KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatami

§ 38lg 4 ei kuulu antud asjas kohaldamisele.

1. 06.09.2013 esitas kaebaja Tartu Halduskohtule hiljem täiendatud kaebuse (tl 3-6, 42-44, 61-66), milles palus Sotsiaalkindlustusameti Jõgeva büroo 29.05.
2. a otsuse nr 15407-4 ja 06.08.
3. a vaideotsuse nr 1.1-10/38 õigusvastasuse tuvastamist ja nende tühistamist. Lisaks taotles kaebaja põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamist KVTRS § 38 lg-te 4 ja 6 osas, kui eelpool nimetatud sätteid rakendatakse vastustaja poolt väljatoodud viisil. Kaebaja ei olnud nõus vastustaja tõlgendusega KVTRS § 38 lg 4 osas, kus rõhutakse, et antud sätet saab rakendada ainult nende isikute suhtes, kelle tegevteenistuse lepingut pikendati 2 vahetult enne 01.04.
4. Eelnõu dokument, eelnõu seletuskiri ja KVTRS ei käsitle isikuid, kelle tegevteenistuse lepingut pikendati vahetult enne KVTS jõustumist ja kelle pension määratakse uue KVTS alusel. Samuti ei nõustunud kaebaja vastustaja rõhuasetusega KVTRS § 38 lg-s 4 kasutatud terminile „tegevväelane“ ja selle alusel tema taotluse suhtes eitava otsuse langetamisega. Kaebaja hinnangul mitte keegi tegevteenistuse lõpetanud isikutest ei tööta sõjaväelise auastmega ametikohal, ei ole tegevteenistuses ning seega tegevväelane. Vastustaja poolt kasutatud terminoloogia põhjal pole kõnealust sätet võimalik mitte kellegi suhtes rakendada. Kaebaja väitel tekiks KVTRS § 38 lg 4 rakendamisel vastustaja poolt välja toodud viisil ebavõrdse kohtlemise olukord, mis viiks kõnealuse sätte vastuollu põhiseaduses sätestatud võrdse kohtlemise põhimõttega. Kaebaja hinnangul viitavad nii KVTRS § 38 pealkiri kui ka sisu sellele, et tegu pole ainult pensioni esmast määramist reguleeriva sättega, vaid antud säte reguleerib vajadusel ka pensionide ümberarvestamist. Tulenevalt KVTRS § 38 lg-st 1 on alates 01.04.2013 tegevteenistuspensioni arvestamise alused kõikidele ühesugused ning juba määratud pensionite suuruse arvestamisel lähtutakse uues KVTS-s sätestatud alustest. 14.01.2014 toimunud kohtuistungil esitatud täiendavas seisukohas selgitas kaebaja, et võrdsuse põhimõtte rikkumine seisneb selles, et täpselt samadel alustel Kaitseväe tegevteenistuses olnud isikutele on määratud pensioni erinevatel alustel. Pärast 01.04.2013 määratud pensionid on arvutatud isiku jaoks soodsamal alusel. Enne 01.04.2013 määratud pensionit keeldutakse ümber arvestamast, kuigi KVTRS § 38 lg 6 annab selleks võimaluse (tl 44). 18.03.2014 toimunud kohtuistungil esitatud täiendavas seisukohas (tl 61-66) märkis kaebaja, et kaitseväelaste eripensioni tagamisega tekkis tal õigustatud ootus, et nendele määratavad pensionid jäävad seotuks Kaitseväe palkadega ega vähene aja möödudes. Kaebajal kui pika staažiga kaitseväelasel on olnud õigustatud ootus, et tema pension suureneb koos Kaitseväe palkadega.
5. Vastustaja palus kaebusele esitatud vastuses (tl 27-27p) jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja märkis, et erinevalt KVTS v.r-st ei võimalda KVTS üle piirvanuse teenimist. Seni kehtinud KVTS v.r andis Kaitseväe juhatajale õiguse kaadrikaitseväelase lepingut piirvanuse täitumisel ühe aasta võrra pikendada. Seetõttu lisati KVTRS rakendussäte, mis reguleerib tegevteenistuspensioni suuruse arvestamist tegevväelasele, kelle teenistusaega pikendati enne 01.04.2013 kehtinud KVTS § 112 lg 21 alusel, mistõttu nad said jätkata tegevteenistuses pärast 01.04.2013 vastavalt KVTRS § 17 lg-le
6. Vastustaja leidis,

§ 38

lg 4 on kohaldatav KVTS jõustumisel 01.04.2013 teenistuses olevate üle piirvanuse teenivate tegevväelaste osas, kelle tegevteenistuse lepingut on pikendatud enne KVTS jõustumist. Kaebajale määrati kaitseväelase väljateenitud aastate pension alates 19.08.2006 ja ta ei olnud tegevteenistuses KVTS jõustumisel 01.04.2013 ning seega ei kuulu KVTRS § 38 lg 4 tema puhul kohaldamisele. Lisaks leidis vastustaja,

