← Eesti

3-11-2589/69

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tervikotsus Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Lea Kuuse Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. aprill 2016, Tallinn Haldusasja number 3-11-2589 Haldusasi A.R., A.N.i, H.K.i, T. ja S. M., M.P.i, H.K., V.L.i, H.T.i, E.B., M.A.i, H.A., J.M., M.K.i, U.K., S.K., P.S. ja P.S.i kaebused Eesti Vabariigi tegevusega tekitatud kahju hüvitamise nõudes Kaebajad – A.R., A.N., H.K., T. ja S. M., M.P., H.K., V.L.i, H.T., E.B., M.A.i, H.A., J.M., M.K., U.K., S.K., P.S., P.S., volitatud esindaja Ivo Tšetõrkin; Menetlusosalised ja nende esindajad Vastustaja – Eesti Vabariik Majandusja Kommunikatsiooniministeeriumi kaudu, volitatud esindajad Eva Vanamb ja Ivar Siska Asja läbivaatamise vorm istungimenetlus RESOLUTSIOON I.Rahuldada esitatud kaebused põhinõuete osas täielikult ja kõrvalnõuete osas osaliselt järgmiselt: 1.A.R. kaebus 1.1.Mõista Eesti Vabariigilt kaebaja kasuks välja kahjuhüvitis 3 054,07 eurot. 1.2.Mõista Eesti Vabariigilt kaebaja kasuks viivis VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras alates 26.02.2015 kuni nõude kohase täitmiseni. 1.3.Mõista Eesti Vabariigilt kaebaja kasuks välja kaebaja kantud õigusabikuludest 350 eurot ja kaebuse eest tasutud riigilõivust 112, 53 eurot. 2.A.N.i kaebus 2.1.Mõista välja Eesti Vabariigilt kaebaja kasuks välja kahjuhüvitis 626,07 eurot . 2.
  2. Mõista Eesti Vabariigilt kaebaja kasuks välja viivis VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras alates 26.02.2015 kuni nõude kohase täitmiseni. 2.
  3. Mõista Eesti Vabariigilt kaebaja kasuks välja kaebaja kantud õigusabikuludest 350 eurot ja kaebuse eest tasutud riigilõivust 23, 0 eurot.
  4. H.K.i kaebus 3.1.Mõista Eesti Vabariigilt kaebaja kasuks välja kahjuhüvitis 1 576,66 eurot. 3.
  5. Mõista Eesti Vabariigilt kaebaja kasuks välja viivis VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras alates 26.02.2015 kuni nõude kohase täitmiseni. 3.3.Mõista välja Eesti Vabariigilt kaebaja kasuks välja kaebaja kantud õigusabikuludest 350 eurot ja kaebuse eest tasutud riigilõivust 58, 17 eurot. 4.T. ja S. M. kaebus 4.1.Mõista Eesti Vabariigilt kaebajate kasuks välja kahjuhüvitis 3 288,02 eurot . 4.2.Mõista Eesti Vabariigilt kaebajate kasuks välja viivis VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras alates 26.02.2015 kuni nõude kohase täitmiseni. 4.3.Mõista Eesti Vabariigilt kaebajate kasuks välja kaebajate kantud õigusabikuludest 350 eurot ja kaebuse eest tasutud riigilõivust 121, 40 eurot. 5.M.P.i kaebus 5.1.Mõista Eesti Vabariigilt kaebaja kasuks välja kahjuhüvitis 1 494,03 eurot. 5.2.Mõista Eesti Vabariigilt kaebaja kasuks välja viivis VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras alates 26.02.2015 kuni nõude kohase täitmiseni. 5.3.Mõista Eesti Vabariigilt kaebaja kasuks välja kantud õigusabikuludest 350 eurot ja kaebuse eest tasutud riigilõivust 55, 18 eurot. 6.H.K. kaebus 6.1.Mõista Eesti Vabariigilt kaebaja kasuks välja kahjuhüvitis 1 549,29 eurot. 6.2.Mõista Eesti Vabariigilt kaebaja kasuks välja viivis VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras alates 26.02.2015 kuni nõude kohase täitmiseni. 6.3.Mõista Eesti Vabariigilt kaebaja kasuks välja kantud õigusabikuludest 350 eurot ja kaebuse eest tasutud riigilõivust 57, 11 eurot. 2 7.V.L.i kaebus 7.1.Mõista Eesti Vabariigilt kaebaja kasuks välja kahjuhüvitis 1 325,62 eurot. 7.2.Mõista välja Eesti Vabariigilt kaebaja kasuks viivis VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras alates 26.02.2015 kuni nõude kohase täitmiseni. 7.3.Mõista välja Eesti Vabariigilt kaebaja kasuks välja kantud õigusabikuludest 350 eurot ja kaebuse eest tasutud riigilõivust 48, 88 eurot. 8.H.T.i kaebus 8.1.Mõista Eesti Vabariigilt kaebaja kasuks välja kahjuhüvitis 2 993,45 eurot. 8.2.Mõista Eesti Vabariigilt kaebaja kasuks välja viivis VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras alates 26.02.2015 kuni nõude kohase täitmiseni. 8.3.Mõista Eesti Vabariigilt kaebaja kasuks välja kantud õigusabikuludest 350 eurot ja kaebuse eest tasutud riigilõivust 110, 39 eurot. 9.E.B. kaebus 9.1.Mõista Eesti Vabariigilt kaebaja kasuks välja kahjuhüvitis 1 806,42 eurot. 9.2.Mõista Eesti Vabariigilt kaebaja kasuks välja viivis VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras alates 26.02.2015 kuni nõude kohase täitmiseni. 9.3.Mõista Eesti Vabariigilt kaebaja kasuks välja kantud õigusabikuludest 350 eurot ja kaebuse eest tasutud riigilõivust 66,51 eurot. 10.M.A.i kaebus 10.1.Mõista Eesti Vabariigilt kaebaja kasuks välja kahjuhüvitis 1 622,58 eurot . 10.2.Mõista Eesti Vabariigilt kaebaja kasuks välja viivis VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras alates 26.02.2015 kuni nõude kohase täitmiseni. 10.3.Mõista Eesti Vabariigilt kaebaja kasuks välja kantud õigusabikuludest 350 eurot ja kaebuse eest tasutud riigilõivust 59, 89 eurot. 3 11.H.A. kaebus 11.1.Mõista Eesti Vabariigilt kaebaja kasuks välja kahjuhüvitis 809,49 eurot. 11.2.Mõista Eesti Vabariigilt kaebaja kasuks välja viivis VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras alates 26.02.2015 kuni nõude kohase täitmiseni. 11.3.Mõista Eesti Vabariigilt kaebaja kasuks välja kaebaja kantud õigusabikuludest 350 eurot ja kaebuse eest tasutud riigilõivust 29, 98 eurot. 12.J.M. kaebus 12.1.Mõista Eesti Vabariigilt kaebaja kasuks välja kahjuhüvitis 2 938,77 eurot. 12.2.Mõista Eesti Vabariigilt kaebaja kasuks välja viivis VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras alates 26.02.2015 kuni nõude kohase täitmiseni. 12.3.Mõista välja Eesti Vabariigilt kaebaja kasuks välja kaebaja kantud õigusabikuludest 350 eurot ja kaebuse eest tasutud riigilõivust 108, 24 eurot. 13.M. K. kaebus 13.1.Mõista Eesti Vabariigilt kaebaja kasuks välja kahjuhüvitis 979,06 eurot. 13.2.Mõista Eesti Vabariigilt kaebaja kasuks välja viivis VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras alates 26.02.2015 kuni nõude kohase täitmiseni. 13.3.Mõista Eesti Vabariigilt kaebaja kasuks välja kaebaja kantud õigusabikuludest 350 eurot ja kaebuse eest tasutud riigilõivust 36, 12 eurot.
