuvasse JB kõrvalhoonesse, kust varastas keevitusaparaadi väärtusega 100 eurot ja Makita tikksae väärtusega 120 eurot. Lõhkumisega tekitas kahju 20 eurot. - ajavahemikul
  8. novembrist 2014 kuni
  9. novembrini 2014 kell 11.00 tungis aknaklaasi lõhkumise ja ukse avamise teel sisse XXX asuvasse LS eramusse ja kõrvalhoonesse, kust varastas tööriistu 900 euro väärtuses. Lõhkumisega tekitas kahju 400 eurot. - ajavahemikul
  10. novembrist 2014 kell 12.00 kuni
  11. novembrini 2014 kell 13.15 tungis akna lõhkumise teel sisse XXX asuvasse VR suvilasse, kust varastas kaks samovari koguväärtusega 200 eurot, Husqvarna mootorsae väärtusega 250 eurot, Makita elektrisae väärtusega 100 eurot, vannitoast segisti maksumusega 90 eurot, köögist kraani väärtusega 25 eurot, neljakandilise roostevabast metallist ämbri väärtusega 35 eurot, kaks veekeetjat koguväärtusega 60 eurot ja isevalmistatud küünlajala väärtusega 100 eurot - kokku võõrast vara 860 euro väärtuses. - ajavahemikul
  12. novembrist 2014 kell 16.00 kuni
  13. novembrini 2014 kell 15.00 tungis ukseluku lahti kangutamise teel sisse XXX asuvasse IK suvilasse, kust varastas margapuu väärtusega 35 eurot, neli vanaaegset keraamilist vaagnat koguväärtusega 120 eurot ja vanaaegse kohvikarbi väärtusega 20 eurot - kokku võõrast vara 175 euro väärtuses. 2 - täpselt tuvastamata ajal 2014 novembrikuus tungis garaažiukse lahti murdmise teel sisse XXX asuvasse SJ suvemaja garaaži, kust varastas elektrisae Makita väärtusega 140 eurot ja kohvri koos elektritrelli Makita ja tarvikutega koguväärtusega 200 eurot - kokku võõrast vara 340 euro väärtuses. - ajavahemikul
  14. novembrist 2014 kuni
  15. detsembrini 2014 tungis värava lukustuse lõhkumise teel XXX asuvasse RA aeda, seejärel ukse lukustuse lõhkumise teel suvila keldrisse, kust varastas 7 meetrise vasktoru väärtusega 40 eurot. Lõhkumisega tekitas kahju 20 eurot. - ajavahemikul
  16. detsembrist 2014 kell 12.00 kuni
  17. detsembrini 2014 kell 14.00 tungis ukseluku lõhkumise teel sisse XXX asuvasse AK suvilasse ja kõrvalhoonesse, kust varastas metallist roosikujulise küünlaaluse väärtusega 100 eurot, SAT-TV tüüneri Tricolor väärtusega 250 eurot, veepumba väärtusega 190 eurot, multitööriista Bosch PMF 190E väärtusega 99 eurot, 20 meetrise vasktoru väärtusega 60 eurot, purgi lahustuva kohviga Nescafe väärtusega 2.50 eurot ja 0.7 liitrise pudeli veini väärtusega 5 eurot - kokku võõrast vara 706.50 euro väärtuses. Lõhkumisega tekitas kahju 205 eurot. - ajavahemikul
  18. detsembrist 2014 kell 18.00 kuni
  19. detsembrini 2014 kell 08.15 tungis akende lõhkumise teel sisse XXX asuvasse AT soojakusse, kust varastas Metabo kombivasara väärtusega 358 eurot, käsiketassae väärtusega 150 eurot ja teemantfreesi väärtusega 80 eurot - kokku võõrast vara 588 euro väärtuses. Lõhkumisega tekitas kahju 373 eurot. - ajavahemikul
  20. detsembrist 2014 kuni
  21. detsembrini 2014 kell 13.00 tungis ukseluku lahti kangutamise teel sisse XXX asuvasse IK suvilasse, kust varastas antiikse keraamilise vaagna väärtusega 20 eurot, kaks kohvitassi koguväärtusega 30 eurot, ühe 0.5 liitrise pudeli viina ja kaks 0.75 liitrist pudelit veini koguväärtusega 15 eurot, karbi kuue vanaaegse mündiga koguväärtusega 20 eurot ja taskulambi väärtusega 7 eurot - kokku võõrast vara 92 euro väärtuses. - ajavahemikul
  22. detsembrist 2014 kell 12.00 kuni
  23. detsembrini 2014 kell 10.50 tungis aknaklaaside lõhkumise teel sisse XXX asuvasse LE suvilasse ning keldrihoonesse ja varastas keldrist elektrisae Bosch väärtusega 100 eurot. Lõhkumisega tekitas kahju 100 eurot. - ajavahemikul
  24. oktoobrist 2014 kell 16.00 kuni