§ 38

lg 6 rakendub isikutele, kes ei ole tegevteenistuses ja kellele on pension määratud enne KVTS jõustumist, vaid juhul, kui ilmneb asjaolu, mis oli väljateenitud aastate pensioni ümberarvutamise aluseks enne 01.04.2013 kehtinud KVTS § 209 tähenduses, s.t kui ilmnes pensioni suurendamist tingiv asjaolu – nt isik esitas dokumendi täiendava kaitseväeteenistuse staaži olemasolu kohta või isikule anti reservis olles kõrgem auaste vms. Nimetatud sätet ei kohaldata seni määratud pensioni suuruse arvestamise aluse ümberarvutamiseks. 14.01.2014 toimunud kohtuistungil selgitas vastustaja, et selleks, et korrigeerida vanade pensionite maksmist, on vastu võetud rakendussäte, mis annab juhised varasemate pensionite maksmise jätkamiseks. Vastustaja lisas, et pensionite maksmine jätkub samadel alustel, v.a üks alus. Muudatus on tingitud sellest, et KVTS v.r sätestas võimaluse tegevteenistuse pikendamiseks, aga uus KVTS seda ette ei näe. Kuivõrd isikutel, kelle tegevteenistust pikendati, arvestati pensionit teisiti, kui nendel, kellel ei olnud pikendatud tegevteenistust, siis lisati uus säte, millega reguleeritakse nende isikute pensionite arvestamist, kelle tegevteenistuse aega oli pikendatud ja kes olid teenistuses 01.04.2013, kui uus seadus jõustus (tl 40p). Kuivõrd tegemist on isikutega, kellel võis olla õigustatud ootus, et nende teenistuse aega veel kord 3 pikendatakse, siis rakendussäte on lisatud selleks, et kompenseerida nimetatud isikutele tekkinud olukorda (tl 41p). 11.03.2014 esitatud vastuses KVTRS § 38 lg-te 4 ja 6 põhiseaduse vastaseks tunnistamise osas (tl 52-52p) selgitas vastustaja täiendavalt, et enne 01.04.2013 kehtinud KVTS § 35 lg 2 ja § 261 kohaselt võis lepingulises tegevteenistuses olnud kaitseväelane teenida kõrgemal ametikohal, kui oli tema tegelik auaste. Samas arvestades 1991. aastal taasloodud Kaitseväe personali teenistusaja vähesust võis esineda olukordi, kus isik täitis ülesandeid ametikohal, mis eeldas kahe või enama auastme võrra kõrgemat auastet. Samuti oli enne 01.04.2013 kehtinud KVTS-s ametipalk seotud ametikoha auastmega, mistõttu arvestati isiku ametipalka ametikohal nõutava auastme (§ 153 lg 3), mitte isiku auastme järgi, millele omakorda lisandus isikul oleva auastme järgi makstav tasu (§ 155 lg 1). Kehtiva KVTS § 92 lg 3 p 2 kohaselt võib ametikohale nimetada tegevväelase, kellel on nõutav sõjaväeline auaste. Alates 01.04.2013 auastmetasu arvestust ei toimu ning palga suurus sõltub ametikoha ülesannetest, mitte auastmest (§ 128). Samas KVTRS § 38 lg 4 kohaselt võetakse arvesse 50% pensioni arvestamise summast ehk palgaastmestiku keskmisest. Seega eeldusel, et isiku teenistusülesanded ei muutunud seaduse muutumisel, toimus võrreldes enne 01.04.2013 kehtinud seadusega 01.04.2013 pensioni arvestuse aluseks oleva summa vähenemine auastmetasu võrra. Võrdse kohtlemise eesmärgil lisati seetõttu täiendavalt tegevteenistusstaaži juurde arvestamine. 10. 04.04.2014 esitas kaasatud haldusorgan seisukoha (tl 84-89) kaebaja kaebuse osas, milles leidis,