  6. U.K. kaebus 14.1.Mõista Eesti Vabariigilt kaebaja kasuks välja kahjuhüvitis 927,38 eurot. 14.2.Mõista Eesti Vabariigilt kaebaja kasuks välja viivis VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras alates 26.02.2015 kuni nõude kohase täitmiseni. 14.3.Mõista välja Eesti Vabariigilt kaebaja kasuks välja kaebaja kantud õigusabikuludest 350 eurot ja kaebuse eest tasutud riigilõivust 34, 28 eurot. 15.S.K. kaebus 15.1.Mõista Eesti Vabariigilt kaebaja kasuks välja kahjuhüvitis 1 496,42 eurot. 15.2.Mõista v Eesti Vabariigilt kaebaja kasuks välja viivis VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras alates 26.02.2015 kuni 4 nõude kohase täitmiseni. 15.3.Mõista välja Eesti Vabariigilt kaebaja kasuks välja kaebaja kantud õigusabikuludest 350 eurot ja kaebuse eest tasutud riigilõivust 55, 25 eurot. 16.P.S. kaebus 16.1.Mõista Eesti Vabariigilt kaebaja kasuks välja kahjuhüvitis 1 374,60 eurot . 16.2.Mõista Eesti Vabariigilt kaebaja kasuks välja viivis VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras alates 26.02.2015 kuni nõude kohase täitmiseni. 16.3.Mõista välja Eesti Vabariigilt kaebaja kasuks välja kaebaja kantud õigusabikuludest 350 eurot ja kaebuse eest tasutud riigilõivust 50, 99 eurot. 17.P.S.i kaebus 17.1.Mõista välja Eesti Vabariigilt kaebaja kasuks välja kahjuhüvitis 1 455,51 eurot. 17.2.Mõista Eesti Vabariigilt kaebaja kasuks välja viivis VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras alates 26.02.2015 kuni nõude kohase täitmiseni. 17.3.Mõista välja Eesti Vabariigilt kaebaja kasuks välja kaebaja kantud õigusabikuludest 350 eurot ja kaebuse eest tasutud riigilõivust 54, 06 eurot. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul kohtuotsuse tervikteksti kättetoimetamisest arvates. I ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1.A.N. sõlmis AS-ga Eurotour pakettreisilepingu 10.01.2009-23.01.2009 toimuvaks reisiks ja tasus ettemaksuna 20 450 krooni ( kd XVII tl 13-15). E.B. sõlmis AS-ga Eurotour pakettreisilepingu 29.12.2008-11.01.2009 toimuvaks reisiks ja tasus ettemaksuna 59 005 krooni ( kd I tl 13-18). A.R. sõlmis AS-ga Eurotour pakettreisilepingu 17.11.2008-30.11.2008 toimuvaks reisiks ja tasus ettemaksuna 99 758 krooni ( kd XVI tl 14-17). P.S. sõlmis AS-ga Eurotour pakettreisilepingu 17.11.2008-30.11.2008 toimuvaks reisiks ja tasus ettemaksuna 47 291 krooni ( kd XV tl 13-17). P.S. sõlmis AS-ga Eurotour pakettreisilepingu 10.01.2009-23.01.2009 toimuvaks reisiks ja tasus ettemaksuna 44 900 krooni ( kd XIV tl 14-18). 5 S.K. sõlmis AS-ga Eurotour pakettreisilepingu 17.11.2008-30.11.2008 toimuvaks reisiks ja tasus ettemaksuna 48 879 krooni ( kd XIII tl 13-17). T. M. sõlmis AS-ga Eurotour pakettreisilepingu 29.12.2008-11.01.2009 toimuvaks reisiks ja tasus ettemaksuna 107 400 krooni ( kd XII tl 14-19). U.K. sõlmis AS-ga Eurotour pakettreisilepingu 14.03.2009-30.03.2009 toimuvaks reisiks ja tasus ettemaksuna 30 292 krooni (kd XI tl 13-14). M.A.i sõlmis AS-ga Eurotour pakettreisilepingu 29.12.2008-11.01.2009 toimuvaks reisiks ja tasus ettemaksuna 53 000 krooni ( kd X tl 13-16). M.P. sõlmis AS-ga Eurotour pakettreisilepingu 17.11.2008-30.11.2008 toimuvaks reisiks ja tasus ettemaksuna 48 801 krooni ( kd IX tl 13-17). H.K. sõlmis AS-ga Eurotour pakettreisilepingu 29.12.2008-11.01.2009 toimuvaks reisiks ja tasus ettemaksuna 51 500 krooni ( kd VIII tl 14). M. K. sõlmis AS-ga Eurotour pakettreisilepingu 26.11.2008-03.12.2008 toimuvaks reisiks ja tasus ettemaksuna 31 980 krooni ( kd VI tl 13-15). V.L.i sõlmis AS-ga Eurotour pakettreisilepingu 03.02.2009-17.02.2009 toimuvaks reisiks ja tasus ettemaksuna 43 300 krooni ( kd V tl 13-17). J.M. sõlmis AS-ga Eurotour pakettreisilepingu 17.11.2008-30.11.2008 toimuvaks reisiks ja tasus ettemaksuna 95 992 krooni ( kd IV tl 13-21). H.K. sõlmis AS-ga Eurotour pakettreisilepingu 17.11.2008-30.11.2008 toimuvaks reisiks ja tasus ettemaksuna 50 606 krooni ( kd III tl 13-21). ’’ H.T. sõlmis AS-ga Eurotour pakettreisilepingu 17.11.2008-30.11.2008 toimuvaks reisiks ja tasus ettemaksuna 97 778 krooni ( kd II tl 14-16). H.A. sõlmis AS-ga Eurotour pakettreisilepingu 23.11.2008-30.11.2008 toimuvaks reisiks ja tasus ettemaksuna 26 441 krooni ( kd VII tl 13-15). 2.AS Eurotour teatas
  7. 11.2008 oma maksejõuetusest ning kõigi broneeringute ja reiside tühistamisest. Harju Maakohtu
  8. 01.
  9. a määrusega lõpetati AS Eurotour pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. 3.Tarbijakaitseamet tagastas A.N.ile AS Eurotour tagatise arvelt 2284 krooni ja 76 senti, mis on ligikaudu 11% ettemaksuna tasutud summast; E.B.le AS Eurotour tagatise arvelt 6 259 krooni ja 29 senti, mis on ligikaudu 11% ettemaksuna tasutud summast; A.R.le AS Eurotour tagatise arvelt 11 145 krooni ja 39 senti, mis on ligikaudu 11% ettemaksuna tasutud summast; P.S.ile AS Eurotour tagatise arvelt 5 050 krooni ja 10 senti, mis on ligikaudu 11% ettemaksuna tasutud summast; P.S.le AS Eurotour tagatise arvelt 5016 krooni ja 42 senti, mis on ligikaudu 11% ettemaksuna tasutud summast; 6 S.K.le AS Eurotour tagatise arvelt 5 460 krooni ja 97 senti, mis on ligikaudu 11% ettemaksuna tasutud summast; T. M.le AS Eurotour tagatise arvelt 11 999 krooni ja 18 senti, mis on ligikaudu 11% ettemaksuna tasutud summast; U.K.le AS Eurotour tagatise arvelt 3 384 krooni ja 35 senti, mis on ligikaudu 11% ettemaksuna tasutud summast; M.A.ile AS Eurotour tagatise arvelt 5921 krooni ja 39 senti, mis on ligikaudu 11% ettemaksuna tasutud summast; M.P.ile AS Eurotour tagatise arvelt 5452 krooni ja 25 senti, mis on ligikaudu 11% ettemaksuna tasutud summas;. H.K.ile AS Eurotour tagatise arvelt 5753 krooni ja 80 senti, mis on ligikaudu 11% ettemaksuna tasutud summast; M. K.le AS Eurotour tagatise arvelt 3 572 krooni ja 94 senti, mis on ligikaudu 11% ettemaksuna tasutud summast; V.L.ile AS Eurotour tagatise arvelt 4837 krooni ja 66 senti, mis on ligikaudu 11% ettemaksuna tasutud summast; J.M.le AS Eurotour tagatise arvelt 10 724 krooni ja 63 senti, mis on ligikaudu 11% ettemaksuna tasutud summast; H.K.le AS Eurotour tagatise arvelt 5653 krooni ja 92 senti, mis on ligikaudu 11% ettemaksuna tasutud summast; H.T.ile AS Eurotour tagatise arvelt 10 924 krooni ja 17 senti, mis on ligikaudu 11% ettemaksuna tasutud summast; H.A.le AS Eurotour tagatise arvelt 2 954 krooni ja 10 senti, mis on ligikaudu 11% ettemaksuna tasutud summast; 4.A.N. esitas esitas 05.11.2011 Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti Vabariigilt 18 165 krooni ja 24 sendi (1160, 97 euro) suuruse kahjuhüvitise väljamõistmiseks ja viivise või alternatiivselt kaotatud kasutuseelise hüvitise nõudes . E.B. esitas 05.11.2011 Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti Vabariigilt 52 412 krooni ja 71 sendi(3349, 78 eurot) ) suuruse kahjuhüvitise väljamõistmiseks ja viivise või alternatiivselt kaotatud kasutuseelise hüvitise nõudes. A.R. esitas 31.10.2011 Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti Vabariigilt 88 612 krooni ja 61 sendi (5663,38 eurot) suuruse kahjuhüvitise väljamõistmiseks ja viivise või alternatiivselt kaotatud kasutuseelise hüvitise nõudes. P.S. esitas 19.12.2011 Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti Vabariigilt 42 230 krooni ja 90 sendi (2699, 05 eurot) suuruse kahjuhüvitise väljamõistmiseks ja viivise või alternatiivselt kaotatud kasutuseelise hüvitise nõudes. P.S. esitas 06.12.2011 Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti Vabariigilt 39 883 krooni ja 58 sendi (2549, 03 eurot) suuruse kahjuhüvitise väljamõistmiseks ja viivise või alternatiivselt kaotatud kasutuseelise hüvitise nõudes. S.K. esitas 09.11.2011 Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti Vabariigilt 43 418 krooni ja 3 sendi (2774, 92 eurot) suuruse kahjuhüvitise väljamõistmiseks ja viivise või alternatiivselt kaotatud kasutuseelise hüvitise nõudes. 7 T. M. ja S. M. esitasid 09.11.2011 Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti Vabariigilt 95 400 krooni ja 82 sendi (6097, 22 eurot) suuruse kahjuhüvitise väljamõistmiseks ja viivise või alternatiivselt kaotatud kasutuseelise hüvitise nõudes. U.K. esitas 09.11.2011 Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti Vabariigilt 26 907 krooni ja 65 sendi (1719, 71eurot) suuruse kahjuhüvitise väljamõistmiseks ja viivise või alternatiivselt kaotatud kasutuseelise hüvitise nõudes. M.A.i esitas 09.11.2011 Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti Vabariigilt 47 078 krooni ja 61 sendi (3008, 87eurot) suuruse kahjuhüvitise väljamõistmiseks ja viivise või alternatiivselt kaotatud kasutuseelise hüvitise nõudes. M.P. esitas 09.11.2011 Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti Vabariigilt 43 348 krooni ja 75 sendi (2770, 49 eurot) suuruse kahjuhüvitise väljamõistmiseks ja viivise või alternatiivselt kaotatud kasutuseelise hüvitise nõudes. H.K. esitas 09.11.2011 Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti Vabariigilt 45 746 krooni ja 20 sendi (2923,72 eurot) suuruse kahjuhüvitise väljamõistmiseks ja viivise või alternatiivselt kaotatud kasutuseelise hüvitise nõudes. M. K. esitas 05.11.2011 Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti Vabariigilt 28 407 krooni ja 6 sendi (1815,54 eurot) suuruse kahjuhüvitise väljamõistmiseks ja viivise või alternatiivselt kaotatud kasutuseelise hüvitise nõudes. V.L.i esitas 05.11.2011 Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti Vabariigilt 38 462 krooni ja 34 sendi (2458, 19 eurot) suuruse kahjuhüvitise väljamõistmiseks ja viivise või alternatiivselt kaotatud kasutuseelise hüvitise nõudes. J.M. esitas 05.11.2011 Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti Vabariigilt 85 267 krooni ja 37 sendi (5449,58 eurot) suuruse kahjuhüvitise väljamõistmist ja viivise või alternatiivselt kaotatud kasutuseelise hüvitise nõudes. H.K. esitas 05.11.2011 Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti Vabariigilt 44 952 krooni ja 8 sendi (2872, 96 eurot) suuruse kahjuhüvitise väljamõistmiseks ja viivise või alternatiivselt kaotatud kasutuseelise hüvitise nõudes. H.T. esitas 05.11.2011 Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti Vabariigilt 86 853 krooni ja 83 sendi (5550, 97eurot) suuruse kahjuhüvitise väljamõistmiseks ja viivise või alternatiivselt kaotatud kasutuseelise hüvitise nõudes. H.A. esitas 09.11.2011 Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti Vabariigilt 23 486 krooni ja 90 sendi (1501, 09 euro )suuruse kahjuhüvitise väljamõistmiseks ja viivise või alternatiivselt kaotatud kasutuseelise hüvitise nõudes.
