Obsah (4)

§ 212§ 213§ 108§ 118

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatami

§ 212lg 1).

Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole

§ 213lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 03.07.
2. a käskkirjaga nr 6-1/859-KP kohaldas Viru Vangla kaebaja suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid, kuna kinnipeetav järjepidevalt lõhkus ja rikkus vangla vara – kaebajal oli üle 90 distsiplinaarkaristuse, mis enamjaolt olid seotud vangla vara mittesihtotstarbelise kasutamise ja selle lõhkumisega.
3. 09.10.
4. a käskkirjaga nr 6.1/1441-KP pikendas Viru Vangla täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist tagasiulatuvalt alates 04.10.2013, kuna isik oli jätkanud õigusaktidest tulenevate normide rikkumist.
5. 07.01.
6. a käskkirjaga nr 6-1/53-KP pikendas Viru Vangla taaskord täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist tagasiulatuvalt alates 05.01.2014, kuna kaebaja oli jätkanud õigusaktidest tulenevate normide rikkumist ning tema käitumisega seoses ei olnud ära langenud temast lähtuv julgeolekualane oht.
7. 04.04.
8. a käskkirjaga nr 6.-1/536-KP jätkas Viru Vangla kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist, kuna kaebaja jätkas vanglasisese distsipliini rikkumist.
9. 03.07.
10. a käskkirjaga nr 6-1/982-KP (tl 13-14p) pikendas Viru Vangla alates 05.07.2014 kuni asjaolude ära langemiseni kaebaja suhtes kohaldatud täiendavate julgeolekuabinõude kasutamist, s.o 1) eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist, 2) kinnipeetava vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist, 3) kehakultuuriga tegelemise keelamist, mis seisneb spordivahendite, spordisaali ja spordiväljakute kasutamise keelamises, 4) isiklike esemete kasutamise keelamise – kasutamist. Käskkirja kohaselt tegi vangla otsuse täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise kohta vangla üldise julgeoleku tagamiseks ning edaspidiste raskete õigusrikkumiste toimepanemise ennetamiseks. Käskkirjast nähtuvalt on kaebaja korduvalt toime pannud uusi distsipliinirikkumisi, olles eraldi lukustatud kambris, mis näitab tema soovimatust muutuda õiguskuulekaks. Käskkirjas märgitu kohaselt nähtub kaebaja käitumisest negatiivne suhtumine vangistust reguleerivatest õigusaktidest tulenevatesse nõuetesse ja vangla varasse. Arvestades kaebaja õigusrikkumisi oli vanglal põhjendatud kahtlus, et impulsiivne käitumine jätkub ühel või teisel moel ning oma eesmärgi saavutamiseks toime pandud teod on ohtlikud vangla julgeolekule.
11. 03.07.2014 esitas kaebaja Viru Vangla 03.07.
12. a käskkirja nr 6-1/982-KP peale vaide (tl 37), milles palus vaidlusalune käskkiri tühistada. Viru Vangla jättis 22.08.
13. a vaideotsusega nr 6-12/170-4 (tl 32-32p) kaebaja 03.07.
14. a vaide täies ulatuses rahuldamata.
15. 24.08.2014 esitas kaebaja Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 1-1p, tõlge tl 4) Viru Vangla 03.07.
16. a käskkirja nr 6-1/982-KP tühistamiseks. Kaebuse kohaselt ei ole kaebaja nõus tema suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kasutamise pikendamisega.
17. 01.09.2014 kaebusele esitatud vastuses (tl 29-29p) leidis vastustaja, et kaebus on põhjendamatu. Vastustaja märkis, et jääb vaidlustatud käskkirjas väljendatud ohuprognoosi juurde. Vastustaja leidis, et vangla julgeoleku tagamiseks oli asjakohane vaidlustatud käskkirjas märgitud täiendavate julgeolekumeetmete rakendamine kaebaja suhtes. Vastustaja asus seisukohale, et kaebaja on esitanud küll halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 38 lg 1 p-s 5 sätestatud kaebuse nõude, kuid kaebuses puudub selle põhjendus. Vastustaja märkis, et vanglal ei ole võimalik hakata oletama, mis on need faktilised asjaolud, millele tuginedes kaebaja peab vaidlustatud käskkirja õigusvastaseks. Vastustaja leidis, et käskkiri on antud pädeva haldusorgani poolt vastavalt organi sisepädevusele, järgitud on menetlusnõudeid, teostatud on kaalutlus ning otsustus vastab põhjendustele. Eeltoodust tulenevalt on haldusakt vastustaja 2 hinnangul õiguspärane. Vastustaja lisas, et vaidlustatud otsuses on piisava põhjalikkusega käsitletud kaebaja ohtlikkust vangla julgeolekule.