§ 38

lg-d 4 ja 6 ei kuulu kaebaja osas kohaldamisele ning nimetatud sätted ei ole vastuolus põhiseadusega. Kaasatud haldusorgan leidis, et 02.11.2006. a otsusega nr 15407-1 on vastustaja määranud kaebuse esitajale pensioni valedel alustel. See, et Kaitseväe juhataja oli eelnevalt pikendanud kaebaja teenistusaega KVTS v.r § 225 alusel, ei omanud teenistussuhte lõpetamisel enam tähendust, sest uue auastme saamisega pikenes õigus olla teenistuses automaatselt. See tähendab, et teenistuses olemise õigus tulenes otse seadusest, mitte Kaitseväe juhataja antud eraldi haldusaktist. Seega pensioni määramisel ei oleks tohtinud arvestada enne majori auastme saamist KVTS v.r § 225 alusel Kaitseväe juhtaja poolt kaebaja teenistusaja pikendusi, vaid seda, et isik vabastati teenistusest seoses majori auastmes olnud kaadrikaitseväelasele kehtestatud piirvanuse täitumisega. Kuna kaebajal oli teenistusest vabastamisel ja pensioni määramise taotluse esitamisel kaitseväeteenistuse staaži 20 aastat, siis oleks pidanud talle väljateenitud aastate pensioni arvestamisel lähtuma KVTS v.r § 198 lg-s 1 sätestatust. Nimetatud säte ei oma puutumust 01.04.2013 jõustunud KVTRS §-ga 38 ning seega puudub alus põhiseadusliku järelevalvemenetluse algatamiseks KVTRS § 38 lg-te 4 ja 6 osas. Lisaks leidis kaasatud haldusorgan,

§ 38lg 4 rakendamisel ei toimu isikute ebavõrdset kohtlemist.

Kaadrikaitseväelaste, kelle teenistusaega pikendati KVTS v.r § 225 alusel ja tegevväelaste, kelle teenistusaega pikendati KVTS v.r § 112 lõike 2¹ alusel ning kes võeti kehtiva KVTS jõustumisel teenistusse määratud ajaks kuni pikenduse tähtaja saabumiseni, teenistustingimused ning pensioni arvutamise alused on täielikult erinevad. Kaasatud haldusorgan ei nõustunud kaebajaga, et tegemist on sarnases olukorras olevate isikute ebavõrdse kohtlemisega. Lisaks vastustaja poolt välja toodud muudatustele märkis kaasatud haldusorgan, et kehtiva KVTS alusel ei maksta enam teenistusest vabastamisel piirvanuse täitumisel kolme kuu hüvitist, mida aga maksti eelmise KVTS alusel teenistusest vabastamisel seoses piirvanuse täitumisega (KVTS v.r § 123 lg 2 p 2 alusel). Seega ka nendel isikutel, kelle teenistusaega oli pikendatud enne kehtiva KVTS jõustumist ja kes võeti kehtiva KVTS jõustumisel teenistusse määratud ajaks, teenistustähtaja lõppemisel mingit õigust täiendavale hüvele enam ei ole. 4 11. Tartu Halduskohus jättis 26.05.2014. a otsusega (tl 141-144) kaebaja kaebuse Sotsiaalkindlustusameti Jõgeva büroo 29.05.2013. a otsuse nr 15407-4 ja Sotsiaalkindlustusameti 06.08.2013. a vaideotsuse nr 1.1-10/38 tühistamise nõudes rahuldamata. KVTRS § 38 lg 4 rakendatakse isikute suhtes, kelle tegevteenistuse lepingut on pikendatud vahetult enne KVTS jõustumist ja kelle tegevteenistuspension määratakse peale KVTS jõustumist uue KVTS alusel. Halduskohus leidis,

§ 38

lg 3 ja 4 ning § 39 lg 1 ei kohaldata nende isikute suhtes, kellele on pension määratud enne uue KVTS jõustumist. Kaebajale määrati alates 19.08.2006 kaitseväelase väljateenitud aastate pension, ta ei tööta sõjaväelase auastmega ametikohal, ta ei ole tegevteenistuses ning seega ei ole ta KVTS §-st 7 tulenevalt tegevväelane. Halduskohus selgitas, et eeltoodust tulenevalt ei kuulu KVTRS § 38 lg 4 käesolevas asjas kohaldamisele ning seega ei ole alust arvutada kaebaja pensionit KVTRS § 38 lg 6 alusel ümber. Halduskohus märkis täiendavalt,

§ 38

lg-t 6 ei kohaldata seni määratud pensioni suuruse arvestamise aluse ümberarvutamiseks. Halduskohus nõustus Kaitseministeeriumi seisukohaga, et õige kaebaja pensioni määramise alus tuleneb KVTS v.r § 198 lg-st 1, kuna kaebaja sai enne teenistuse lõppu majori auastme, mis võimaldas tal KVTS v.r § 112 lg 1 p 4 kohaselt olla teenistuses kuni 55-aastaseks saamiseni. Kaebaja sai 55-aastaseks 19.08.2006 ning samal päeval vabastati ta ka teenistusest. KVTS v.r § 198 lg 1 ei oma puutumust 01.04.2013 jõustunud KVTRS §-ga 38 ja sellest tulenevalt puudub alus põhiseadusliku järelevalvemenetluse algatamiseks KVTRS § 38 lg-te 4 ja 6 osas. Halduskohus pidas vajalikuks märkida, et ei nõustu kaebaja seisukohaga,