  10. Kohus liitis sisult sarnased kaebused, mis olid esitatud sama vastustaja vastu, ühiseks menetlemiseks. Kaebuste väitel tekitati kaebajatele kahju Euroopa Nõukogu 13.06.1990 direktiivi reisipakettide, puhkusepakettide ja ekskursioonipakettide kohta 90/314/EMÜ riigisisesesse õiguskorda mittekohase ülevõtmisega. AS Eurotour tagatis vastas küll turismiseaduse (TurS) § 15 lg 5 p 3 nõuetele, kuid seadusega sätestatud tagatise määr ei vastanud direktiivi art 7 nõuetele ega taganud art-s 7 sätestatud eesmärgi täitmist, kuna 89% nõudest jäi rahuldamata. 8 Liikmesriigi poolse Euroopa Liidu õiguse rikkumisega üksikisikutele tekitatud kahju hüvitamise tingimusi on Euroopa Kohus korduvalt selgitanud (C-46/93 Brasserie du Pêcheur [1996] ECR I-1029, p 51; C-5/94 Hedley Lomas [1996] ECR I-02553, p 25; C‑190/94 Dillenkofer jt [1996] ECR I‑4845, p 21; C-424/97 Haim [2000] ECR I-5123, p 36; C-63/01 Evans [2003] ECR I-14447, p 83; C-278/05 Robins jt [2007] ECR I-1053, p 69; C‑445/06 Danske Slagterier [2009] ECR I‑0000, p-d 19-20; C-118/08 Transportes Urbanos [2010] ECR I-00635, p 29). Direktiivi siseriiklikku õigusesse mittekohase ülevõtmise tõttu kahju kandnud üksikisikutel on õigus kahju hüvitamisele niipea, kui on täidetud järgmised tingimused: - rikutud liidu õigusnorm peab andma üksikisikutele õigusi; - liikmesriigi rikkumine peab olema piisavalt tõsine; - üksikisiku poolt kantud kahju ja liikmesriigi õigusrikkumise vahel peab olema otsene põhjuslik seos. Need tingimused on vajalikud ja piisavad, et üksikisikutel tekiks õigus nõuda hüvitist (C‑224/01 Köbler [2003] ECR I-10239, p 57; C-46/93 Brasserie du Pêcheur [1996] ECR I-1029, p 66). Kaebajate puhul on täidetud Euroopa Kohtu praktikas väljakujunenud tingimused üksikisikule liikmesriigi poolt tekitatud kahju hüvitamiseks. Kui direktiivi art 7 oleks riigisisesesse õigusesse nõuetekohaselt üle võetud, oleks kaebajatele olnud võimalik hüvitada ettemaks reisikorraldaja tagatise arvel täies ulatuses ning isikutele poleks kahju tekkinud. Samuti oli kaebustes esitatud nõue viivise või alternatiivselt kaotatud kasutuseeliste ( intresside) hüvitamiseks.
  11. Vastustaja vaidles kaebustele vastu ja palus jätta kaebused rahuldamata. Direktiivi artikkel 7 on siseriiklikusse õigusesse nõuetekohaselt üle võetud ning direktiivi nõudeid täitva reisiettevõtja tagatisi puudutav regulatsioon on TurS-is sätestatud alates seaduse jõustumisest. Kuni 16.05.2010 kehtinud TurS regulatsiooni kohaselt arvestatakse tagatise suurust reisiettevõtja planeeritava aastase pakettreiside kogumüügi põhiselt( TurS § 15 lg 5) ning reisiettevõtjal oli kohustus vastavalt pakettreiside tegelikule kogumüügile tagatist korrigeerida ( TurS § 15 lg 7). Ettevõtjal on kohustus olla piisavalt hoolas, tagamaks tarbijate ees võetud kohustuste täitmine. Kaebajatele tekkis kahju nimelt AS Eurotour hoolsuskohustuse rikkumise tulemusena, mitte riigi tegevusetusest. Reisiettevõtja peab oma tegevust õigesti planeerima ja hindama, sh ka võimalikke riske, tagamaks õigusnormide täitmise ka maksejõuetuse korral. AS Eurotour müügiprognoosid ei pidanud paika, jooksvaid kulutusi kanti klientide ettemaksust, viimased pangaülekanded tehti AS-le Eurotour maksejõuetusest teatamise päeval. Reisiettevõtja võimuses ja kohustuseks on ise oma äririske maandada. Kahju hüvitamise eeldused ei ole täidetud, sest kehtinud regulatsioon ei olnud vastuolus direktiivi artikliga 7 ning puudub põhjuslik seos väidetava rikkumise ja kaebajatele tekkinud kahju vahel, kuivõrd kahju põhjustas kehtivat õigust rikkunud ettevõtja. Hüvitise väljamõistmine riigilt oleks ebaõiglane.Vastustaja ei ole ühenduse õigust rikkunud ning isegi kui hüpoteetiliselt eeldada, et direktiivi art 7 ei ole siseriiklikku õigusesse kohaselt üle võetud, ei ole tegemist rikkumisega, mis õigustaks riigilt kahju välja mõistmist. Kui kohus peaks leidma, et riigi vastutuse eeldused on täidetud, kuuluvad kohaldamisele RVastS § 13 sätestatud vastutuse piiramise alused. Tagastamata jäänud ettemaksu summalt viivise väljamõistmise või alternatiivselt kasutuseeliste hüvitise nõuetele vaidleb vastustaja vastu, sest puudub alus riigi vastu suunatud kahju hüvitamise nõude esitamiseks. 9
  12. 09.01.2012 määrusega rahuldas kohus vastustaja taotluse ja peatas liidetud haldusasja menetluse kuni haldusasjas nr 3-11-836 (Ü.R. kaebus Eesti Vabariigilt 5563 euro ja 12 sendi suuruse kahjuhüvitise väljamõistmiseks) tehtava kohtuotsuse jõustumiseni, tuginedes halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 95 lg-le 2 . 8.Riigikohtu 26.02.2015 lahendiga kohtuasjas 3-3-1-80-14 langes ära menetluse peatamise alus. 25.03.2015 määrusega uuendas halduskohus menetluse liidetud haldusasjas. 9.Riigikohtu 26.02.2015 lahendi tegemise järgselt tegid kaebajad vastustajale vaidluse lahendamiseks kompromissettepaneku, kohus järeldas kohtule esitatud dokumentidest, et poolte vahel on käimas kompromissläbirääkimised. Halduskohus kohustas pooli teavitama kohut hiljemalt 10.04.2015 kompromissläbirääkimiste käigust.. 07.05.2015 kohtunõudes leidis kohus, et asjas on otstarbekas püüda pooltevahelisi erimeelsusi lahendada siiski kokkuleppe teel ning tegi pooltele ettepaneku jätkata kompromissiläbirääkimistega, mille tulemustest palus teavitada kohut hiljemalt 25.06.