  25. detsembrini 2014 kell 11.00 tungis akna avamise teel sisse XXX asuvasse VS suvilasse. Lõhkumisega tekitas varalist kahju 500 eurot. - ajavahemikul
  26. detsembrist 2014 kuni
  27. detsembrini 2014 kell 09.34 tungis ukseluku lõhkumise teel sisse XXX asuvasse EF suvila tööriistakuuri, kust varastas 25 meetrise kaabli väärtusega 25 eurot. Lõhkumisega tekitas kahju 5 eurot. - ajavahemikul
  28. detsembrist 2014 kell 18.00 kuni
  29. detsembrini 2014 kell 09.00 tungis aknaklaasi eemaldamise teel sisse XXX asuvasse MK eramu kõrvalhoonesse, kust varastas Dewaldi naelpüstoli väärtusega 800 eurot, Makita akutrelli väärtusega 300 eurot, Makita elektrilise lööktrelli väärtusega 300 eurot, Nike spordikoti väärtusega 60 eurot, milles olid sülearvuti HP ja arvutikott koguväärtusega 260 eurot, EV passi ja meremehepass, tööraamatu, turvalitsentsid, internetipanga koodide kaardid, ID kaardi lugeja, erinevate mälukaartide lugeja, kliendikaardid ning kõrvaklapid Logitech väärtusega 30 eurot, samuti musta värvi seljakoti ja kaks kruvikeerajat, millistel rahalist väärtust ei olnud - kokku võõrast vara 1750 euro väärtuses. - ajavahemikul
  30. novembrist 2014 kuni
  31. detsembrini 2014 tungis lukkude lõhkumise teel sisse XXX asuvasse LV eramusse ja aknaklaasi lõhkumise teel garaaži. Lõhkumisega tekitas kahju 400 eurot. 3 - ajavahemikul 2014.aasta novembrist kuni
  32. detsembrini 2014 tungis värava luku, aknaraamide ja maja sisemiste ukseraamide lõhkumise teel sisse XXX asuvasse GM suvilasse, kust varastas elektrilise mootorsae MTD väärtusega 180 eurot, Metabo kohvri koos akutrelli ning akuga koguväärtusega 200 eurot ja väravalt majasildi väärtusega 15 eurot - kokku võõrast vara 395 euro väärtuses. Lõhkumisega tekitas kahju 778 eurot. - ajavahemikul
  33. detsembrist 2014 kell 06.00 kuni kell 15.30 tungis ukseluku lõhkumise teel sisse XXX asuvasse KK elamusse, kust varastas sülearvuti HP Presario CQ58-255 väärtusega 329 eurot, ehtekarbist kuldsõrmuse väärtusega 150 eurot, katkise kuldketi väärtusega 13 eurot, rahakassast 5 eruto väärtuses münte ja pool pakki pelmeene väärtusega 2 eurot - kokku võõrast vara 499 euro väärtuses. Lõhkumisega tekitas kahju 47 eurot. -
  34. jaanuaril 2015 tungis ukseklaasi lõhkumise teel sisse XXX asuvasse MT elamusse, kust varastas erinevaid ehteid – kaks varalist väärtust mitteomavat hõbesõrmust, kullast meenemündi väärtusega 100 eurot, kullast kuloni väärtusega 12 eurot, erinevaid üksikuid kõrvarõngaid koguväärtusega 183 eurot, katkise kullast käeketi väärtusega 48 eurot, kaks kaelaketti koguväärtusega 150 eurot, vähi tähtkujuga kuloni väärtusega 30 eurot, 6 pisikese kiviga kõrvarõngast koguväärtusega 90 eurot, paar üksikut rõngast koguväärtusega 30 eurot, kaks abielusõrmust koguväärtusega 480 eurot, 12 erineva suuruse ja firmamärgiga meeste- ja naiste parfüümipudelit koguväärtusega 1200 eurot, fotoaparaadi NIKON väärtusega 380 eurot, tahvelarvuti LG G Pad koos karbi, laadija, dokumentide ja ID-kaardi lugejaga koguväärtusega 300 eurot ja 35 eurot sularaha - kokku võõrast vara 3038 euro väärtuses. Lõhkumisega tekitas kahju 200 eurot. - ajavahemikul
  35. jaanuarist 2015 kell 07.45 kuni 18.30 tungis välisukse klaasi lõhkumise teel sisse XXX asuvasse IS eramusse, kust varastas X-BOXi väärtusega 400.20 eurot, sülearvuti Asus X54C väärtusega 450 eurot, ML sülearvuti väärtusega 350 eurot, metallist rahakassa ühe ja kahe euroste müntidega koguväärtuses 500 eurot, CD „Võlumaja“ väärtusega 12.99 eurot, rahakoti koos 70 euroga, mobiiltelefoni LD L40 väärtusega 71.45 eurot, kolm „Tere euro“ kotti koguväärtusega 38.37 eurot, Bismarck kuldketi väärtusega 1000 eurot, alkomeetri Alcosan väärtusega 50 eurot, erinevaid ehteid koguväärtusega 271 eurot ja kullatud käeketi väärtusega 24 eurot - kokku võõrast vara 3238.01 euro väärtuses. Lõhkumisega tekitas kahju 563 eurot. - ajavahemikul