§ 38

lg-d 4 ja 6 on vastuolus põhiseaduse §-ga 12, sest nende rakendamisel ei kohelda samas olukorras olevaid isikuid võrdselt. Eripensioniõiguse andmine ei ole põhiseadusest tulenev riigi kohustus, vaid seeläbi on seadusandjal võimalik kujundada eriteenistusi, sealhulgas kaitseväeteenistust, mis võib ajas muutuda. Halduskohus asus seisukohale,

§ 38

lg 4 kohaldamisel ei toimu isikute ebavõrdset kohtlemist, kuna isikud, kellele pensioni määramisel lähtuti KVTS v.r §-st 227, ja isikud, kellele pensioni määramisel lähtutakse KVTRS § 38 lg-st 4, ei ole samasuguses olukorras. Kehtiva KVTS-i jõustumisel muutus oluliselt kaitseväelaste palgakorraldus, mille tulemusel ei ole enam sõjaväeline auaste ja seeläbi ka ametikoht seotud konkreetse palgamääraga, vaid konkreetse ametikoha ülesannete hindamisel määratakse töö sisust, vastutusest ja nõutavast väljaõppest lähtuvalt. Kaebaja poolt esitatud palgaandmete võrdlustabelit ei saa võtta kahe palgasüsteemi võrdluse alusena, kuna kehtiva KVTS jõustumisest ei ole palk enam sõltuv isikule antud auastmest. Palkade lahtisidumisega auastmest muutus ka palgaarvestamise alus isikule, st isikuga samaväärse auastmega isikute pensioni arvestamise algsumma on erinev. Lisaks muutus kehtiva KVTS jõustumisel ka pensioniõigusliku staaži arvestamise põhimõte. Eeltoodust tulenevalt leidis halduskohus,

§ 38

lg-d 4 ja 6 ei kuulu kaebaja osas kohaldamisele ning need ei ole vastuolus põhiseadusega, mistõttu vaidlustatavad otsused on õiguspärased ning ei kuulu tühistamisele. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

1. 20.06.2014 esitas kaebaja apellatsioonkaebuse (tl 152−155p) Tartu Halduskohtu 26.05.
2. a otsusele, milles palub halduskohtu otsuse tühistada ning teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjendused on järgmised: - Ei saa nõustuda halduskohtu seisukohaga,

§ 38

lg-t 4 rakendatakse vaid nende isikute suhtes, kelle tegevteenistuse lepingut on pikendatud vahetult enne KVTS jõustumist ja kelle tegevteenistuspension määratakse peale nimetatud seaduse jõustumist selles sätestatud alusel. Kui seadusandja sooviks oli tõepoolest tagada pensioni ümberarvestamise võimalus vaid teenistust jätkanud isikutele, siis kajastuks vastav eesmärk sõnaselgelt KVTRS § 38 sõnastuses. - Halduskohus on ebaõigesti tõlgendanud KVTRS 38 lg-t 6 märkides, et eelnimetatud säte 5 rakendub isikutele, kes ei ole tegevteenistuses ja kellele on pension määratud enne KVTS jõustumist vaid juhul, kui ilmneb asjaolu, mis oli väljateenitud aastate pensioni ümberarvutamise aluseks enne 01.04.2013 kehtinud KVTS § 209 tähenduses. - Halduskohus on põhjendamatult eristanud termineid „tegevväelane“ ning „kaadrikaitseväelane“ ning jõudnud selle tulemusena ekslikult järeldusele,

§ 38lg-t 4 ei ole võimalik kaebaja suhtes rakendada.

- Kui tõlgendada KVTRS § 38 regulatsiooni halduskohtu poolt esitatud viisil, on tegemist võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumisega. Omavahel võrreldavateks isikuteks on tegevteenistuses olnud kaitseväelased, kelle teenistusaega pikendati üle piirvanuse. Esimesse gruppi kuuluvad kaadrikaitseväelased, kes lõpetasid tegevteenistuse enne 01.04.2013 ehk eelmise KVTS kehtivuse ajal. Teise gruppi kuuluvad tegevväelased, kes lõpetasid tegevteenistuse pärast nimetatud kuupäeva ehk kehtiva KVTS ajal. Võrdlusest nähtub, et mõlema grupi isikud on võrreldavad kõigi sisuliselt tähtsate asjaolude poolest ja nende teenistust oli korraldatud täpselt samadel alustel. Ainsaks eristavaks asjaoluks on tegevteenistuse lõpetamise aeg. Sellest asjaolust tulenevalt on määratud kehtiva KVTS ajal teenistuse lõpetanud tegevväelastele pension soodsama protsendimäära alusel kui võrreldava grupi kaadrikaitseväelastele. Erinevate pensioni protsendimäärade rakendamises seisnebki võrreldavate isikute ebavõrdne kohtlemine ja võrdsuspõhiõiguse riive. - Ekslik on halduskohtu seisukoht, et pensioni arvestuse aluseks olev summa vähenes alates 01.04.2013 auastmetasu võrra ning seetõttu lisati rakendussättega täiendavalt tegevteenistusstaaži juurde arvestamine. Tegelikkuses ei vähenenud uue KVTS jõustumisel tegevväealaste palk ning seega ka pensioni arvutamise aluseks olev summa. Seetõttu ei ole alust väita,

§ 38

lg-te 4 ja 6 rakendamine vaid nende isikute suhtes, kes olid seaduse jõustumise ajal teenistuses, on kompensatsiooniks võimaliku sissetuleku vähenemise eest. - Halduskohus on väljunud kaebuse raamidest, asudes ümber hindama haldusakti, s.o Sotsiaalkindlustusameti 02.11.

