4-15-11188/17

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2016, Tartu (kirjalik menetlus) Väärteoasja number Kohtukoosseis Väärteoasi 4-15-11188 Tiit Lõhmus Aleksander Švõrovi väärteoasi liiklusseaduse (LS) § 201 lg 2 järgi Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. jaanuari 2016 otsus Apellatsiooni esitaja menetlusalune isik Aleksander Švõrov Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalve ameti Ida prefektuur, esindaja Alina Reškina Menetlusalune isik Aleksander Švõrov (isikukood 39109192218) Eesti Vabariigi kodanik elukoht: XXX töökoht: sõiduautode pesija XXX OÜ-s RESOLUTSIOON
3. Jätta Viru Maakohtu
4. jaanuari 2016 otsus muutmata.
5. Menetlusaluse isiku Aleksander Švõrovi apellatsioon jätta rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. ESIMESE ASTME KOHTU OTSUSE SISU
6. Viru Maakohtu 22.01.2016 otsusega karistati Aleksander Švõrovi LS § 201 lg 2 järgi arestiga 15 päeva. 1.
7. 02.12.2015 koostatud väärteoprotokolli AB 1289337 (2440,15,007954) kohaselt juhtis A. Švõrov 16.08.2015 kell 18.22 Uus tn 1 A, Kohtla-Järve, Ida-Virumaa mootorsõidukit Audi 100 registreerimismärgiga XXX , omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, kui juhtimisõigus on karistusena ära võetud Viru Maakohtu otsusega nr 4-15-4699 kuueks kuuks alates 23.06.2015 kuni 22.12.
8. 1.
9. A. Švõrov rikkus sellega LS § 94 lg 1, millega pani toime LS § 201 lg-s 2 sätestatud väärteo. 1
10. Maakohus, leidis, et A. Švõrovi süü on tõendamist leidnud. Maakohus luges tunnistaja ütlused ja teised kohtuistungil avaldatud ning uuritud tõendeid usaldusväärseteks ja tugines otsuses uuritud tõenditele. 2.
11. Asjas on tõendatud tunnistaja ütlustega ja sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, et A. Švõrov juhtis 16.08.2015 kell 18.22 Ida-Virumaal, Kohtla-Järve linnas, Uus tn maja 1a juures mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, kui juhtimisõigus oli karistusena ära võetud Viru Maakohtu otsusega 4-15-4699 kuueks kuuks alates 23.06.2015 kuni 22.12.
12. A. Švõrov pani toime väärteo, mis on kvalifitseeritud LS § 201 lg 2 järgi, rikkudes LS § 94 lg
13. Maakohtul puudus alus kahelda tunnistaja A.J. a ütlustes ja kirjalike tõendite usaldusväärsuses. Tunnistaja andis ülekuulamisel detailseid ütlusi, mis on kooskõlas objektiivsete asjaoludega. Tunnistaja ei ole isiklikult tuttav menetlusaluse isikuga, ta on sõltumatu tunnistaja, kes andis ütlusi selle kohta, mida ise nägi. Antud tunnistaja on politseitöötaja, kelle igapäevaseks tööks on ka liiklusjärelevalve teostamine. Oma töös peavad politseitöötajad kontrollima, et liiklejad järgiksid liiklusseadust ning rikkumise ilmnemisel koheselt reageerima. Asjaolud, et võõras inimene pööras politseitöötajate tähelepanu, et Kohtla-Järve Uuelt tänavalt hakkas liikuma valge Audi ning juhil puudub juhtimisõigus, et politseitöötajad nägid antud autot, suurendab tunnistaja ütluste usaldusväärsust. 2.
14. Maakohus ei lugenud menetlusaluse isiku ütlusi usaldusväärseteks, kuna menetlusaluse isiku ütlused on vastuolulised nii kohtuistungil kui ka kohtueelses menetluses, tema ütlused on ka vastuolus tunnistaja A.J. a ütlustega, ning maakohus arvas menetlusaluse isiku ütlused tõendite hulgast välja. Menetlusaluse isiku ütlused on ennastõigustavad ning antud soovist vabaneda väärteo toimepanemisega kaasnevast vastutusest. Tunnistaja A.J. nägi, kuidas Uue tänava hoovist sõitis valge Audi ja järsku pidurdas. Autos oli vaid juht A. Švõrov, auto oli kogu aeg tunnistaja vaateväljas. Viru Maakohtu 15.06.2015 otsusega väärteoasjas nr 4-15-4699 võeti A. Švõrovilt ära mootorsõiduki juhtimisõigus 6 kuuks. Kohtute infosüsteemi andmetel jõustus 15.06.2015 otsus 23.06.