  36. jaanuarist 2015 kell 08.00 kuni
  37. jaanuarini 2015 kell 20.15 tungis aknaklaasi lõhkumise teel sisse XXX asuvasse TL elamusse, kust varastas erinevaid kuldehteid - kahe pärliga kuldsõrmuse, meeste klotsersõrmuse, kullast ripatsi, kullast kõrvarõngad, katkise kullast käeketi, katkised kullast kõrvarõngad ja amburi tähtkujuga kullast ripatsi koguväärtusega 500 eurot. Lõhkumise tekitas kahju 150 eurot. - ajavahemikul
  38. jaanuarist 2015 kuni
  39. jaanuarini 2015 tungis välisukse luku lõhkumise teel sisse XXX asuvasse MP elamusse, kust varastas sülearvuti Dell Latitude 6410 väärtusega 1079 eurot, sularaha 200 eurot, laste rahakoti väärtusega 2 eurot koos sularahaga 18 eurot, kohvri Milwaukee akutrelli, laadija ja otsikutega koguväärtusega 300 eurot ja kaks 0.33 liitrist pudelit Somersby siidrit - kokku võõrast vara 1599 euro väärtuses. Lõhkumisega tekitas kahju 20 eurot. -
  40. detsembril 2014 kella 06.45 ja 17.10 vahel tungis välisukse lukusüdamiku lõhkumise teel sisse XXX asuvasse EM majja, kust varastas tahvelarvuti Samsung Galaxy Tab 2 10.1 koos juhtmetega koguväärtusega 300 eurot. 4 - ajavahemikul
  41. detsembrist 2014 kell 22.45 kuni
  42. jaanuarini 2015 kell 15.51 tungis tagumise sissepääsu ukseklaasi ja ukseluku lõhkumise teel sisse XXX asuvasse EM majja, kust varastas hoiupõrsa 200 euro sularahaga, fotoaparaadi Canon väärtusega 319 eurot, Makita akulaadija väärtusega 94 eurot, Makita aku väärtusega 104 eurot, neli erinevat kullast ketti koguväärtusega 541 eurot, kuldripatsi väärtusega 60 eurot, 2 paari kuldkõrvarõngaid koguväärtusega 160 eurot, vana abielusõrmuse väärtusega 200 eurot, Makita puurvasara väärtusega 318 eurot, akutrelli Makita komplekti koguväärtusega 300 eurot, ketassae Makita koos akuga koguväärtusega 254 eurot, tikksae Makita väärtusega 296 eurot, viis Makita akut koguväärtusega 416 eurot, ühe Makita akulaadija väärtusega 94 eurot, karkasstangid väärtusega 42 eurot, kahed plekikäärid koguväärtusega 41.80 eurot, kipsinoa väärtusega 6.05 eurot, kipsiotsikute komplekti väärtusega 2.90 eurot, padruni sabade komplekti väärtusega 3.35 eurot, kuus erinevat pudelit alkoholiga koguväärtusega 138 eurot, musta värvi seljakoti väärtusega 25 eurot ja taskulambi väärtusega 50 eurot - kokku võõrast vara 3665.10 euro väärtuses. - ajavahemikul
  43. detsembrist 2014 kell 14.15 kuni
  44. detsembrini 2014 kell 15.00 tungis hoovipoolse akna eemaldamise ja majasisese ukseluku lõhkumise teel sisse XXX asuvasse IP eramajja, kuid majas ei olnud midagi varastada. Lõhkumisega tekitas kahju 200 eurot. -
  45. jaanuaril 2015 kella 07.50 ja 17.30 vahel tungis akna lõhkumise teel sisse XXX asuvasse MP elumajja, kust varastas fotoaparaadi PENTAX K30 koos originaalobjektiiviga Pentax koguväärtusega 599 eurot ning objektiivi TAMRAN SP-AF väärtusega 300 eurot - kokku võõrast vara 898 euro väärtuses. Lõhkumisega tekitas kahju 70 eurot. -
  46. jaanuaril 2015 kella 10.00 ja 16.30 vahel tungis elutoa akna lõhkumise teel sisse XXX asuvasse VI eramajja, kust varastas kõvaketta VERBATIM väärtusega 49 eurot, ümbriku jõulukaardi ja sularahaga koguväärtusega 425 eurot, lotopileti väärtusega 10 eurot, rahakoti väärtusega 10 eurot, milles oli 15 euro väärtuses münte, ümbriku Eesti kroonidega koguväärtusega 25 eurot, laeka väärtusega 10 eurot, milles oli 10 euro väärtuses münte - kokku võõrast vara 554 euro väärtuses. Lõhkumisega tekitas kahju 169.20 eurot. - 2014.a oktoobrikuu lõpust kuni
  47. jaanuarini 2015 kell 20.30 tungis ukse lõhkumise teel sisse XXX asuvasse NJ majja, kuid majast ei olnud midagi varastada. Lõhkumisega tekitas kahju 360 eurot. -