1. a otsust nr 15407-1, mida kaebaja käesolevas haldusasjas vaidlustanud ei ole.
2. Vastustaja palus apellatsioonkaebusele esitatud vastuses (tl 163) apellatsioonkaebus rahuldamata jätta.
3. Kaasatud haldusorgan palus samuti apellatsioonkaebusele esitatud vastuses (tl 167-169p) apellatsioonkaebus rahuldamata jätta. - KVTRS § 38 lg 6 annab pensioni saajale võimaluse lasta talle määratud pension ümber arvutada kehtiva KVTS alusel. Kaebaja on esitanud taotluse pensioni ümberarvutamiseks KVTRS alusel, mida aga KVTRS § 38 lg 6 ette ei näe. - Kaasatud haldusorgan ei nõustunud kaebaja väitega, et halduskohus on põhjendamatult eristanud termineid „tegevväelane“ ning „kaadrikaitseväelane“. Kaasatud haldusorgan leidis, et kui seadusandja on nimetanud seaduses, mis tähenduses vastavaid mõisteid kasutatakse, siis seaduse rakendamisel on ainuvõimalik neid mõisteid ka vastava tähendusega kasutada. Kui seadusandja eesmärgiks oleks olnud,

§ 38

lg 4 laieneks ka muudele isikutele kui tegevväelastele kehtiva KVTS mõistes, oleks seadusandja selles sättes vastavad isikud ka eraldi nimetanud. - Kaasatud haldusorgani hinnangul ei toimu KVTRS § 38 lg 4 rakendamisel isikute ebavõrdset kohtlemist. Kaadrikaitseväelaste, kelle teenistusaega pikendati KVTS v.r § 225 alusel ja tegevväelaste, kelle teenistusaega pikendati KVTS v.r § 112 lg 21 alusel ning kes võeti kehtiva KVTS jõustumisel teenistusse määratud ajaks kuni pikenduse tähtaja saabumiseni, teenistustingimused ning pensioni arvutamise alused on täielikult erinevad.