15. Sellest tulenevalt oli juhtimisõigus peatatud kuni 22.12.
16. Seega on tõendatud, et A. Švõrov juhtis 16.08.2015 mootorsõidukit ajal, mil tal oli juhtimisõigus ära võetud. 2.
17. Eeltoodud asjaoludel asus maakohus seisukohale, et menetlusaluse isiku käitumisele on antud õige õiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud. Tuginedes tõendamist leidnud asjaoludele, leidis maakohus, et A. Švõrov pani toime väärteo LS § 201 lg 2 järgi otsese tahtlusega. A. Švõrovilt oli 15.06.2015 otsusega juhtimisõigus 6 kuuks ära võetud kuni 22.12.2015, ta teadis seda ning vaatamata sellele istus rooli ja hakkas sõiduautot juhtima. Seega on menetlusalune isik oma tegevusega täitnud talle inkrimineeritava teo objektiivse ja subjektiivse koosseisu, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid maakohus ei tuvastanud. Maakohus on seisukohal, et A. Švõrov pani talle inkrimineeritava väärteo toime süüvõimelisena, kuna vastavalt KarS §-le 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane. 2.
18. Analüüsides süüdlase tegu, kuuluvad süü juures arvesse võtmisele asjaolud, et süüdlane pani toime liiklusalase rikkumise otsese tahtlusega, puuduvad kergendavad ja raskendavad asjaolud. Menetlusalune isik, kes on juhtimisõiguse saanud isikuna teadlik liiklusseaduse nõuetest, täitis tegu toime pannes väärteokoosseisu tunnused. Menetlusaluse isiku karistusandmetest saab järeldada, et liiklusseaduse rikkumise osas on A. Švõrovil ka juba kogemus olemas. A. Švõrovil on 2 kehtivat kriminaalkaristust, 13 kehtivat väärteokaristust. Karistusena on määratud nii rahatrahve, aresti kui ka juhtimisõiguse äravõtmist. Kõik A. Švõrovile määratud rahatrahvid on tasumata. Konkreetse isiku puhul on tõendamist leidnud fakt, et rahalise karistuse määramine ei ole tulemuslik ehk isik ei ole rahalise karistuse suhtes 2 olnud karistustundlik. Seetõttu on asjas olnud õigustatud rakendada karistuse valikul teist karistuse liiki, s.o aresti, sanktsiooni keskmises määras. MENETLUSALUSE ISIKU APELLATSIOON
19. Viru Maakohtu 22.01.2016 otsuse peale esitas apellatsiooni menetlusealune isik, kes palub maakohtu otsuse tühistada ja ennast õigeks mõista. Maakohus ei arvestanud, et enne kohtuistungit ja kohtuistungil rääkis politseinik erinevat juttu. 3.
20. 16.08.2015 umbes kella 18.20 paiku istus A. Švõrov oma autos ja ootas elukaaslast, kuna nad pidid autohaagise peale asju laadima. Menetlusalune isik väidab, et istus autoroolis, kuid mootor ei olnud sisse lülitatud. Seejärel tuli patrull, sest nägi kahtlaselt pargitud autot ja otsustas dokumente kontrollida. Küsimus on, miks otsustas politsei tungida era territooriumile, kus ei toimunud midagi ebaseaduslikku, vaid seisis pargitud auto, kus autojuhi kohal istus tavaline inimene. Kohtuistungil väitis politsei, et möödakäija ütles, et roolis istub isik, kes kavatseb sõitma asuda. Menetlusaluse isiku hinnangul on see absurdne fakt. Auto ei sõitnud kuhugile, kuigi patrull tuli kontrollima. Politseinik kohtuistungil ei osanud täpselt kinnitada, kas auto mootor oli sees või väljas. Auto seisis n-ö kahtlaselt, sest nii oli parem asju haagisesse panna. 3.
21. Kuigi A. Švõrovil oli varem probleeme seadusega, siis on see nüüd minevik ja ta on alustanud uue eluga ning soovib luua peret. Tal on kindel töökoht ja elukoht. KOHTUVÄLISE MENETLEJA VASTUS APELLATSIOONILE
22. Menetlusaluse isiku apellatsioonile esitas vastuväited kohtuvälise menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri esindaja Alina Reškina, kes on seisukohal, et menetlusaluse isiku süü on igati tõendatud, isik on antud väärteo toime pannud ning Viru Maakohtu poolt määratud karistus on proportsioonis isiku süüga, vastates toimepandud teo tõsidusele ja raskusele. Kohtuväline menetleja leiab, et menetlusaluse isiku enda ütlused on vastuolulised. 4.
23. Menetlusalune isik on lisanud asjale liiklusskeemi, kust nähtub Uus 1a maja juures asuvad mõjualamärgid nr 384 (parkimiskeelu ala) ja nr 394 (parkimiskeelu ala lõpp). Vastavalt majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusele ja KorS § 50 lg 1 p-le 3 ei ole tegemist eraterritooriumiga ning politsei ametiülesannete täitmiseks võib siseneda ka eraterritooriumile. 4.