  13. 01.06.2015 edastatud menetlusdokumendis teatas kaebajate esindaja, et kompromissläbirääkimised on teistkordselt ebaõnnestunud. Kaebajad palusid kohtul jätkata asja sisulise läbivaatamisega. II POOLTE SEISUKOHAD 10.Menetluse uuendamise järgselt puudub pooltel Riigikohtu 28.11.2012 otsuses kohtuasjas 3-3-1-37-12 ja 26.02.2015 otsuses kohtuasjas 3-3-1-80-14 toodud seisukohtadest lähtuvalt vaidlus selles, et direktiivi 90/314/EMÜ art 7 puuduliku ülevõtmisega toimunud rikkumise tõttu on käesolevas haldusasjas täidetud kahju hüvitamise eeldused ja et käesolevas haldusasjas esinevad samad riigi vastutust piiravad asjaolud direktiivi 90/314/EMÜ ülevõtmisel nagu Riigikohus tegi kindlaks kohtuasjas 3-3-1-80-14, samuti, et lähtuda Riigikohtu lahendis 3-3-1-80-14 toodud proportsioonist, kus Riigikohus rahuldas põhinõude 53,93 % ulatuses. A. Kaebajate seisukohad 11.Põhjendamatu on vastustaja seisukoht, et arved ja maksed pakettreisilepingu olemasolu tõendada ei saa.Võlaõigusseadus (VÕS) ei näe pakettreisilepingule ette kohustuslikku vormi, seega võib seda sõlmida mistahes vormis, sh suuliselt või telefoni teel .Pakettreisi ostes ei sõlmita eraldi kirjalikku dokumenti nimetusega „leping“ ning ainus kirjailk dokument on väljastatav arve, mille tagaküljel on lepingu tüüptingimused, e-kiri ei saa olla rohkem tõenduslikku väärtust omav kui arve, millel on konkreetselt kirjas, millise teenuse eest ja millal see tasuda tuli. Tarbijakaitseamet nõuab reisiettevõtjate maksejõuetusel tagatisest välja maksmiseks tõendit lepingu sõlmimise kohta ja tõendit raha maksmise kohta, sealjuures tõendina lepingu kohta aktsepteeritakse arvet. Selle tõenduseks, et tegemist oli pakettreisidega, piisab, et koos müüakse veoteenus ja majutus. Samuti on asjaolu, et tegemist on reisipakettidega, toodud ära ajutise pankrotihalduri materjalides( millise pakettreisi milline kaebaja ostis, millal ja kui palju selle eest tasus). Vastuväited põhinõudele on otsitud ja alusetud, põhinõuded on kohtule esitatud dokumentidega tõendatud. 12.Vastustaja seisukoht viivise nõudmiseks õigusliku aluse puudumisest on ekslik. Kaebajad viitavad RVastS § 7 lg 4 ning rõhutavad, et käesoleval juhul ei ole seadusega sätestatud teisiti, 10 viivis ei ole ka vastuolus avalik-õiguslike suhete olemusega ning viitavad Riigikohtu lahendile 3-3-1-66-14 p.19, milles Riigikohus leidis, et avalik-õiguslikus suhtes on võimalik nõuda viivist RVastS § 7 alusel koostoimes VÕS §-ga 113 RVastS § 7 lg-s 4 tehtud viite kaudu. Kui isegi viivise sätteid ei peaks mingil põhjusel saama kohaldada, siis on esitatud alternatiivselt taotlus saada hüvitist seoses aja möödumisega kahju tekkimisest ning sellest tuleneva raha väärtuse vähenemisega. Vastustaja viide Riigikohtu otsusele kohtuasjas 3-2-126-14 on asjassepuutumatu. B.Vastustaja seisukoht 13.Kaebajate viivisenõudel puudub seaduslik alus. RVastS § 7 lg 4 kohaselt tuleb arvestada nii RVastS kui ka eraõiguse kahju hüvitamise sätteid, kui see pole vastuolus avalik-õiguslike suhete olemusega. Tehes viite Riigikohtu lahendile kohtuasjas 3-2-1-26-14 ( p.13) rõhutab vastustaja, et seadusandja ja seadusest puudutatud isikute vahel ei saa tekkida võlasuhet ning isikule õigustloova aktiga kahju tekitamisel ei ole VÕS § 113 lg-t 1 võimalik kohaldada. Alternatiivselt-viivise arvestamiseks ei saa võtta varasemat tähtpäeva kui 26.02.2015, mil jõustus Riigikohtu otsus kohtuasjas 3-3-1-80-14 ja alles sellest otsusest selgus, et riik on kohustatud Euroopa Nõukogu direktiivi 90/314 /EMÜ kohta puuduliku ülevõtmise tõttu kaebajale osaliselt kahju hüvitama ning siis selgus ka kahju hüvitamise määr. Viivist tuleks selle väljamõistmisel vähendada. Kaebajad on kasutanud kohtuasjas oma menetlusõigusi pahauskselt, vastustajal puudus võimalus sisuliselt kompromissi kaaluda vaidluse varasemaks lõpetamiseks.
  14. Põhinõude osana viisad ja reisikindlustus hüvitamisele ei kuulu. Viisa hüvitamise nõue puudutab kokku kümmet kaebust, nimelt - A.R., T. ja S. M., M.P.i, H.K., H.T.i, E.B., H.A., J.M., S.K. ja P.S.i kaebus. Reisikindlustuse hüvitamise nõue puudutab kokku kaheksat kaebust, nimelt A.R., M.P.i, H.K., H.T.i, E.B., H.A., S.K., ja P.S.i kaebust. Viisad ja kindlustused ei ole pakettreisi osaks, vaid tegemist on TurS § 7 lg 1 p 3 nimetatud sõitjateveo või majutusteenuse kõrvalteenusega. Lisaks ei ole viisa ja kindlustuse hinda arvestatud pakettreisi maksumusse ja seega puudub ühtse hinna eest pakutav toode. Direktiivis sätestatud kohustuslik tagatis hõlmab üksnes pakettreise, mitte aga võimalikke reisija poolt reisiettevõtjalt ostetud üksikuid reisiteenuseid või reisi kõrvalteenuseid. Asjaolu, et Tarbijakaitseamet 2008.a. kaebajate tagatistaotlusi menetledes arvestas hüvitatava summa hulka ka reisikindlustused ja viisad, oli väär ja käesoleval ajal sellist praktikat ei jätkata. Vastustaja ei nõustu kaebajatega, et pakettreisi tõlgendamisel tuleb lähtuda direktiivist ja Euroopa kohtu lahenditest, mitte TurS-st ja VÕS-ist ning leiab, et nimelt nende siseriiklike õigusaktidega on kõnealune direktiiv siseriiklikkusse õigusesse üle võetud. Viisadel ja reisikindlustustel on pakettreisist sõltumatu ja eraldiseisev väärtus. Euroopa Nõukogu direktiivist 90/314 /EMÜ ei tulene, et viisad ja reisikindlustused kuuluksid pakettreisi koosseisu. Vastustaja viitab ka menetlemisel oleva uue direktiivi eelnõule, mis hakkab asendama direktiivi 90/314 /EMÜ ja rõhutab, et eelnõus toodud käsitlus seonduvalt reisikindlustuse ja viisadega on kehtinud ka senini. Kaebajad juhivad tähelepanu, et viisade ja reisikindlustuse teemat ei tõstatanud vastustaja Ü.R. kaebuse menetlemisel ( haldusasi nr 3-11-836) üheski kohtuastmes. Vastustaja nõustub, et nii Riigikohtu kohtuotsuses asjas 3-3-1-37-12 kui ka 3-3-1-80-14 viisade ja reisikindlustuse 11 teemat ei tõusetunud, vaid keskenduti põhimõttelistele küsimustele. Samas ei tulene eeltoodust, et käesolevas kohtumenetluses ei peaks kaebust lahendama õigesti ja vastavalt kehtivale õigusele. Vastustaja ei nõustu kaebajatega , et juhul, kui kohus ei arvesta hüvitise määramisel viisade ja reisikindlustuse, samuti safari maksumust, tuleks suurendada kaebuse rahuldamise osakaalu. Riigikohus määras Ü.R. kaebuse rahuldamise osakaaluks 53,93% eeldusel, et sellises osakaalus hüvitis määratakse pakettreisi eest tehtud kulutuste katmiseks. 15.17 kaebajast 5 ostsid lisateenusena safari Krugeri rahvuspargis. Safari lisateenuse ostsid nad esitatud tõenditest nähtuvalt pärast seda , kui olid Eurotour AS-lt pakettreisi eest lõpliku tasumise arve saanud ja ka pakettreisi lõpparve tasunud. sellisele üksikule reisiteenusele pakettreiside kohta käiv tagatise regulatsioon ei laiene. Kui kohus leiab, et safari teenused tuleb arvata pakettreisi kooseisu, oleksid rahuldamisele kuuluvate põhinõuete maksimaalsed suurused: J.M. 2875,54 eurot; H.K. 1462, 19 eurot; A.R. 2929, 97 eurot; M.P. 1434, 67 eurot; S.K. 1434, 37 eurot.
  15. Vastustaja seisukohad iga kaebuse kohta (28.08.2015 menetlusdokument, kd XVIII tl 5760) J.M. Nõudest tuleb maha arvata tasu viisa eest, samuti tasu hommikuse safari eest Krugeri rahvuspargis. Seega kandis J.M. pakettreisi eest kahju 5205, 44 eurot ( maha on arvestatud Eurotour AS tagatisrahast makstud hüvitis). Kui Ü. R. kaasuse alusel ( Riigikohtu 26.02.2015 otsus asjas 3-3-1-80-14) võtta hüvitise osakaaluks 53, 93 %, siis ei saa J.M. rahuldamisele kuuluv nõue olla suurem kui 2807, 29 eurot H.K. Nõudest tuleb maha arvata tasu viisa ja kindlustuse eest, samuti tasu hommikuse safari eest Krugeri rahvuspargis. Seega kandis H.K. pakettreisi eest kahju 2647, 99 eurot ( maha on arvestatud Eurotour AS tagatisrahast makstud hüvitis). Kui Ü. R. kaasuse alusel ( Riigikohtu 26.02.2015 otsus asjas 3-3-1-80-14) võtta hüvitise osakaaluks 53, 93 %, siis ei saa H.K. rahuldamisele kuuluv nõue olla suurem kui 1428, 06 eurot. A.R. Nõudest tuleb maha arvata tasu viisa ja kindlustuse eest, samuti tasu hommikuse safari eest Krugeri rahvuspargis. Seega kandis A.R. pakettreisi eest kahju 5306,37 eurot ( maha on arvestatud Eurotour AS tagatisrahast makstud hüvitis). Kui Ü. R. kaasuse alusel ( Riigikohtu 26.02.2015 otsus asjas 3-3-1-80-14) võtta hüvitise osakaaluks 53, 93 %, siis ei saa A.R. rahuldamisele kuuluv nõue olla suurem kui 2861, 72 eurot. H.T. Nõudest tuleb maha arvata tasu viisa ja kindlustuse eest. Olemasolevate tõendite alusel H.T. muid üksikuid reisiteenuseid Eurotour AS-lt ei ostnud. Seega kandis H.T. pakettreisi eest kahju 5320,51 eurot ( maha on arvestatud Eurotour AS tagatisrahast makstud hüvitis). Kui Ü. R. kaasuse