  48. jaanuaril 2015 kella 08.00 ja 18.15 vahel tungis välisukse alumise aknaklaasi lõhkumise ja ukse seestpoolt avamise teel sisse XXX asuvasse HV eramusse, kust varastas sularaha 400 eurot, 300 USD (millele vastab 276.60 eurot) ja 200 Rootsi krooni (millele vastab 21.50 eurot), meeste käekella LORUS väärtusega 55 eurot, metallist rahakassa väärtusega 5 eurot, milles oli sularaha 50 eurot, Eesti kroonide komplekti koguväärtusega 59 eurot, LED taskulambi väärtusega 15 eurot, nahktupes taskunoa väärtusega 80 eurot, neli kinkekaarti koguväärtusega 120 eurot, naiste käekella Morgan väärtusega 59.99 eurot, neli kuldketti koguväärtusega 413 eurot, kuldsõrmuse väärtusega 100 eurot, hõbesõrmuse väärtusega 34.99 eurot, kullast veevalaja märgi väärtusega 64 eurot, kaks kuldripatsit koguväärtusega 144 eurot, kaks paari kuldkõrvarõngaid koguväärtusega 179 eurot - kokku võõrast vara 2077.08 euro väärtuses. Lõhkumisega tekitas kahju 692.40 eurot.
  49. Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonid süüdistatav J. Bakun ja kaitsja vandeadvokaat E. Jundas. 3.1 J. Bakun taotleb kohtuotsuse tühistamist osade kuriteoepisoodide kvalifikatsiooni, talle mõistetud karistuse tähtaja, temalt välja tsiviilhagide ja käekella aresti alla jätmise osas. 5 Apellatsiooni motiivide kohaselt jättis kohus karistuse mõistmisel põhjendamatult arvesse võtma süüdistatava puhtsüdamliku kahetsuse ning asjaolu, et ta on oma käitumisega kohtueelsele uurimisele igati kaasa aidanud. Süüdistatav leiab, et osadesse hoonetesse sissetungimise käigus ta midagi ei varastanud, mistõttu on tegemist mitte KarS § 199 lg 2 järgi kvalifitseeritava vargusega, vaid hoonesse ebaseadusliku sissetungiga KarS § 266 mõttes. Seoses eeltooduga taotleb J. Bakun lühendada talle mõistetud karistuse tähtaega. Osa tsiviilhagisid on tõendamata, sest kannatanud ei ole esitanud dokumente varastatud esemete maksumuse ega lõhkumisega tekitatud kahju kalkulatsiooni osas. J. Bakun taotleb tagastada temalt ära võetud ja arestitud käekell, sest see kuulub tema isale. 3.2 Kaitsja taotleb kohtuotsuse tühistamist J. Bakunile mõistetud karistuse, osade tsiviilhagide ning käekella aresti alla jätmise osas. Apellatsiooni motiivide kohaselt on valdav osa tsiviilhagisid tõendamata, sest kannatanud kohtuistungile ei ilmunud ning oma nõude suurust ei tõendanud. Seetõttu taotleb kaitsja jätta LS,, AK, LE, VS, LV, MT, TL, IP ja NJ tsiviilhagid lõhkumisega tekitatud kahju osas läbi vaatamata. Samuti taotleb kaitsja jätta läbi vaatamata EM tsiviilhagi. Kohus jättis põhjendamatult arvestamata karistust kergendava asjaoluna J. Bakuni puhtsüdamliku kahetsuse. J. Bakun on end kohtueelsel uurimisel ja kohtus korduvalt täielikult süüdi tunnistanud ja kahetsenud. Oma puhtsüdamlike ütlustega aitas ta kohtueelsele uurimisele igati kaasa, mis on samuti käsitletav karistust kergendava asjaoluna. Tema eesmärgiks ei olnud varguste toimepanemisega suure varalise kasu saamine. Ta varastas vaid niipalju, kui oli vaja narkootiliste ainete muretsemiseks. Ta lubab edaspidi enam kuritegusid mitte toime panna ning minna narkootikumide vastasele ravile. Vanemad on lubanud teda ravile minekul toetada. Seoses sellega taotleb kaitsja lühendada J. Bakunile mõistetud karistuse tähtaega 2 aastani ning asendada see üldkasuliku tööga. Kaitsja juhib tähelepanu asjaolule, et maakohus mõistis J. Bakunile rangema karistuse, kui taotles prokurör. Ilmselt võttis prokurör kergema karistuse taotlemisel arvesse J. Bakuni puhtsüdamlikku kahetsust. J. Bakun palus käekella Swatch Irony mitte arestida, sest see kuulus tema isale. J. Bakun vaid kasutas seda kella. 4.

