§-s 172 nimetatud ülesannete täitmise kohta 15 päeva jooksul kirja kättesaamisest. 17.04.2014.a. esitas Allan Kärt erinevaid dokumente, kuid mitte nõuetekohast aruannet. Viru Maakohtu 25.04.2014.a. kirjas selgitas kohus võlgnikule veelkord, et aruandes peavad kajastuma töötasud, hädavajalike kulutuste arvestus jne, ning et aruanne peab kajastama ka jaotusettepaneku alusel võlausaldajatele tehtud väljamakseid. Samuti palus kohus Allan Kärt’il teatada kontaktandmed. Ühtlasi tuletati võlgnikule meelde, et teda kohustati avama konto, kuhu saaks teha
Kohus andis korrektse aruande esitamiseks täiendava tähtaja – 14 päeva kohtunõude kättesaamisest. 30.04.2014.a. kohtule saabunud vastuses märkis võlgnik jaanuaris, veebruaris ja märtsis saadud töötasu suurused ja väljaminekud. 10.10.2014.a. saabus maakohtule võlausaldaja taotlus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ja kohustustest vabastamisest keeldumiseks, kuna võlgnik ei ole täitnud
Võlgnik ei ole teinud võlausaldajale ühtegi makset. 25.11.2014.a. ja 16.06.2015.a. Rakvere kohtumajas toimunud kohtuistungitel leidis võlausaldaja ASi Swedbank esindaja, et võlgnik ei ole näidanud üles aktiivsust võlgnevuste vähendamisel ega täitnud antud lubadusi. Võlausaldaja jäi taotluse juurde menetlus lõpetada, kuna võlgnik ei ole täitnud
-st tulenevaid kohustusi. Võlgnik selgitas, et elamiskulud on suured, mistõttu ei jää üle raha, millest võlgnevusi tasuda. 12.01.2016.a. võlausaldaja AS-i Swedbank esindaja poolt esitatud taotluses palutakse lõpetada kohustustest vabastamise menetlus ning jätta võlgnik kohustustest vabastamata. Võlgnik ei ole pärast 16.06.2015.a. kohtuistungit võlausaldajale väljamakseid teinud, seega on võlgnik võlausaldajale pea nelja aasta jooksul teinud ainult kolm väljamakset kogusummas 180 eurot. Viru Maakohtu 27.01.2016.a. kirjaga selgitati võlgnikule pankrotiseadusest tulenevaid kohustusi ning kohustuste rikkumise tagajärgi. Kohtumääruse põhjendused. Kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetlus tuleb lõpetada ja keelduda võlgniku kohustustest vabastamisest.
lg 5 kohaselt võib kohus omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates. 2 Sama paragrahvi teise ja neljanda lõike kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlgnik peab vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast.
lg 1-3 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama.
lg 3 kohaselt kohus ei või keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, enne kui ta on ära kuulanud usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. Kohus on korduvalt nõudnud võlgnikult, kes on ühtlasi määratud enda usaldusisikuks, nõuetekohast aruannet temale pandud kohustuste täitmise kohta. Kohtu nõuet täidetud ei ole. Kohtule on esitatud e-kirja kujul ning käsikirjas koostatud märkmeid igakuisest sissetulekust ja kulutustest ning koopiad palgateatistest, kuid nõuetekohast aruannet esitatud ei ole. Samuti on võlausaldaja AS Swedbank avaldanud, et võlgnik ei ole hoolimata piisavast sissetulekust, millest on maha arvatud sissetuleku osa, millele sissenõuet pöörata ei saa, võlausaldajale makseid teinud. Nelja aasta jooksul on võlgnik tasunud võlausaldajale 180 eurot. Eeltoodust tulenevalt on Allan Kärt võlgniku ja usaldusisikuna rikkunud kohustust anda teavet sissetulekute ja vara kohta, samuti on võlgnik rikkunud võlausaldajate huve, kuivõrd võlgnik ei ole teinud võlausaldajale AS Swedbank väljamakseid, kuigi tema sissetulek seda võimaldaks. Vaatamata võlgniku poolt korduvalt antud lubadustele ja kohtu poolt võlgnikule antud täiendavatest võimalustest ei ole võlgnik asunud oma kohustusi täitma ega aidanud kaasa kohustustest vabastamise menetluse lõppemisele kohustusest vabastamisega. Kohus on seisukohal, et eeltoodust tulenevalt on põhjendatud kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine ja kohustustest vabastamisest keeldumine. TsMS § 172 lg 7 kohaselt, kui kohus algatab hagita menetluse isiku tegevuse või avalduse tõttu, võib kohus jätta menetluskulud menetluse põhjustanud isiku kanda, kui menetlus on põhjendamatu ja põhjustati isiku poolt tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda, kui seadusest ei tulene teisiti. Eeltoodust tulenevalt tuleb menetluskulud jätta võlgniku Allan Kärt’i kanda. Menetlusosalistel ei ole tekkinud menetluskulusid.
172 lg 4 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Eeltoodust tulenevalt vabastab kohus usaldusisiku tema kohustustest. Kohus juhindus TsMS §-idest 463-466. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Maido Roots 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.