24. Lisaks märgitakse vastuses, et politsei ei süüdista mitte kedagi põhjuseta ehk kui rikkumist ei oleks aset leidnud ja selle toimepanemises ei olla kindlad, ei alustataks menetlust. Antud juhul ei esine kohtuvälise menetleja seisukohast selliseid tegu välistavaid asjaolusid. 4.
25. Ka on positiivine, et A Švõrov on väidetavalt otsustanud elukäiku muuta, kuid miks tal on siis siianii rahatrahvi tasumata. Suund õiguskuulekusele on tervitatav, kuid see ei ole vastutust kergendav asjaolu. Menetlusalusele isikule jääb arusaamatuks, et mootorsõidukit ei tohi juhtida ilma juhtimisõiguseta. Kuna varasemad rahatrahvid on tasumata, siis on alternatiiviks üksnes aresti kohaldamine. RINGKONNAKOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED
26. Ringkonnakohus, tutvunud väärteoasja materjalidega, maakohtu otsuse, apellatsiooni ja kohtuvälise menetleja seisukohaga apellatsiooni osas, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, mistõttu tuleb menetlusaluse isiku apellatsioon jätta rahuldamata.
27. Maakohus on põhjendatult asunud seisukohale, et A. Švõrov on toime pannud LS § 201 lg-s 2 sätestatud väärteo, mis on tõendatud tunnistaja A.J. a ütlustega ning 16.08.2015 sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega. Menetlusalune isik ei ole oma apellatsioonis välja toonud uusi asjaolusid, mis annaksid alust seada kahtluse alla tunnistaja ütluste usaldusväärsuse. Maakohtu istungil andis tunnistaja ütlusi ning maakohtu istungil ei ole seetõttu avaldatud 3 kohtueelses menetluses antud ütlusi. Seega puudub võimalus kontrollida, millised olid kohtueelses menetluses tunnistaja ütlused. Vaatamata sellele ei leia kohtukolleegium, et tunnistaja ütlused tuleks seada kahtluse alla. Ringkonnakohus nõustub kohtuvälise menetleja apellatsiooni kohta esitatud seisukohas märgituga, et ilma asjata ei ole isiku suhtes menetlust alustatud. Tunnistaja A.J. on maakohtus andnud konkreetseid ütlusi (lk 42) selle kohta, et „Sõiduk sõitis, tuled ees põlesid, maja ees sõitis. Järsku pidurdas…/…/“. Seega jäävad edutuks menetlusaluse isiku vastupidised väited. Menetlusalune isik on ka ekslikult väitnud, et kohtuistungil politseinik ei teadnud, kas mootor oli sisse lülitatud või mitte. Otseselt sellist küsimust esitatud ei ole, kuid kohtuistungi protokollist tulenevalt (lk 42) on tunnistaja andud ütlusi selle kohta, et sõiduk sõitis.
28. Lisaks jääb menetlusalusele isikule arusaamatuks, miks politsei tungis eraterritooriumile, kui seal midagi ebatavalist ei toimunud ja oli vaid pargitud auto, kus autojuhi kohal istus tavaline inimene. Ringkonnakohus sellise A. Švõrovi poolse käsitlusega ei nõustu. Kohtuväline menetleja on tabavalt märkinud oma vastuses, millega kohtukolleegium nõustub, et KorS § 50 lg 1 p 3 kohaselt politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgan võib siseneda valdaja nõusolekuta tema valduses olevale piiratud või tähistatud kinnisasjale, ehitisse, eluruumi või ruumi, sealhulgas avada uksi, väravaid ja kõrvaldada muid takistusi, kui see on vajalik seadusega või seaduse alusel kehtestatud nõuete täitmise tagamisel ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks või tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks, ning selliste nõuete täitmise tagamine on valdusesse siseneva korrakaitseorgani pädevuses. Seega oli politseil õigus nimetatud kohas viibida. Lisaks ei saabunud politsei sinna niisama, vaid tunnistaja on maakohtu istungil andnud ütlusi (lk 42), et augustis 2015 patrullis olles peatas neid Katse tänaval üks isik, kes ütles, et Uuel tänaval hakkas liikuma valge Audi ning juhil puudub juhtimisõigus, mille järgselt tunnistaja ütluste kohaselt nähti vastavat sõidukit maja ees sõitmas. Menetlusaluse isiku apellatsioonis toodud väited ei anna alust seada kahtluse alla maakohtu otsust.
29. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes VTMS § 145 lg-st 1 ja § 147 lg 1 p-st 1 jätab Tartu Ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata. Tiit Lõhmus /allkirjastatud digitaalselt/ 4