§ 322

lg 3 kohaselt on esitanud apellatsioonidele oma seisukoha prokurör, kes taotleb jätta maakohtu otsus muutmata, sest see on seaduslik ja põhjendatud. Süüdistatava ja kaitsja apellatsioonid tuleb jätta rahuldamata. Süüdistatav J. Bakun ja kaitsja toetavad oma kirjalikes seisukohtades esitatud apellatsioone ja taotlevad nende rahuldamist. J. Bakun avaldas soovi vaadata kriminaalasi läbi suulises menetluses.

  1. Ringkonnakohtu istungil süüdistatav ja kaitsja toetasid esitatud apellatsioone ja taotlesid nende rahuldamist. Prokurör taotles jätta kohtuotsus muutmata, sest see on seaduslik ja põhjendatud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT 6
  2. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega, süüdistatava ja kaitsja apellatsiooni väidetega, prokuröri seisukohaga apellatsioonide suhtes ning kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et kohtuotsuse tühistamiseks puudub alus, sest see on seaduslik ja põhjendatud. 6.1 J. Bakun leiab, et nendes kuriteoepisoodides, kus ta hoonetesse sissetungimise käigus midagi ei varastanud, on tegemist mitte varguse katsega vaid omavolilise hoonesse tungimisega KarS § 166 mõttes. J. Bakun on end kohtueelsel uurimisel ja kohtus varguste toimepanemises täielikult süüdi tunnistanud. Tema ütlustest nähtub, et ta tungis võõrastesse hoonetesse sisse varguste toimepanemise eesmärgil. Ta püüdis varastada asju, mida oli kerge realiseerida, et siis saadud raha eest narkootikume osta. Osa vargusi jäi lõpule viimata, sest ta ei suutnud ust lõhkuda, valvesignalisatsioon hakkas tööle või ei olnud hoonest midagi sobilikku varastada. J. Bakuni ütlused on kooskõlas tema ütluste olustikuga seostamise protokollidega, sündmuskoha vaatlusprotokollidega ning kannatanute ütlustega. Seega jäid need vargused lõpule viimata süüdistatava tahtest olenemata põhjusel, mistõttu nad on kvalifitseeritavad varguse katsena. Kuna J. Bakun pani hulgaliselt toime ka lõpuleviidud vargusi, siis on varguse katsed hõlmatud lõpuleviidud kuritegudega, mistõttu J. Bakun on põhjendatult süüdi tunnistatud KarS § 199 lg 2 p 8,9 järgi. Seega on põhjendamatu J. Bakuni apellatsiooni väide, et osa kuriteoepisoode tuleks kvalifitseerida mitte vargusena, vaid omavolilise hoonesse tungimisena. 6.2 Süüdistatav ja kaitsja heidavad maakohtule ette, et osa kannatanuid kohtuistungile ei ilmunud ja oma tsiviilhagi ei tõendanud, kuid vaatamata sellele rahuldas kohus nende poolt esitatud tsiviilhagid. Vastuseks sellele kohtukolleegium selgitab, et

§ 233

lg 1 kohaselt süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel võib kohus kriminaalasja lahendada tunnistajaid, asjatundjaid ja eksperte välja kutsumata lühimenetluses kriminaaltoimiku materjali põhjal.

§ 234

lg 5 kohaselt võivad süüdistatav ja prokuratuur lühimenetluse kohaldamise taotlusest loobuda enne kohtuliku uurimise lõpetamist. Kui süüdistatav või prokuratuur loobub lühimenetluse kohaldamise taotlusest kohtulikul arutamisel, teeb kohus prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise määruse.

§ 236

lg 2 kohaselt kannatanu kohtuistungile ilmumata jäämine ei takista kriminaalasja kohtulikku arutamist ja tsiviilhagi läbivaatamist. Selgitades varasemas praktikas lühimenetlusega seonduvaid küsimusi, on Riigikohtu kriminaalkolleegium