alusel ( Riigikohtu 26.02.2015 otsus asjas 3-3-1-80-14) võtta hüvitise osakaaluks 53, 93 %, siis ei saa H.T.i rahuldamisele kuuluv nõue olla suurem kui 2869, 35 eurot. A.N. Olemasolevate tõendite alusel A.N. ilmselt reisi kõrvalteenuseid ega üksikuid reisiteenuseid Eurotour AS-lt ei ostnud. Kuigi arvel ei ole märgitud „pakettreis“, puuduvad ka tõendid, et A.N. oleks maksnud Eurotour AS-le muu kui pakettreisi eest.Seega kandis A.N. 12 pakettreisi eest kahju 1160,97eurot ( maha on arvestatud Eurotour AS tagatisrahast makstud hüvitis). Kui Ü. R. kaasuse alusel ( Riigikohtu 26.02.2015 otsus asjas 3-3-1-80-14) võtta hüvitise osakaaluks 53, 93 %, siis ei saa A.N.i rahuldamisele kuuluv nõue olla suurem kui 626, 11 eurot. V.L.i Olemasolevate tõendite alusel V.L.i ilmselt reisi kõrvalteenuseid ega üksikuid reisiteenuseid Eurotour AS-lt ei ostnud. Kuigi arvel ei ole märgitud „pakettreis“, puuduvad ka tõendid, et V.L.i oleks maksnud Eurotour AS-le muu kui pakettreisi eest.Seega kandis V.L.i pakettreisi eest kahju 2458,19 eurot ( maha on arvestatud Eurotour AS tagatisrahast makstud hüvitis). Kui Ü. R. kaasuse alusel ( Riigikohtu 26.02.2015 otsus asjas 3-3-1-80-14) võtta hüvitise osakaaluks 53, 93 %, siis ei saa V.L.i rahuldamisele kuuluv nõue olla suurem kui 1325, 70 eurot. M. K.. Eurotour AS-i poolt M.K.le esitatud 24.10.2008 arvel 060/10 on kirjas, et vastutav reisikorraldaja on Horizon Travel. Seega oli Eurotour AS selle reisi puhul vahendaja.Kuni 30.04.2009 kehtinud VÕS redaktsiooni § 866 lg 4 kohaselt vastutas reisikorraldaja poolt koostatud pakettreisi vahendav isik (vahendaja) reisijale ettenähtud teabe andmise ja reisilepingust tulenevate kohustuste täitmise eest solidaarselt reisikorraldajaga. M.K.l oli õigus nõuda Eurotour AS-i reisitagatise ebapiisavuse korral oma pakettreisi maksumuse hüvitamist Horizon Travel OÜ reisitagatise arvelt, mida isik aga ei teinud. Kuna M.K. ei kasutanud kahju tekkimise ajal kehtinud õiguses ettenähtud õiguskaitsevahendeid, mis oleksid taganud kahju hüvitamise, puudub tal õigus nõuda kahju hüvitamist riigilt ning M.K.i kaebus tuleb jätta rahuldamata. E.B.. Nõudest tuleb maha arvata tasu viisa ja kindlustuse eest. Olemasolevate tõendite alusel E.B. muid üksikuid reisiteenuseid Eurotour AS-lt ei ostnud. Seega kandis E.B. pakettreisi eest kahju 3221, 64 eurot ( maha on arvestatud Eurotour AS tagatisrahast makstud hüvitis). Kui Ü. R. kaasuse alusel ( Riigikohtu 26.02.2015 otsus asjas 3-3-1-80-14) võtta hüvitise osakaaluks 53, 93 %, siis ei saa E.B. rahuldamisele kuuluv nõue olla suurem kui 1737, 43 eurot. S. ja T. M. Nõudest tuleb maha arvata tasu viisa eest. Olemasolevate tõendite alusel muid reisi kõrvalteenuseid või üksikuid reisiteenuseid S. ja T. M. Eurotour AS-lt ei ostnud. Seega kandsid S. ja T.M. pakettreisi eest kahju 5943, 84 eurot ( maha on arvestatud Eurotour AS tagatisrahast makstud hüvitis). Kui Ü. R. kaasuse alusel ( Riigikohtu 26.02.2015 otsus asjas 3-3-1-80-14) võtta hüvitise osakaaluks 53, 93 %, siis ei saa S. ja T.M. rahuldamisele kuuluv nõue olla suurem kui 3205,51 eurot. M.P. Nõudest tuleb maha arvata tasu viisa ja kindlustuse eest, samuti tasu hommikuse safari eest Krugeri rahvuspargis. Seega kandis M.P. pakettreisi eest kahju 2596,97 eurot ( maha on arvestatud Eurotour AS tagatisrahast makstud hüvitis). Kui Ü. R. kaasuse alusel ( Riigikohtu 26.02.2015 otsus asjas 3-3-1-80-14) võtta hüvitise osakaaluks 53, 93 %, siis ei saa M.P.i rahuldamisele kuuluv nõue olla suurem kui 1400,55eurot. H.A.. Eurotour AS-i poolt H.A.le esitatud 23.09.2008 arvel 053/09 on kirjas, et vastutav reisikorraldaja on Toptours. Seega oli Eurotour AS selle reisi puhul vahendaja.Kuni 30.04.2009 kehtinud VÕS redaktsiooni § 866 lg 4 kohaselt vastutas reisikorraldaja poolt koostatud pakettreisi vahendav isik ( vahendaja) reisijale ettenähtud teabe andmise ja reisilepingust tulenevate kohustuste täitmise eest solidaarselt reisikorraldajaga. H.A.l oli õigus nõuda Eurotour AS-i reisitagatise ebapiisavuse korral oma pakettreisi maksumuse hüvitamist Toptours reisitagatise arvelt, mida isik aga ei teinud. 13 Kuna H.A. ei kasutanud kahju tekkimise ajal kehtinud õiguses ettenähtud õiguskaitsevahendeid, mis oleksid taganud kahju hüvitamise, puudub tal õigus nõuda kahju hüvitamist riigilt ning H.A. kaebus tuleb jätta rahuldamata. U.K.. Olemasolevate tõendite alusel U.K. ilmselt reisi kõrvalteenuseid ega üksikuid reisiteenuseid Eurotour AS-lt ei ostnud. Kuigi arvetel ei ole märgitud „pakettreis“, puuduvad ka tõendid, et U.K. oleks maksnud Eurotour AS-le muu kui pakettreisi eest.Seega kandis U.K. pakettreisi eest kahju 1719,71 eurot ( maha on arvestatud Eurotour AS tagatisrahast makstud hüvitis). Kui Ü. R. kaasuse alusel ( Riigikohtu 26.02.2015 otsus asjas 3-3-1-80-14) võtta hüvitise osakaaluks 53, 93 %, siis ei saa U.K. rahuldamisele kuuluv nõue olla suurem kui 927,44 eurot. H.K. Olemasolevate tõendite alusel H.K. ilmselt reisi kõrvalteenuseid ega üksikuid reisiteenuseid Eurotour AS-lt ei ostnud. Kuigi arvetel ei ole märgitud „pakettreis“, puuduvad ka tõendid, et H.K. oleks maksnud Eurotour AS-le muu kui pakettreisi eest.Seega kandis H.K. pakettreisi eest kahju 2923,72 eurot ( maha on arvestatud Eurotour AS tagatisrahast makstud hüvitis). Kui Ü. R. kaasuse alusel ( Riigikohtu 26.02.2015 otsus asjas 3-3-1-80-14) võtta hüvitise osakaaluks 53, 93 %, siis ei saa H.K.i rahuldamisele kuuluv nõue olla suurem kui 1576,76 eurot. S.K. Nõudest tuleb maha arvata tasu viisa ja kindlustuse eest, samuti tasu hommikuse safari eest Krugeri rahvuspargis. Seega kandis S.K. pakettreisi eest kahju 2596,41 eurot ( maha on arvestatud Eurotour AS tagatisrahast makstud hüvitis). Kui Ü. R. kaasuse alusel ( Riigikohtu 26.02.2015 otsus asjas 3-3-1-80-14) võtta hüvitise osakaaluks 53, 93 %, siis ei saa S.K. rahuldamisele kuuluv nõue olla suurem kui 1400,25 eurot. M.A.i Olemasolevate tõendite alusel M.A.i ilmselt reisi kõrvalteenuseid ega üksikuid reisiteenuseid Eurotour AS-lt ei ostnud. Kuigi arvetel ei ole märgitud „pakettreis“, puuduvad ka tõendid, et M.A.i oleks maksnud Eurotour AS-le muu kui pakettreisi eest.Seega kandis M.A.i pakettreisi eest kahju 3008, 87 eurot ( maha on arvestatud Eurotour AS tagatisrahast makstud hüvitis). Kui Ü. R. kaasuse alusel ( Riigikohtu 26.02.2015 otsus asjas 3-3-1-80-14) võtta hüvitise osakaaluks 53, 93 %, siis ei saa M.A.i rahuldamisele kuuluv nõue olla suurem kui 1622,68 eurot. P.S.. Olemasolevate tõendite alusel P.S. ilmselt reisi kõrvalteenuseid ega üksikuid reisiteenuseid Eurotour AS-lt ei ostnud. Kuigi arvetel ei ole märgitud „pakettreis“, puuduvad ka tõendid, et P.S. oleks maksnud Eurotour AS-le muu kui pakettreisi eest.Seega kandis P.S. pakettreisi eest kahju 2549,03 eurot ( maha on arvestatud Eurotour AS tagatisrahast makstud hüvitis). Kui Ü. R. kaasuse alusel ( Riigikohtu 26.02.2015 otsus asjas 3-3-1-80-14) võtta hüvitise osakaaluks 53, 93 %, siis ei saa P.S. rahuldamisele kuuluv nõue olla suurem kui 1374,69 eurot. P.S. Nõudest tuleb maha arvata tasu viisa ja kindlustuse eest. Olemasolevate tõendite alusel P.S. muid reisi kõrvalteenuseid või üksikuid reisiteenuseid Eurotour AS-lt ei ostnud. Seega kandis P.S. pakettreisi eest kahju 2662,03 eurot ( maha on arvestatud Eurotour AS tagatisrahast makstud hüvitis). Kui Ü. R. kaasuse alusel ( Riigikohtu 26.02.2015 otsus asjas 3-3-1-80-14) võtta hüvitise osakaaluks 53, 93 %, siis ei saa P.S.i rahuldamisele kuuluv nõue olla suurem kui 1414, 06 eurot. C.Poolte täiendavad seisukohad 14 17.Kaebajad esitasid 09.09.2015 menetlusdokumendis (kd XVIII, tl 174-178) täiendavad seisukohad ja nõuete täpsustused 17.1.Pakettreisi ostmine kaebajate poolt on piisavalt tõendatud, juba ainuüksi tagatisest väljamakse otsuse tegemine Tarbijakaitseameti poolt on piisavaks tõenduseks, et tegemist oli pakettreisidega. Tarbijakaitseametile esitasid kõik kaebajad asjakohased dokumendid , käesolevaks ajaks ei ole kõik algselt olemas olnud dokumendid säilinud, kuid Tarbijakaitseameti otsusele ja esitatud arvetele tuginevalt on võimalik veenduda, et tegemist oli nimelt pakettreisidega. Lisaks on selles, et tegemist oli just pakettreisidega võimalik veenduda AS Eurotour veebilehel toodud reisikirjeldustest. Internetiarhiivist on võimalik näha, kuidas nägi välja www.eurotour.ee 2008 aasta juuni või novembri seisuga ning mida täpselt üks või teine pakettreis sisaldas (www.archive.org). Näiteks AS Eurotour veebileht seisuga 05.11.2008 on kätte saadav aadressilt: https://web.archive.org/web/20081105105242/http://www.eurotour.ee/ 17.