1. Tartu Halduskohus jättis 11.12.
2. a otsusega kaebuse rahuldamata. Halduskohus märkis, et pärast 04.04.
3. a käskkirja nr 6-1/536-KP on kaebaja jätkanud seadusandlusest tulenevate normide rikkumist ning kaebajat on distsiplinaarkorras karistatud kolmel korral. Halduskohus asus seisukohale, et kaebaja suhtes kohaldatud meetmete liigist ja täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise eesmärgist pidi vastustaja meetmete kohaldamisel arvestama ühelt poolt sellega, et piiratakse kaebaja vabadust vanglas liikuda ja suhelda, st kehtestatakse kaebaja suhtes rangem kinnipidamise režiim. Teiselt poolt pidi vangla arvestama vangistusseaduse (VangS) § 66 lg-s 1 sätestatud kohustusega korraldada kinnipeetavate järelevalve viisil, mis tagab vangistusseaduse ja vangla sisekorraeeskirjade täitmise ja üldise julgeoleku vanglas. Halduskohtu hinnangul nähtus vaidlustatud käskkirjast, et vastustaja on lähtunud kaalutlustest, mille kohaselt kaebaja on korduvalt toime pannud uusi distsiplinaarrikkumisi olles eraldi kambris, mis näitab tema soovimatust muutuda õiguskuulekaks. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
4. Kaebaja esitas 21.12.2014 ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse (tl 6060p), milles palub tühistada Tartu Halduskohtu 11.12.
5. a otsus, ning teha uus otsus, millega rahuldada tema kaebus. Kaebaja ei nõustunud halduskohtu järeldusega, et kaebuse rahuldamiseks puudub alus. Lisaks oli kaebaja hinnangul ebaõige halduskohtu poolt otsuses märgitu, et pärast 04.04.
6. a käskkirja nr 6.-1/536-KP jätkas ta seadusandlusest tulenevate normide rikkumist. Samuti ei ole kaebaja väitel teda kolm korda distsiplinaarkorras karistatud ja madratsi tükkideks rebimisega seotud intsident toimus enne 04.04.2014, mitte pärast. Lisaks märkis kaebaja, et 02.05.
7. a käskkirjaga karistas vangla teda 3 ööpäeva kartseriga edasilükkamisega, mitte 3 ööpäeva kartseriga. Kaebaja hinnangul ei kujutanud ta vangla jaoks ohtu, et pikendada tema suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist.
8. Vastustaja palub apellatsioonkaebusele esitatud vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastustaja hinnangul on kaebaja apellatsioonkaebus põhjendamatu. Vastustaja märkis, et kaebaja on kinnipeetav, kes järjepidevalt rikub vanglas korda ning paneb sellega ohtu vangla julgeoleku. Kaebaja on distsipliinirikkumiste toime panemist jätkanud ka peale vaidlustatud täiendavate julgeolekuabinõude käskkirja andmist. Vastustaja leidis, et kaebaja on isik, kelle osas VangS §-s 69 sätestatud täiendavate julgeolekumeetmete kohaldamine on põhjendatud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.
10. Ringkonnakohus märgib kõigepealt, et halduskohus on rakendanud puudulikult uurimispõhimõtet ning ei ole vaatamata vastustaja tähelepanekutele vastuses kaebusele teinud kindlaks kaebuse põhjendust. Kaebaja on halduskohtule esitatud kaebuses vaid märkinud, et ta ei nõustu täiendavate julgeolekuabinõude pikendamisega. Halduskohus ei ole aga välja selgitanud, miks kaebaja ei nõustu enda suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise 3 pikendamisega ehk teisisõnu, miks vaidlustatud käskkiri on õigusvastane. Ringkonnakohus on siiski seisukohal, et halduskohus on vaidlusaluse käskkirja õiguspärasusele hinnangu andnud ning leiab, et tulenevalt menetlusökonoomiast ja kaebaja õiguste kaitse vajadusest ei ole põhjendatud asja uueks arutamiseks halduskohtule tagasi saatmine.
11. Vaidluse all on Viru Vangla 03.07.
12. a käskkirja, millega kaebaja suhtes pikendati täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist, õiguspärasus. Kaebaja leiab apellatsioonkaebuses, et halduskohus on ebaõigesti märkinud, et ta jätkas pärast 04.04.
13. a käskkirja seadusandlusest tulenevate normide rikkumist ning et teda on distsiplinaarkorras karistatud kolmel korral. Lisaks leiab kaebaja, et ta ei kujutanud vangla jaoks ohtu.
14. VangS § 69 lg 3 kohaselt lõpetatakse sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolude äralangemisel täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine. VangS § 69 lg 1 kohaselt kohaldatakse täiendavaid julgeolekuabinõusid kinnipeetavale, kes süstemaatiliselt rikub vangistusseaduse või vangla sisekorraeeskirja nõudeid, kahjustab oma tervist või on suitsiidivõi põgenemiskalduvustega, samuti kinnipeetavale, kes on ohtlik teistele isikutele või vangla julgeolekule. Täiendavaid julgeolekuabinõusid võib kohaldada ka raske õigusrikkumise ärahoidmiseks.