  1. novembri
  2. a otsuses nr 3-1-1-79-10 märkinud, et tulenevalt lühimenetluse eripärast, s.o asjaolust, et lühimenetluses lahendab kohus kriminaalasja kriminaaltoimiku materjalide pinnalt, ei ole kohtumenetluses enam võimalik esitada täiendavaid tõendeid. Sellest tulenevalt on lühimenetluses läbi vaadatud kriminaalasja puhul täiendavate tõendite esitamine välistatud ka apellatsioonimenetluses, välja arvatud juhul, kui need puudutavad menetlusõiguse rikkumist maakohtu poolt (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  3. veebruari
  4. a otsus nr 3-1-1-91-07 ja
  5. märtsi
  6. a otsus nr 3-1-1-2-10). Käesoleva kriminaalasja materjalidest nähtub, et süüdistatav J. Bakun taotles kriminaalasja läbivaatamist lühimenetluses.
  7. septembri 2015 kohtuistungil on J. Bakun kinnitanud, et ta on nõus lühimenetluse kohaldamisega, süüdistus on talle arusaadav ning ta tunnistab end süüdi kõigis 27-s kuriteoepisoodis. Kohtuistungi protokollist ei nähtu, et J. Bakun oleks tsiviilhagidele vastu vaielnud. Süüdistatav ja kaitsja leidsid, et asja saab arutada ilma kohtuistungile ilmumata tunnistajateta (7 kd tl 1054). 7 Kuna süüdistatav ja kaitsja olid nõus asja arutamisega lühimenetluses ja kannatanute kohtuistungile ilmumist ei taotlenud, siis on põhjendamatud süüdistatava ja kaitsja etteheited kohtule, et kriminaalasi vaadati läbi ilma kannatanuteta. Lisaks sellele ei ole J. Bakun kohtuistungil tsiviilhagidele vastu vaielnud. Kui kannatanud ka oleksid kohtuistungil viibinud, siis lühimenetluse reeglite tõttu ei oleks nad saanud kohtuistungil täiendavaid tõendeid enam esitada. Kui süüdistatav ja kaitsja leidsid, et kriminaaltoimiku materjalid ei ole asja lahendamiseks piisavad, siis oleks pidanud J. Bakun lühimenetluse kohaldamisest keelduma ning maakohus oleks saatnud kriminaalasja tagasi prokuratuurile. Kuna süüdistatav ja kaitsja selliseid taotlusi ei esitanud, siis lahendas maakohus kriminaalasja põhjendatult kriminaaltoimiku materjalide pinnal. Kõik kannatanud olid kohtueelsel uurimisel üle kuulatud ning nad olid põhjendanud oma tsiviilhagi. Maakohtul ei olnud põhjust kannatanute ütlustes kahelda. 6.3 Süüdistatav ja kaitsja heidavad maakohtule ette, et ta jättis arvesse võtmata karistust kergendava asjaoluna J. Bakulini puhtsüdamliku kahetsuse. Vastuseks sellele viitab kohtukolleegium Riigikohtu kriminaalkolleegiumi senisele praktikale, mille kohaselt karistust kergendav asjaolu on süüdlase selline käitumine, mis annab alust järeldada, et ta on oma teo ohtlikkusest ja tagajärje kahjulikkusest aru saanud ning püüab tagajärge reaalselt leevendada, sealhulgas hüvitada tekitatud kahju. Puhtsüdamlik kahetsus võib tähendada teo siirast ülestunnistamist ja kahetsemist, mis võib avalduda uurijale või kohtule antud ütlustes, kannatanu ees vabandamises vms. Karistuse kergendamiseks ei piisa paljasõnalisest kahetsuse avaldamisest, vaid kahetsus peab olema siiras ja kajastuma ka süüdistatava hoiakus tema poolt toimepandud teo suhtes. Puhtsüdamlik kahetsus karistust kergendava asjaoluna olema kontrollitav ja tulenema asja materjalidest. Karistust kergendavate asjaolude tuvastamisel on nendega arvestamine kohtu poolt obligatoorne. Kohtu sellesisuline hinnang peab olema kohtuotsuses selgesõnaliselt esitatud (
  8. veebruari 1996 otsus nr 3-1-1-23-96,
  9. mai 2007 otsus nr 3-1-1-14-07,
  10. mai 2013 otsus nr 3-11-45-13,
  11. mai 2014 otsus nr 3-1-1-18-14). Kohtukolleegium märgib, et korduvalt samalaadseid kuritegusid toime pannud isik võib oma järjekordset kuritegu kahtlemata kahetseda, kuid kohtul tuleb hinnata selle siirust. Antud juhul on maakohus sellist nõuet järginud ning jõudnud põhjendatult järeldusele, et J. Bakuni käitumist arvestades ei ole tema kahetsus siiras. Süüdistatav on iga kord oma süüd tunnistanud ja kahetsenud, kuid vaatamata sellele on nad jätkanud kuritegude toimepanemist. Kolleegium nõustub maakohtuga, et vaid süü tunnistamine pole aluseks karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamliku kahetsuse arvestamisele. Pealegi on maakohus otsuses karistusmäära valikul juba arvestanud asjaoluga, et J. Bakun oma süüd talle inkrimineeritud kuritegude toimepanemises tunnistab. J. Bakun vabanes järjekordselt vanglakaristuse kandmiselt