  16. Alljärgnevalt on iga kaebaja ja reisi lõikes toodud põhistus ja tõendus, et tegemist on pakettreisiga: Kaebajad: J.M., H.K., A.R., H.T., M.P., S.K., P.S.. Reis: Lõuna-Aafrika Vabariik 17-30.11.2008 Asjaolu, et viidatud kaebajad ostsid just eeltoodud pakettreisi tõendab lisaks arvetele ka AS Eurotour raamatupidamine, täpsemalt ajutise pankrotihalduri poolt kohtule koostatud väljavõte, mis on ka käesoleva haldusasja toimikus ja mille kohta kaebajad esitasid 07.04.2015 markeeritud versiooni. Asjaolu, et tegemist on pakettreisiga tõendab mh reisikirjeldus AS Eurotour veebilehel internetiarhiivist (https://web.archive.org/web/20080527123348/http://www.eurotour.ee/index.php?id=1&tripi d =99 ) , mis on esitatud ka PDF dokumendina.Reisikirjeldusest nähtub üheselt, et reis sisaldab mh lennupileteid, majutust ja ekskursioone, st tegemist on pakettreisiga. Kaebajad: P.S., A.N.. Reis: Mehhiko-maiade jälgedes 10.01-23.01.2009 Asjaolu, et viidatud kaebajad ostsid just eeltoodud pakettreisi tõendab lisaks arvetele ka AS Eurotour raamatupidamine (ajutise pankrotihalduri koostatud dokument). Asjaolu, et tegemist on pakettreisiga tõendab mh reisikirjeldus AS Eurotour veebilehel,internetiarhiivist (https://web.archive.org/web/20080527083123/http://www.eurotour.ee/index.php?id=1&tripi d =60 ) , mis on esitatud ka PDF dokumendina.Reisikirjeldusest nähtub üheselt, et reis sisaldab mh lennupileteid, majutust ja ekskursioone, st tegemist on pakettreisiga. Kaebaja: V.L.i Reis: Paapua Uus Guinea 03-17.02.2009 Asjaolu, et viidatud kaebaja ostis just eeltoodud pakettreisi tõendab lisaks arvetele ka AS Eurotour raamatupidamine (ajutise pankrotihalduri koostatud dokument). Asjaolu, et tegemist on pakettreisiga tõendab mh reisikirjeldus AS Eurotour veebilehel, internetiarhiivist (https://web.archive.org/web/20080527123915/http://www.eurotour.ee/index.php?id=1&tripi d =203 ) mis on esitatud ka PDF dokumendina.Reisikirjeldusest nähtub üheselt, et reis sisaldab mh lennupileteid, majutust ja ekskursioone, st tegemist on pakettreisiga. 15 Kaebajad: E.B., T. ja S. M., H.K., M.A.i Reis: Aastavahetus Namiibias 29.12.2008-11.01.2009 Asjaolu, et viidatud kaebajad ostsid just eeltoodud pakettreisi tõendab lisaks arvetele ka AS Eurotour raamatupidamine (ajutise pankrotihalduri koostatud dokument). Asjaolu, et tegemist on pakettreisiga tõendab mh reisikirjeldus AS Eurotour veebilehel, internetiarhiivist (https://web.archive.org/web/20080609020821/http://www.eurotour.ee/index.php?id=5&offer i d=236) mis on esitatud ka PDF dokumendina.Reisikirjeldusest nähtub üheselt, et reis sisaldab mh lennupileteid, majutust ja ekskursioone, st tegemist on pakettreisiga. Kaebaja: U.K. Reis: Tsiili-Peruu-Boliivia ja Lihavõttesaar 14-30.03.2009 Asjaolu, et viidatud kaebaja ostis just eeltoodud pakettreisi tõendab ka AS Eurotour raamatupidamine (ajutise pankrotihalduri koostatud dokument). Asjaolu, et tegemist on pakettreisiga tõendab mh reisikirjeldus AS Eurotour veebilehel, internetiarhiivist (https://web.archive.org/web/20080609020805/http://www.eurotour.ee/index.php?id=1&tripi d =93) mis on esitatud ka PDF dokumendina.Reisikirjeldusest nähtub üheselt, et reis sisaldab mh lennupileteid, majutust ja ekskursioone, st tegemist on pakettreisiga. Kaebaja: H.A. Reis: Sharm el Sheikh 23.11.2008-30.11.2008 Asjaolu, et viidatud kaebaja ostis just eeltoodud pakettreisi tõendab lisaks arvetele ka AS Eurotour raamatupidamine (ajutise pankrotihalduri koostatud dokument). Asjaolu, et tegemist on pakettreisiga tõendavad arvel välja toodud artiklid, s.o lend Sharm el Sheikhi, hotell Luna Sharm ja ekskursioon Alexandriasse, millest kokkuvõttes nähtub üheselt, et reis sisaldab mh lennupileteid, majutust ja ekskursiooni, st tegemist on pakettreisiga. Kaebaja: M. K. Reis: Portugal -Madeira 26.11.2008-03.12.2008 Asjaolu, et viidatud kaebaja ostis just eeltoodud pakettreisi tõendab AS Eurotour raamatupidamine (ajutise pankrotihalduri koostatud dokument). Portugal- Madeira reisikirjeldus on kätte saadav AS Eurotouri veebilehelt internetiarhiivis (https://web.archive.org/web/20080330154024/http://www.eurotour.ee/index.php?id=1&tripi d =224) mis on esitatud ka PDF dokumendina . Asjaolu, et tegemist on pakettreisiga tõendavad arvel välja toodud artiklid , s.o lend PortugalMadeira ja hotell Residentical Monumental, millest kokkuvõttes nähtub üheselt, et reis sisaldab mh lennupileteid ja majutust, st tegemist on pakettreisiga. 17.
  17. Väär on vastustaja väide, et pakettreisi koosseisu ei kuulu safari, kui selle eest on tasutud hiljem, viisad ega reisikindlustus ning viidatud kulutusi ei tule tagatisest hüvitada Alusetu on väide, et see, mis hetkel ja millise arvega safari eest tasuti, otsustab, kas tegemist on pakettreisi hulka kuuluvaga või mitte. AS Eurotour praktikas oli tavapärane, et ühe pakettreisi eest esitati erineval ajal kuni 4-5 arvet mille eest tasuti osadena. Lähtuda tuleb asja olemusest ning olemuslikult ei moodustanud safari eraldiseisvat reisiteenust (seda ei olnud võimalik AS-lt Eurotour osta ilma reisi ennast ostmata) vaid oli pakettreisi osana pakettreisi juurde pakutav teenus, mida tarbitakse koos pakettreisiga. Hindamaks, kas miski teenus on osa pakettreisist või mitte, tuleb lähtuda sellest, kas teenusel on ilma pakettreisita eraldiseisev väärtus. Jaatava vastuse korral saab põhimõtteliselt olla tegemist eraldiseisva teenusega. Ka viisade ja reisikindlustuse osas on kaebajad seisukohal, et tegemist on pakettreisi osaga. 16 Tarbijakaitseamet ei jaga vastustaja uudset tõlgendust ega arvesta tagatisest hüvitatavast summast maha ekskursioone, viisa ega reisikindlustuse maksumust. Seda tõendab juba tõik, et kaebajad said tagatisest ühetaoliselt 11,1724% reisi eest kokku ettemaksuna tasutud summast. Sellise tõlgendusega tuli MKM esmakordselt välja käesoleva menetluse viimases menetlusdokumendis (ka nt pilootkaasuses oli arvel viisa ning safari oli hiljem juurde ostetud, ometigi ei esitanud MKM selle kohta üheski kohtuastmes ühtegi vastuväidet). Vastustaja seisukoha õigsuse jaatamine tähendaks ühtlasi ka seda, et tarbijate kaitse ulatus sõltuks reisikorraldaja suvast, kuidas ta on arved vormistanud. Pakettreisi tõlgendamisel tuleb lähtuda direktiivist ja Euroopa Kohtu lahenditest, mh põhimõttest, et direktiivi eesmärk on tagada tarbija õiguste kõrgetasemeline kaitse, mitte TurS-ist või VÕS-ist. Euroopa kohus on pakettreisi tõlgendamisel lähtunud tõlgendustest mis kaitsevad rohkem tarbijat, kaebajad viitavad otsuse C-400/00 Club-Tour p-dele 17-20, kus kohus on leidnud, et pakettreisi definitsioonis „eelnevalt kindlaks määratud reisiteenuse kogum“ ei tähenda, et tarbija enda soovil valitud teenustest kokkupandud reisiteenuste kogum reisipaketti ei moodustaks . Kui kohus leiab, et safari, viisa ning reisikindlustus tagatisest hüvitamisele ei kuulu, siis tuleb ühtlasi arvestada ka asjaoluga, et Riigikohtu poolt pilootkaasuses rakendatud hüvitise proportsioon (300000/556312 ehk ligikaudu 53,93%), millest lähtutakse ka käesolevates kaebustes, on number, kuhu on viisa ja safari maksumused sisse arvestatud. Kui väita, et kahju, mis kuuluks hüvitamisele, siis rakendas Riigikohus hoopis proportsiooni (300000/531898, so ligikaudu 56,40%) pakettreisi maksumusest ja sel juhul on kaebuse rahuldamise osakaal nn. õigustatud kahjust 56,40%, mida tuleb siis arvestada ka käeolevas asjas. See proportsioon on aga suurem, kui käesolevas kaebustes taotletav 53,93%. Väiksema hüvitise taotlemine kui võimalik ei saa kuidagi kahjustada vastustaja huve. Nõustuda ei saa vastustaja käsitlusega, mis lahutab reiside maksumusest maha ekskursioonid ja viisad/kindlustused ning seejärel rakendab tulemusele osakaalu 53,93%, kuna sel juhul rakendatakse Riigikohtu koefitsienti hoopis teisel alusel olevale algandmetele. 