15. Vaidlustatud käskkirjaga pikendati kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist, kuna ta on ohtlik teistele isikutele ja vangla julgeolekule. Käskkirja kohaselt kohaldati kaebaja suhtes alates 03.07.2013 täiendavaid julgeolekuabinõusid, kuna ta järjepidevalt lõhkus ja rikkus vangla vara. Pärast seda on kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist korduvalt pikendatud.
16. Seega on vaidluse all küsimus, kas asjaolud, mille alusel kaebaja suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldati, on ära langenud.
17. Vaidlustatud käskkirjas on välja toodud, et kaebaja on pärast täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist korduvalt toime pannud uusi distsipliinirikkumisi olles eraldi lukustatud kambris. Vangla hinnangul näitas eelnev kaebaja soovimatust muutuda õiguskuulekaks. Käskkirjast nähtuvalt leidis vangla, et võttes arvesse isiku õigusrikkumisi, mille tõttu on isik paigutatud eraldatud lukustatud kambrisse ning isiku käitumist, siis on vanglal põhjendatud kahtlus, et impulsiivne käitumine jätkub ühel või teisel moel ning oma eesmärgi saavutamiseks toime pandud teod on ohtlikud vangla julgeolekule. Vaidlustatud käskkirjast nähtub, et vangla on arvestanud ka kaebaja poolt toime pandud õigusrikkumiste iseloomuga.
18. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisel isiku suhtes, kes on ohtlik teistele isikutele või vangla julgeolekule, on tegemist ennetava meetmega ning vangla ei saa jääda ootama õigushüve kahjustust, vaid peab kohaldama ennetavaid meetmeid ka juhul, kui õigushüve kahjustamine on tõenäoline. Riigikohtu praktika kohaselt on täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamiseks piisav alus, kui vanglal on tekkinud põhjendatud kahtlus, et kaitstavat õigushüve võidakse kahjustada. Tegemist on meetmega, mille eesmärgiks on ennetada kinnipeetavast johtuva julgeolekuohu tekkimist vanglas (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi 02.06.
19. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-33-10, p 12 ja 20.04.
20. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-94-10, p 12).
21. Ringkonnakohus leiab, et vaidlusaluses käskkirjas on piisava põhjalikkusega põhjendatud, miks vangla leiab, et tulenevalt isiku varasemast käitumismustrist on isik 4 endiselt ohtlik vangla julgeolekule. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja seisukohaga nagu ta ei kujutaks vanglale ohtu. Asja materjalidega on tõendatud, et kaebaja paneb järjepidevalt toime distsipliinirikkumisi, olles samal ajal paigutatud eraldi lukustatud kambrisse. Ekslikud on ka kaebaja väited selles osas, et teda ei ole kolm korda pärast 04.04.
22. a käskkirja nr 6.1/536-KP distsiplinaarkorras karistatud. Vangla apellatsioonkaebusele esitatud vastusele lisatud kaebaja distsiplinaarkaristuste väljavõttest nähtub, et kaebajale on määratud kolm distsiplinaarkaristust. Ringkonnakohus selgitab, et vangla on tõepoolest 02.05.
23. a käskkirjaga nr 6-3/737-D otsustanud karistuse täitmisele pööramise edasi lükata, kuid see ei tähenda, et kaebajat ei oleks distsiplinaarkorras karistatud. Kinnipeetavale määratav katseaeg kujutab endast karistuse määramise haldusakti kõrvaltingimust VangS § 65 lg-te 2–4 mõttes, mille kohaselt ei pöörata karistust täitmisele, kui karistatav ei pane määratud tähtaja jooksul toime uut rikkumist (L. Madise jt. Vangistusseadus. Kommenteeritud väljaanne. Juura 2009, § 65 komm. 3). Kuna kaebaja käitumine on olnud ettearvamatu ning tema paigutamine eraldi lukustatud kambrisse ei ole rikkumiste arvu vähendanud, ei saa väita, et kaebaja ei kujuta ohtu teistele kinnipeetavatele ja vangla julgeolekule.
24. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise pikendamiseks oli õiguslik alus olemas, sest asjaolud, mille alusel täiendavaid julgeolekuabinõusid on seni kohaldatud, ei ole ära langenud. Seetõttu on kaebaja õiguste piiramine eraldatud lukustatud kambrisse paigutamisel, teiste kinnipeetavatega suhtlemisel, spordiga tegelemisel ja isiklike esemete kasutamise keelamisel õiguspärane, sest kõik nimetatud piirangud kuuluvad VangS § 69 lg-s 2 nimetatud täiendavate julgeolekuabinõude loetellu. Arvestades kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise eesmärki, ei saa ühtegi kaebaja suhtes kohaldatud täiendavat julgeolekuabinõu pidada ebaproportsionaalseks. 22.

§ 108lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Kuivõrd kaebaja on olnud menetlusabi korras riigilõivu tasumisest vabastatud, jäävad kaebaja menetluskulud riigi kanda (

§ 118lg 3).

Agu Timmi /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel /allkirjastatud digitaalselt/ 5 Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/