  12. oktoobril 2014, kuid juba
  13. novembril 2014 pani ta toime järjekordse varguse. J. Bakun peeti
  14. detsembril 2014 kahtlustatavana kinni, kuid pärast vabastamist
  15. detsembril 2014 jätkas ta varguste toimepanemist. Seejuures osutab ringkonnakohus, et vastavalt kohtuistungi protokollile väljendas J. Bakun puhtsüdamlikku kahetsust alles viimases sõnas. Ta on lubanud minna narkootiliste ainete vastasele ravile, ehkki tunnistas ka ise, et tegelikult oleks ta võinud seda juba varem teha (7 kd tl 1068). Seega on J. Bakuni kahetsus olnud seotud üksnes kuritegude toimepanemisega temale endale kaasnenud negatiivsete tagajärgedega. Kahetsust kannatanute ees ei ole J. Bakun avaldanud. Maakohtus avaldatud J. Bakuni puhtsüdamliku kahetsuse siiruse puudumist tõendab kohtukolleegiumi hinnangul ka asjaolu, et apellatsioonis vaidlustab J. Bakun nii tema poolt toime pandud kuritegude kvalifikatsiooni kui tsiviilhagide tõendatust. 8 Eeltoodut arvesse võttes ei nõustu kohtukolleegium apellantide väitega, et maakohus on põhjendamatult jätnud süüdistatava suhtes arvestamata karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamliku kahetsuse KarS § 57 p 3 alt 2 mõttes. 6.4 J. Bakun leiab, et karistust kergendava asjaoluna oleks tulnud tema puhul arvestada kuriteo avastamisele aktiivset kaasaaitamist. Vastuseks sellele märgib kohtukolleegium, et senise kohtupraktika kohaselt ei ole süü tunnistamine samastatav süüteo avastamisele aktiivse kaasaaitamisena. Süüteo avastamisele aktiivne kaasaaitamine KarS § 57 p 3 alt 3 mõttes tähendab koostööd süüteo asjaolusid väljaselgitava isikuga (nt uurija või prokuröriga), kaasosaliste paljastamist vms. Kaasaaitamine peab olema aktiivne, ebapiisav on asjaolude väljaselgitamise mittetakistamine. Käesoleva kriminaalasja materjalidest nähtub, et J. Bakuni poolt toime pandud vargused avastati valdavas osas tänu sellele, et tunnistaja AG tundis äratundmiseks esitamise käigus J. Bakuni ära. Kõik kuriteod pandi toime lühikese ajavahemiku jooksul, väikesel territooriumil ning sarnasel viisil. Sideettevõtetelt saadud andmed tõendavad J. Bakuni viibimist kuritegude toimepanemise kohti katvate mobiili tugijaamade piirkonnas ning sellel ajal tema suhtlemist AO-ga. J. Bakun peeti algul kahtlustatavana varguste toimepanemises kinni, kuid vahi alla teda ei võetud. J. Bakun jätkas kohe pärast vabastamist analoogsete varguste toimepanemist. Kuna J. Bakuni isik oli juba kindlaks tehtud, siis ei olnud tal kohtukolleegiumi hinnangul kuriteo avastamisele enam millegagi kaasa aidata. Pigem ta oma käitumisega ei takistanud asjaolude väljaselgitamist, mida ei saa käsitleda karistust kergendava asjaoluna. J. Bakun ei märgi ka ise oma apellatsioonis, millega ta uurimisele aktiivselt kaasa aitas. Seega ei nõustu kohtukolleegium J. Bakuni apellatsiooni etteheitega, et maakohus on põhjendamatult jätnud arvestamata karistust kergendava asjaoluna süüteo toimepanemisele aktiivse kaasaaitamise KarS § 57 p 3 alt 3 mõttes. 6.5 Kaitsja märgib oma apellatsioonis, et maakohus mõistis J. Bakunile märksa rangema karistuse, kui oli taotlenud prokurör. Kaitsja leiab, et ilmselt andis prokurörile kergema karistuse taotlemiseks põhjust asjaolu, et ta arvestas karistust kergendava asjaoluna J. Bakuni puhtsüdamlikku kahetsust. Vastuseks sellele märgib kohtukolleegium, et karistust mõistab kohus ja selle mõistmise alused on loetletud KarS §-s
  16. Prokuröri arvamust see loetelu ei sisalda. Prokurör esitab küll kohtuvaidluses arvamuse süüdistatavale mõistetava karistuse kohta, kuid see ei ole kohtule siduv. Riigikohtu kriminaalkolleegium on
  17. juuni
  18. a otsuses nr 3-1-1-70-01 ja
  19. veebruari