1. 21.09.2015 esitas kaebaja täiendavad seisukohad (tl 178-179). 6 Lisaks apellatsioonkaebuses märgitule asus kaebaja seisukohale, et tema suhtes on rikutud õiguspärase ootuse põhimõtet. Kaebajal kui pika staažiga kaitseväelasel on olnud õiguspärane ootus, et tema pension suureneb koos Kaitseväe palkadega ka pärast pensioneerumist. Alates 01.04.2013 kehtestati tegevteenistuspensionite indekseerimine, mis seadis kaebaja võrreldes hiljem pensioniikka jõudnud kaitseväelastega halvemasse olukorda.
2. 05.10.2015 esitas kaasatud haldusorgan vastuse kaebaja täiendavate seisukohtade osas. Kaasatud haldusorgan märkis, et üheski õigusaktis ei ole sätestatud, et palk peab ainult tõusma. Palga muutumine on võimalik ja selle tulemus ei pruugi olla palga suurenemine, vaid võib olla ka vähenemine. Kaasatud haldusorganile jäi arusaamatuks, kuidas tegevteenistuspensionite indekseerimine seadis apellandi võrreldes hiljem pensioniikka jõudnud kaitseväelastega halvemasse olukorda. Kaebaja oli teenistuses ja pensioneerus siis, kui tegevteenistuspension sõltus osadest teenistustasu komponentidest. Kui teenistustasu komponendid suurenesid või vähenesid, siis tuli pension vastavalt ümber arvutada. Seega oli eelmise süsteemi kohaselt võimalik ka pensionite vähenemine. Alates 01.04.2013 indekseeritakse tegevteenistuspensione samadel alustel vanaduspensionitega, mis tähendab, et tegevteenistuspension ei saa enam väheneda ja see suureneb vastavalt nn ostujõu säilitamisele. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
3. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse rahuldamiseks puudub alus.
4. Esmalt esitab ringkonnakohus oma seisukohad kohtule esitatud nõude osas (I), lahendab apellatsioonkaebuse (II) ja võtab seejärel seisukoha põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamise küsimuses (III). Viimasena esitab ringkonnakohus lõppjäreldused (IV). I
5. HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt tagab kohus omal algatusel asja lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise kohustuslikuks menetlusosalistele. Kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Halduskohtumenetluses kehtivast uurimispõhimõttest tulenevalt on kohtul kohustus selgitada välja kaebuse esitaja eesmärk ja tegelik tahe kohtusse pöördumisel, tõlgendada esitatud kaebust ja taotlusi sellest lähtuvalt ning juhtida tähelepanu isiku õiguste kaitseks tulemuslikuma taotluse esitamise võimalusele (vt nt Riigikohtu 26.03.
6. a määrust asjas nr 3-3-3-1-04, 05.02.
7. a otsust asjas nr 3-3-1-3-04, 13.11.
8. a otsust asjas nr 3-3-1-26-08, 25.11.
9. a otsust asjas nr 3-3-1-77-10). Kaebaja esitas halduskohtule tühistamiskaebuse haldusakti peale, millega vastustaja jättis kaebaja taotluse pensioni ümberarvestamiseks rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul on vastustaja 29.05.
10. a otsuse nr 15407-4 näol tegu keelduva haldusaktiga ning kaebaja lõppeesmärgiks on pensioni ümberarvestamine vastustaja poolt. Seega oleks käesoleval juhul kaebaja õiguste kaitseks tulemuslikum esitada kohustamisnõue taotledes uue kohustamisotsuse tegemist. Haldusasja materjalidest ei nähtu, et halduskohus oleks kaalunud, kas kaebaja taotlusi on võimalik tõlgendada kohustamisnõudena. Ringkonnakohtu hinnangul oli kohtueelsest menetlusest tulenevalt selgelt mõistetav kaebaja soov kohustada vastustajat tema pensioni ümber arvestama. Halduskohus on aga jätnud kaebaja tahte tõlgendamata ega ole juhtinud kaebaja tähelepanu tema õiguste kaitseks tulemuslikuma nõude esitamise võimalusele. Kuigi tegemist on halduskohtu poolt olulise menetlusnormide rikkumisega, ei pea ringkonnakohus käesolevas menetlusstaadiumis vajalikuks asja halduskohtusse tagasi saatmist. Ringkonnakohtu hinnangul on käesoleva asja asjaoludel sellise hinnangu andmine põhjendatud eelkõige tulenevalt menetlusökonoomia põhimõttest (HKMS § 2 lg 2) ning halduskohtule asja 7 tagasisaatmise ebamõistlikkusest, kuna haldusakti andmiseks kohustamise õiguslikuks eelduseks on keeldumise õigusvastasus ning ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega kaebaja poolt vaidlustatud 29.05.
11. a otsuse nr 15407-4 kui keeldumise õiguspärasuse osas. II
12. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaevatavad otsused on õiguspärased ja kaebus ei kuulu rahuldamisele, kuna KVTRS § 38 lg-d 4 ja 6 ei kuulu kaebaja osas kohaldamisele ning nimetatud sätted ei ole vastuolus põhiseadusega. Samas peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et halduskohus on ebaõigesti asunud hindama Sotsiaalkindlustusameti 02.11.
13. a otsust nr 15407-1, mille alusel määras vastustaja kaebajale kaitseväelase väljateenitud aastate pensioni. Ringkonnakohus nõustub kaebaja seisukohaga, et halduskohus on väljunud kaebuse raamidest ning hinnanud ümber haldusakti, mis on käesoleval ajal kehtiv. Antud haldusasja lahendamisel tuleb lähtuda vastustaja 02.11.
14. a otsusest nr 15407-1 kui kehtivast haldusaktist, mille alusel arvutati kaebajale väljateenitud aastate pension arvestades KVTS v. r §-s 227 sätestatut. KVTS v.r §-s 227 sätestati erand väljateenitud aastate pensioni arvutamiseks isikute puhul, kelle piirvanus tegevteenistuses olemiseks oli täitunud, kuid kelle teenistusaega oli Kaitseväe juhataja poolt pikendatud ning kellel oli vähemalt 13-aastane kaitseväeteenistuse staaž, kuid kellel ei olnud veel 20-aastast kaitseväeteenistuse staaži. Kuna kaebajale pensioni määramise alus tuleneb KVTS v.r §-st 227, siis omab see vastupidiselt halduskohtu seisukohale puutumust ka KVTRS §-ga
16. Kaebaja väitel on KVTRS § 38 lg 4 kohaldatav ka tema suhtes ning nimetatud sätet ei rakendata ainult nende isikute suhtes, kelle tegevteenistuse lepingut pikendati vahetult enne 01.04.
17. KVTRS § 38 lg 4 sätestab, et tegevväelasel, kelle teenistusaega seni kehtinud KVTS alusel pikendati üle sätestatud piirvanuse enne KVTS jõustumist, on 13-aastase kaitseväeteenistuse staaži korral tegevteenistuse pensioni suuruseks 50 protsenti tegevväelase pensioni arvestamise summast. Iga 13-aastasele tegevteenistusstaažile lisanduv tegevteenistusstaaži aasta suurendab pensioni arvestamise summast pensioniks arvutatavat protsenti 2,5 protsendi võrra. Ringkonnakohus nõustub vastustaja ning kaasatud haldusorganiga (tl 27-27p, 40p, 85p, 167p-168),