17.4.Vastustaja on M. K. ja H.A. nõude osas asunud ilma põhjendamata seisukohale, et tegemist on vahendusega ning et viidatud isikud oleksid saanud nõuda VÕS § 866 lõike 4 ja § 65 alusel raha tagasi vastavalt Horizon Travelilt ja Toptoursilt. Selline järeldus on ennatlik ja väär. Vastustaja ei ole tuvastanud, kas tegemist on edasimüügi või vahendusega.Tegemist on juriidiliselt erinevate õigussuhetega. mida praktikas sageli ekslikult samastatakse ja segamini aetakse.Kaebajad viitavad Lasse Lehise artiklile „Vahendamise, komisjonimüügi ja edasimüügi käibemaksuarvestus“ ajakirjas MaksuMaksja 2005 nr 6/7 (http://www.maksumaksjad.ee/modules/smartsection/item.php?itemid=103), samuti Käibemaksuseaduse kommenteeritud väljaandele (Rahandusministeeriumi kommentaarid, internetis http://www.fin.ee/public/pressiteated/KMS_kommentaarid_seis_01_01_2015_ules.pdf (§ 2 lg 11 kommentaar ja § 40 lg 1 ja 2 kommentaar lk 176-177). Vahenduse jaatamiseks peab olema vahendaja ja lõppteenuse osutaja vahel leping (näiteks agendileping) ning kliendile peab olema väliselt äratuntav, et ta asub õigussuhtesse lõppteenuse osutajaga, mitte vahendajaga. H.A. ja M.K. ei möönnud vähemalgi määral, et neil võiks olla õigussuhe kellegi muuga kui AS Eurotour, mida kinnitavad ka kriminaalasjas antud ütlused. Lisaks on Rahandusministeerium KMS kommentaarides seisukohal, et „[...] Kindlasti ei ole tegemist 17 pakettreisi vahendamisega, kui reisibüroo määrab ise pakettreisi müügihinna […]” (§ 40 lg 1 ja 2 komm lk 177). Vahenduse jaatamiseks tuleb vastustajal minimaalselt tõendada, et AS Eurotour ja Horizon Traveli ning Toptoursi (lõppteenuse osutajad) vahel oli sõlmitud agendileping ning lõppteenuse osutajad müüsid viidatud reise sama hinnaga. Vastustaja neid asjaolusid tõendanud ei ole. Ka Tarbijakaitseamet ei suunanud neid kaebajaid Horizon Travelile või Toptoursile nõuet esitama, vaid maksis (osalise) hüvitise välja AS Eurotor tagatisest. Isegi kui AS-i Eurotour tuleb käsitleda vahendajana, on ekslik vastustaja väide, et kaebajad oleksid VÕS § 65 alusel saanud nõuda lepingu täitmist Horizon Travelilt ja Toptoursilt. Täitmisnõude eelduseks on kehtiv leping. M.K. ja H.A. leping lõppes AS-i Eurotour poolse lepingust taganemisega, kui AS Eurotour teatas neile 10.11.2008 reiside tühistamisest. Taganemine on kehtiv, kuna kumbki lepingupool ei ole seda vaidlustanud. Vastavalt VÕS § 189 lõikele 1 muutus sellest hetkest lepinguline võlasuhe tagasitäitmise võlasuhteks, kus kumbki pool pidi tagastama üleantu. Tagasitäitmise võlasuhte raames ei oleks saanud M. K. ja H.A. nõuda tagasi midagi Horizon Travelilt ega Toptoursilt, kuivõrd nad nendele isikutele midagi üle andnud ei olnud. Direktiivi seisukohalt ei ole mingit vahet, kas pakettreis ostetakse reisikorraldajalt või vahendajalt või edasimüüjalt, kuna direktiivi eesmärk on tagada kõrgetasemeline tarbijate kaitse. Maksejõuetuse korral tuleb ettemaks hüvitada tagatisest kõigis viidatud olukordades ja tagatis peab olema selleks piisav. Käesoleval juhul see nii ei olnud. Isegi kui kohus peaks leidma, et M.K. ja H.A.l oli võimalus esitada nõue ka Horizon Traveli ja Toptoursi vastu, tuleb arvestada asjaoluga, et kahjuhüvitise vähendamine või välistamine õiguskaitsevahendi kasutamata jätmise tõttu on väljakujunenud kohtupraktika järgi võimalik vaid juhul, kui õiguskaitsevahendi kasutamise võimalus oli kannatanule mõistlikult arusaadav (nt Riigikohtu otsuse nr 3-3-1-8-04 p 12). Käesoleval juhul see kindlasti nii ei ole. 17.5.Kaebajad on esitanud kõrvalnõuded (primaarselt viivisenõude) kahe perioodi kohta. Esimene periood on alates 23.12.2008 (s.o. tagatisest osalise hüvitise saamisest) kuni kohtusse pöördumiseni ning teine periood on alates kohtusse pöördumisest kuni nõude kohase täitmiseni. Kuivõrd puudub kahtlus teise perioodi osas viivisenõue rahuldamises, täpsustavad kaebajad seisukohta esimese perioodi osas. Alternatiivselt on kaebajad palunud välja mõista hüvitise kaotatud võimaluse eest intresse saada, mida on eelnevates menetlusdokumentides nimetatud kaotatud kasutuseeliseks. Kaebajate soov laiemalt on olnud algusest peale saada hüvitist raha väärtuse vähenemise eest perioodil, mil vastustaja viivitas kahju hüvitisega. Raha väärtuse vähenemine aja jooksul üldteada asjaolu. Sellise kahju hüvitatavus tuleneb RVastS § 8 lõike 1 lausest 2, mis sätestab, et hüvitisega tuleb luua varaline olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud. Kui kaebate õigusi ei oleks rikutud, oleksid nad saanud hüvitise tagatisest 23.12.
  18. Kaebajatele käesoleval ajal rahasumma väljamaksmisega, mille nad kaotasid 2008 aastal,ei ole loodud RVastS § 8 olukorda, milles kannatanud oleksid siis, kui nende õigusi ei oleks rikutud, kuna raha väärtus on vahepeal tunduvalt vähenenud. Lisaks on kaebajad eelnevates menetlusdokumentides välja toonud viited mitmele Euroopa Kohtu lahenditele, milles kohus kinnitab kohustust võtta hüvitise väljamõistmisel arvesse raha väärtuse vähenemist aja jooksul. Pärast Riigikohtu nn. pilootkaasuse jõustumist ei eita vastustaja enam, et kaebajad saavad seadusandjalt kahjuhüvitist nõuda ning seda just seadusandliku funktsiooni (ebakohase) täitmise tõttu (pakettreisidirektiivi puudulik ülevõtmine). VÕS § 3 sätestab, et kahju õigusvastasest tekitamisest tekib võlasuhe ning RVastS § 14 kahju on õigusvastase kahju tekitamise alaliik. 18 Kahju hüvitamise viivitamisega tuleb aga vastavalt VÕS § 113 tasuda viivist, mida vastavalt sama paragrahvi lõikele 2 arvestatakse ajahetkest, mil kahju hüvitamiseks kohustatud isik sai kahju tekkimisest teada või pidi sellest teada saama (kahju tekkimisel, s.o 23.12.2008 kehtinud VÕS redaktsioon). Vastustaja sai kahju tekkimisest teada hiljemalt 23.12.2008 aastal, mil tagatisest tehtud väljamakse osutus ebapiisavaks. Vastustaja viide Riigikohtu otsusele nr 3-2-1-26-14 on asjassepuutumatu, antud otsuses Riigikohus sõnaselgelt jaatas viivise nõudmise võimalikkust, kuid selgitas, et viivise nõudmiseks peab olema tuvastatud ka põhinõue ja kohtutäituri kohustus raha sissenõudjale üle kanda on kohustus täita haldustoiming, mitte põhinõue, millelt saaks viivist lugeda (otsuse p 13). Riigikohus selgitas, et võimalik põhinõue viidatud asjas, s.o. kohtutäituri poolt õigusvastase tegevusena tekkinud kahju saamata jäänud tulu näol on õiguslikult põhjendamata ja tõendamata (otsuse p 14). 17.
  19. Tulenevalt Riigikohtu poolt pilootkaasuses (haldusasjas 3-11-836, Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-3-1-80-14) väljamõistetud kahjuhüvitise proportsioonist 300000/556312 täpsustasid kaebajad oma kaebuse põhi- ja kõrvalnõudeid : A.N.