  20. a otsuses nr 3-1-1-91-07 märkinud, et kohus ei ole karistuse küsimuse otsustamisel seotud ei prokuröri ega kaitsja vastavate taotlustega ja lahendab selle küsimuse seadusele ning enese siseveendumusele tuginevalt. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et maakohus on J. Bakunile karistuse mõistmist põhjalikult motiveerinud. Eelkõige võttis maakohus arvesse J. Bakuni süü suurust, sest tema poolt toime pandud varguste arv on suur, s.o 27 kuriteoepisoodi. Kuriteod pandi toime lühikese ajavahemiku jooksul. J. Bakun jätkas kuritegude toimepanemist vaatamata sellele, et ta oli kahtlustatavana kuritegude toimepanemises 48 tunniks kinni peetud. Maakohus leidis, et karistust kergendavaid asjaolusid ei esine ja mõistis J. Bakunile sanktsiooni ülemmäära lähedase karistuse. Kuna prokuröri hinnangul esines karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamlik kahetsus, siis taotleski ta kohtult J. Bakunile 3aastase vangistuse mõistmist. Kohtuistungi protokollist nähtub, et prokurör on oma kohtukõnes ka 9 ise märkinud, et kuriteoepisoodide arvu arvestades tuleks mõista J. Bakunile sanktsiooni ülemmäära lähedane karistus. Ta taotles kergema karistuse mõistmist seetõttu, et tema hinnangul esines üks karistust kergendav asjaolu, s.o puhtsüdamlik kahetsus. Seetõttu ei oma tähtsust kaitsja väide, et prokurör taotles maakohtus J. Bakunile kergemat karistust kui maakohus mõistis. 6.6 Apellandid taotlevad vähendada J. Bakunile mõistetud karistuse tähtaega alla kahe aasta. Lisaks sellele taotleb kaitsja asendada J. Bakunile mõistetav karistus üldkasuliku tööga. Vastuseks sellele märgib kohtukolleegium, et kohtupraktikas valitseva põhimõtte kohaselt on kõrgema astme kohtu poolt maakohtus mõistetud karistuse muutmine põhjendatud üksnes juhul, kui kõrgema astme kohus muudab süüdistatava teo kvalifikatsiooni või kui ilmnevad asjaolud viitavad selgelt sellele, et madalama astme kohus pole arvesse võtnud karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid või on valesti tõlgendanud KarS §-s 56 täheldatud karistuse mõistmise aluseid. Kohtukolleegium leiab, et maakohtu otsuses selliseid mõistetud karistuse tühistamise aluseid ei esine. Maakohtu otsuses on süüdistatavale karistuse mõistmist sanktsiooni ülemmäära lähedaselt põhjendatud ning kohtukolleegium nõustub nende põhjendustega. J. Bakunil oli võimalus asuda end narkootiliste ainete tarvitamise vastu ravima juba ammu, kuid ta ei teinud seda. Seetõttu ei ole tema ravile asumise soov aluseks talle mõistetud karistuse kergendamisele. 6.7 Apellandid taotlevad kohtuotsuse tühistamist osas, millega jäi aresti alla käekell Swatch Irony, sest see kuulub süüdistatava isale. Lisaks sellele heidab kaitsja maakohtule ette, et käekella aresti alla jätmist ei ole põhjendatud. Kohtukolleegium apellantide kriitikaga käekella aresti alla jätmise kohta ei nõustu. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et Pärnu Maakohtu Rapla kohtumaja
  21. jaanuari
  22. a kohtumäärusega aresti tsiviilhagi tagamiseks kahtlustatava J. Bakuni vara, sealhulgas käekell Swatch Irony. J. Bakun kohtumäärust Tallinna Ringkonnakohtus ei vaidlustanud. Seega nõustus J. Bakun kohtumääruse sisuga. Maakohtu istungil on J. Bakun kohtu küsimustele vastates öelnud, et käekell on isa oma (7 kd tl 1065). Vaatamata sellele ei ole süüdistatav ega kaitsja kohtuvaidluses käekella aresti alt vabastamist taotlenud. Samuti ei ole süüdistatav ega kaitsja taotlenud lühimenetlusest loobumist ja kriminaalasja prokuratuurile tagastamist menetlemiseks üldmenetluse korras, et süüdistatav saaks esitada tõendeid käekella kuuluvuse osas. Kuna J. Bakun ei ole käekella aresti osas maakohtule ühtegi taotlust esitanud, siis on maakohus käekella Swatch Irony põhjendatult tsiviilhagi tagamiseks aresti alla jätnud. 6.8 Kohtukolleegium rahuldas

§ 189

lg 4 alusel määratud kaitsjale tasu väljamaksmise taotluse apellatsioonimenetluses ja määras J. Bakuni kaitsjale vandeadvokaat E. Jundasele välja maksta 283,08 eurot. Maakohtu otsusele olid esitanud apellatsioonid süüdistatav ja kaitsja.

§ 175lg 1 p 4 kohaselt on määratud kaitsjale makstav tasu menetluskulu. Kar

S § 185 lg 2 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses tehakse

§ 337

lõike 1 punktis 1 nimetatud lahend, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides apellatsioon on esitatud. Kui apellatsiooni esitaja on prokuratuur, kannab menetluskulud riik. Kuna kohtukolleegium jätab apelleeritud kohtuotsuse J. Bakuni suhtes muutmata, siis jäävad menetluskulud süüdistatava enda kanda. 10 7. Eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 337lg 1 p-st 1 jätab kohtukolleegium Pärnu Maakohtu Rapla kohtumaja 17.

detsembri 2015. a otsuse J. Bakuni suhtes muutmata ja apellatsioonid rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 11

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.