§ 38

lg 4 räägib sõnaselgelt tegevväelasest, kelle teenistusaega on pikendatud eelmise KVTS alusel. Tegevväelase mõiste tuleneb kehtiva KVTS §-st 7, mille kohaselt on tegevteenistus avaliku teenistuse eriliik, kus kaitseväekohustuslane töötab sõjaväelise auastmega ametikohal. Tegevteenistuses olev isik on tegevväelane. Seega kohaldub KVTRS § 38 lg 4 isikule, kelle teenistusaega oli pikendatud seni kehtinud KVTS v.r § 112 lg 21 alusel ja võeti kehtiva KVTS jõustumisel tegevteenistusse määratud ajaks kuni pikenduse tähtaja saabumiseni. Eeltoodust tulenevalt on KVTRS § 38 lg 4 rakendamiseks vajalik, et isiku tegevteenistuse lepingut on pikendatud enne kehtiva KVTS jõustumist ning pikendatud teenistussuhte tähtaeg peab saabuma pärast kehtiva KVTS jõustumist. Kuivõrd kaebaja ei ole KVTS § 7 mõistes tegevväelane, siis on halduskohus õigesti leidnud,

§ 38lg 4 ei kuulu käesolevas asjas kohaldamisele.

Ringkonnakohtu hinnangul on arusaamatu apellatsioonkaebuses esitatud väide, et kui seadusandja sooviks oli tõepoolest tagada pensioni ümberarvestamise võimalus vaid teenistust jätkanud isikutele, siis kajastuks vastav eesmärk sõnaselgelt ka KVTRS § 38 sõnastuses. Ringkonnakohus on seisukohal, et seadusandja on just sellel põhjusel kasutanud KVTRS § 38 lg 4 sõnastuses mõistet „tegevväelane“. 22. Lisaks nõustub ringkonnakohus halduskohtu seisukohaga,

§ 38lg-t 6 ei kohaldata pensioni suuruse arvestamise aluse ümberarvutamiseks.

Ringkonnakohus juhib 8 tähelepanu sellele,

§ 38lg 6 sätestab võimaluse pensioni ümberarvutamiseks KVTS, mitte KVTRS alusel.

III

1. Ringkonnakohus leiab, et põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks puudub alus.
2. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 4 lg 1 kohaselt kontrollib Riigikohus õigustloova akti PS-le vastavust põhistatud taotluse, kohtuotsuse või -määruse alusel. PSJKS § 9 lg 1 sätestab, et kui esimese või teise astme kohus on kohtuasja lahendamisel jätnud kohaldamata mis tahes asjassepuutuva õigustloova akti, tunnistades selle PS-ga vastuolus olevaks, või kui esimese või teise astme kohus on kohtuasja lahendamisel tunnistanud õigusloova akti andmata jätmise PS-ga vastuolus olevaks, edastab ta vastava otsuse või määruse Riigikohtule. Kaebaja leiab, et tal on olnud õiguspärane ootus, et tema pension suureneb koos Kaitseväe palkade tõstmisega. Lisaks leiab kaebaja, et enne 01.04.2013 pensioneerunud kaitseväelaste suhtes rikutakse võrdse kohtlemise põhimõtet, kuna nende osas ei rakendata uut ja soodsamat pensioni arvutamise alust KVTRS § 38 lg 4 näol. Seega on käesolevas asjas küsimus õigustloova akti andmata jätmise põhiseaduspärasuses, s.t kas seadusandja oleks pidanud laiendama uut ja soodsamat regulatsiooni KVTRS § 38 lg 4 näol ka enne 01.04.2013 pensioneerunud kaitseväelastele.
3. Õigus ametipensionile kui rahaliselt hinnatav õigus kuulub olemuslikult PS §-ga 32 tagatud omandipõhiõiguse kaitsealasse (RKÜKo 26.06.2014, 3-4-1-1-14, p 88). Kaebaja nõude põhjendatus ja seega ka omandipõhiõiguse riive sõltub praeguses asjas eeskätt sellest, kas kaebajal oli tekkinud õiguspärane ootus pensionite ümberarvutamisele olukorras, kus muutub pensioni arvestamise summast pensioniks arvutatav protsent, ja kuivõrd võib selle ootusega arvestamata jätta. Riigikohus on pensionireformi raames ümberarvutamise süsteemilt indekseerimisele ülemineku põhiseaduspärasust hinnanud mitmes lahendis, kus kaebajad vaidlustasid halduskohtus Sotsiaalkindlustusameti tegevust neile juba määratud pensionite ümber arvutamata jätmisel (RKÜKo 26.06.2014, 3-4-1-1-14; RKÜKo 06.01.2015, 3-4-1-18-14; RKPJKo 29.05.2015, 3-4-1-1-15). Kohtunike ning politseinike pensioni põhiseaduspärasuse asjades leidis Riigikohus, et kaebajate omandipõhiõigust koosmõjus õiguspärase ootuse põhimõttega on riivatud, kuna nii kohtunike kui ka politseinike ametipalku oli eelnevalt vähendatud, mistõttu vähenesid ka kaebajatele määratud pensionid või võeti kaebajate pensioni määramise aluseks vähendatud ametipalk. Riigikontrolli ametnike pensioni põhiseaduspärasuse asjas ei olnud palgakorralduse reformi tulemusena ja ümberarvutamise süsteemilt indekseerimisele üleminekul kaebajate ametipalga osakaalu pensioni suuruse alusena vähendatud ning Riigikohus leidis, et kaebajate õiguspärast ootust ei riiva asjaolu, et seadusandja otsustas kehtiva avaliku teenistuse seadusega hõlmata põhipalga hulka ka teisi palgakomponente, mida varasemalt kehtinud seadus ametipalgas ei hõlmanud (RKPJKo 29.05.2015, 3-4-1-1-15, p 46). Ringkonnakohtu hinnangul on eelnevad Riigikontrolli ametnike pensioni põhiseaduspärasuse asjas esitatud seisukohad kohaldatavad ka käesolevas asjas. Kuigi praegusel juhul on seadusandja tõstnud pensioni arvestamise summast pensioniks arvutatavat protsenti, mida Riigikontrolli ametnike puhul ei tehtud, siis ringkonnakohtu hinnangul ei riiva kaebaja õiguspärast ootust asjaolu, et seadusandja ei laiendanud soodsamat protsendimäära kaebajale. Seda eelkõige selle tõttu, et sarnaselt Riigikontrolli ametnikega ei ole palgakorralduse reformi tulemusena ja ümberarvutamise süsteemilt indekseerimise süsteemile üleminekul kaebajate ametipalga osakaalu pensioni suuruse alusena vähendatud. Samuti muutus kehtiva KVTS jõustumisel oluliselt kaitseväelaste palgakorraldus, millega muutus palgaarvestamise alus isikule ning sellest tulenevalt pensioni arvestamise summa. 9
4. Lisaks leidis Riigikohus Riigikontrolli ametnike pensioni põhiseaduspärasuse asjas, et võrdsuspõhiõigust ei ole rikutud, kuna ümberarvutamise süsteemilt indekseerimise süsteemile üleminekust tingitud erinevaks kohtlemiseks esineb mõistlik ja asjakohane põhjus ning erinev kohtlemine ei ole meelevaldne. Riigikohus selgitas, et kaebajatele määratud ja võrdlusgrupile määratud või määratavate ametipensionite erineva suuruse tingib asjaolu, et pensioni määramise aluseks võetav ametipalk ja võrdlusgrupi põhipalk on erineva suurusega ja on kujunenud erinevate põhimõtete alusel ning isikud pensioneeruvad erineval ajal. Lisaks märkis Riigikohus, et kaebajate ametipensione ei ole ära kaotatud ja need on suuremad kui keskmine vanaduspension. Erineva kohtlemise eesmärk on garanteerida laiaulatusliku reformi abil nii konkreetse ametipensioni kui ka riigi pensionisüsteemi jätkusuutlikkus, mis hõlmab isikute võimalikult võrdset kohtlemist pensioniskeemides ning pensionide osakaalu vähenemist riigieelarves (RKPJKo 29.05.2015, 3-4-1-1-15, p-d 57-64).
5. Eeltoodust tulenevalt asub ringkonnakohus seisukohale, et ka kaebaja puhul ei ole omandiõigust koosmõjus õiguspärase ootuse põhimõttega riivatud ega võrdsuspõhiõigust rikutud. IV
6. Eelnevale tuginevalt jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 26.05.
7. a otsuse resolutsiooni muutmata, kuid asendab otsuse põhjendused osas, milles need käsitlevad Sotsiaalkindlustusameti 02.11.
8. a otsust nr 15407-1, käesolevas otsuses toodud põhjendustega.
9. Kuna HKMS § 108 lg 1 ls 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, siis jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Kuna vastustaja ega ükski muu menetlusosaline ei ole taotlust menetluskulude väljamõistmiseks esitanud, siis ei ole selles osas vajalik seisukohta võtta. Agu Timmi /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel /allkirjastatud digitaalselt/ 10 Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/