  20. Mõista välja Eesti Vabariigilt kaebaja kasuks 626,07 eurot ning viivis 140,61 eurot või alternatiivselt 134,99 eurot saamata jäänud intress perioodi 23.12.2008 kuni 05.11.2011 eest või alternatiivselt mõistlik ja õiglane hüvitis raha väärtuse vähenemise eest viidatud perioodil;
  21. Mõista välja Eesti Vabariigilt kaebaja kasuks viivis VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras alates kaebuse kohtule esitamisest kuni nõude kohase täitmiseni;
  22. Mõista välja Eesti Vabariigilt kaebaja kasuks õigusabikulud 500 eurot ja kaebuse eest tasutud riigilõiv. A.R.
  23. Mõista välja Eesti Vabariigilt kaebaja kasuks 3 054,07 eurot ning viivis 696,83 eurot või alternatiivselt 653,28 eurot saamata jäänud intress perioodi 23.12.2008 kuni 31.10.2011 eest või alternatiivselt mõistlik ja õiglane hüvitis raha väärtuse vähenemise eest viidatud perioodil;
  24. Mõista välja Eesti Vabariigilt kaebaja kasuks viivis VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras alates kaebuse kohtule esitamisest kuni nõude kohase täitmiseni;
  25. Mõista välja Eesti Vabariigilt kaebaja kasuks õigusabikulud 500 eurot ja kaebuse eest tasutud riigilõiv. E.B.
  26. Mõista välja Eesti Vabariigilt kaebaja kasuks 1 806,42 eurot ning viivis 410,59 eurot või alternatiivselt 388,09 eurot saamata jäänud intress perioodi 23.12.2008 kuni 31.10.2011 eest või alternatiivselt mõistlik ja õiglane hüvitis raha väärtuse vähenemise eest viidatud perioodil;
  27. Mõista välja Eesti Vabariigilt kaebaja kasuks viivis VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras alates kaebuse kohtule esitamisest kuni nõude kohase täitmiseni;
  28. Mõista välja Eesti Vabariigilt kaebaja kasuks õigusabikulud 500 eurot ja kaebuse eest tasutud riigilõiv. H.T.
  29. Mõista välja Eesti Vabariigilt kaebaja kasuks 2 993,45 eurot ning viivis 686,19 eurot või alternatiivselt 641,20 eurot saamata jäänud intress perioodi 23.12.2008 kuni 31.10.2011 eest või alternatiivselt mõistlik ja õiglane hüvitis raha väärtuse vähenemise eest viidatud perioodil; 19
  30. Mõista välja Eesti Vabariigilt kaebaja kasuks viivis VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras alates kaebuse kohtule esitamisest kuni nõude kohase täitmiseni;
  31. Mõista välja Eesti Vabariigilt kaebaja kasuks õigusabikulud 500 eurot ja kaebuse eest tasutud riigilõiv. H.A.
  32. Mõista välja Eesti Vabariigilt kaebaja kasuks 809,49 eurot ning viivis 186,86 eurot või alternatiivselt 175,53 eurot saamata jäänud intress perioodi 23.12.2008 kuni 09.11.2011 eest või alternatiivselt mõistlik ja õiglane hüvitis raha väärtuse vähenemise eest viidatud perioodil;
  33. Mõista välja Eesti Vabariigilt kaebaja kasuks viivis VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras alates kaebuse kohtule esitamisest kuni nõude kohase täitmiseni;
  34. Mõista välja Eesti Vabariigilt kaebaja kasuks õigusabikulud 500 eurot ja kaebuse eest tasutud riigilõiv. H.K.
  35. Mõista välja Eesti Vabariigilt kaebaja kasuks 1 576,66 eurot ning viivis 362,39 eurot või alternatiivselt 339,74 eurot saamata jäänud intress perioodi 23.12.2008 kuni 09.11.2011 eest või alternatiivselt mõistlik ja õiglane hüvitis raha väärtuse vähenemise eest viidatud perioodil;
  36. Mõista välja Eesti Vabariigilt kaebaja kasuks viivis VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras alates kaebuse kohtule esitamisest kuni nõude kohase täitmiseni;
  37. Mõista välja Eesti Vabariigilt kaebaja kasuks õigusabikulud 500 eurot ja kaebuse eest tasutud riigilõiv. H.K.
  38. Mõista välja Eesti Vabariigilt kaebaja kasuks 1 549,29 eurot ning viivis 354,35 eurot või alternatiivselt 331,85 eurot saamata jäänud intress perioodi 23.12.2008 kuni 05.11.2011 eest või alternatiivselt mõistlik ja õiglane hüvitis raha väärtuse vähenemise eest viidatud perioodil;
  39. Mõista välja Eesti Vabariigilt kaebaja kasuks viivis VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras alates kaebuse kohtule esitamisest kuni nõude kohase täitmiseni;
  40. Mõista välja Eesti Vabariigilt kaebaja kasuks õigusabikulud 500 eurot ja kaebuse eest tasutud riigilõiv. J.M.
  41. Mõista välja Eesti Vabariigilt kaebaja kasuks 2 938,77 eurot ning viivis 669,32 eurot või alternatiivselt 629,95 eurot saamata jäänud intress perioodi 23.12.2008 kuni 05.11.2011 eest või alternatiivselt mõistlik ja õiglane hüvitis raha väärtuse vähenemise eest viidatud perioodil;
  42. Mõista välja Eesti Vabariigilt kaebaja kasuks viivis VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras alates kaebuse kohtule esitamisest kuni nõude kohase täitmiseni;
  43. Mõista välja Eesti Vabariigilt kaebaja kasuks õigusabikulud 500 eurot ja kaebuse eest tasutud riigilõiv. M.A.i
  44. Mõista välja Eesti Vabariigilt kaebaja kasuks 1 622,58 eurot ning viivis 373,71 eurot või alternatiivselt 351,06 eurot saamata jäänud intress perioodi 23.12.2008 kuni 09.11.2011 eest või alternatiivselt mõistlik ja õiglane hüvitis raha väärtuse vähenemise eest viidatud perioodil;
  45. Mõista välja Eesti Vabariigilt kaebaja kasuks viivis VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras alates kaebuse kohtule esitamisest kuni nõude kohase täitmiseni;
  46. Mõista välja Eesti Vabariigilt kaebaja kasuks õigusabikulud 500 eurot ja kaebuse eest tasutud riigilõiv. M.P. 20
  47. Mõista välja Eesti Vabariigilt kaebaja kasuks 1 494,03 eurot ning viivis 345,40 eurot või alternatiivselt 322,75 eurot saamata jäänud intress perioodi 23.12.2008 kuni 09.11.2011 eest või alternatiivselt mõistlik ja õiglane hüvitis raha väärtuse vähenemise eest viidatud perioodil;
  48. Mõista välja Eesti Vabariigilt kaebaja kasuks viivis VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras alates kaebuse kohtule esitamisest kuni nõude kohase täitmiseni;
  49. Mõista välja Eesti Vabariigilt kaebaja kasuks õigusabikulud 500 eurot ja kaebuse eest tasutud riigilõiv. M. K.
  50. Mõista välja Eesti Vabariigilt kaebaja kasuks 979,06 eurot ning viivis 224,98 eurot või alternatiivselt 208,11 eurot saamata jäänud intress perioodi 23.12.2008 kuni 05.11.2011 eest või alternatiivselt mõistlik ja õiglane hüvitis raha väärtuse vähenemise eest viidatud perioodil;
  51. Mõista välja Eesti Vabariigilt kaebaja kasuks viivis VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras alates kaebuse kohtule esitamisest kuni nõude kohase täitmiseni;
  52. Mõista välja Eesti Vabariigilt kaebaja kasuks õigusabikulud 500 eurot ja kaebuse eest tasutud riigilõiv. P.S.
  53. Mõista välja Eesti Vabariigilt kaebaja kasuks 1 374,60 eurot ning viivis 324,94 eurot või alternatiivselt 301,84 eurot saamata jäänud intress perioodi 23.12.2008 kuni 05.12.2011 eest või alternatiivselt mõistlik ja õiglane hüvitis raha väärtuse vähenemise eest viidatud perioodil;
  54. Mõista välja Eesti Vabariigilt kaebaja kasuks viivis VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras alates kaebuse kohtule esitamisest kuni nõude kohase täitmiseni;
  55. Mõista välja Eesti Vabariigilt kaebaja kasuks õigusabikulud 500 eurot ja kaebuse eest tasutud riigilõiv. P.S.
  56. Mõista välja Eesti Vabariigilt kaebaja kasuks 1 455,51 eurot ning viivis 346,80 eurot või alternatiivselt 323,29 eurot saamata jäänud intress perioodi 23.12.2008 kuni 19.12.2011 eest või alternatiivselt mõistlik ja õiglane hüvitis raha väärtuse vähenemise eest viidatud perioodil;
  57. Mõista välja Eesti Vabariigilt kaebaja kasuks viivis VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras alates kaebuse kohtule esitamisest kuni nõude kohase täitmiseni;
  58. Mõista välja Eesti Vabariigilt kaebaja kasuks õigusabikulud 500 eurot ja kaebuse eest tasutud riigilõiv. S.K.
  59. Mõista välja Eesti Vabariigilt kaebaja kasuks 1 496,42 eurot ning viivis 345,40 eurot või alternatiivselt 322,75 eurot saamata jäänud intress perioodi 23.12.2008 kuni 19.12.2011 eest või alternatiivselt mõistlik ja õiglane hüvitis raha väärtuse vähenemise eest viidatud perioodil;
  60. Mõista välja Eesti Vabariigilt kaebaja kasuks viivis VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras alates kaebuse kohtule esitamisest kuni nõude kohase täitmiseni;
  61. Mõista välja Eesti Vabariigilt kaebaja kasuks õigusabikulud 500 eurot ja kaebuse eest tasutud riigilõiv. T. ja S. M.
  62. Mõista välja Eesti Vabariigilt kaebajate kasuks 3 288,02 eurot ning viivis 758,75 eurot või alternatiivselt 707,79 eurot saamata jäänud intress perioodi 23.12.2008 kuni 09.11.2011 eest või alternatiivselt mõistlik ja õiglane hüvitis raha väärtuse vähenemise eest viidatud perioodil; 21
  63. Mõista välja Eesti Vabariigilt kaebajate kasuks viivis VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras alates kaebuse kohtule esitamisest kuni nõude kohase täitmiseni;
  64. Mõista välja Eesti Vabariigilt kaebajate kasuks õigusabikulud 500 eurot ja kaebuse eest tasutud riigilõiv. U.K.
  65. Mõista välja Eesti Vabariigilt kaebaja kasuks 927,38 eurot ning viivis 215,17 eurot või alternatiivselt 198,18 eurot saamata jäänud intress perioodi 23.12.2008 kuni 09.11.2011 eest või alternatiivselt mõistlik ja õiglane hüvitis raha väärtuse vähenemise eest viidatud perioodil;
  66. Mõista välja Eesti Vabariigilt kaebaja kasuks viivis VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras alates kaebuse kohtule esitamisest kuni nõude kohase täitmiseni;
  67. Mõista välja Eesti Vabariigilt kaebaja kasuks õigusabikulud 500 eurot ja kaebuse eest tasutud riigilõiv. V.L.i
  68. Mõista välja Eesti Vabariigilt kaebaja kasuks 1 325,62 eurot ning viivis 303,73 eurot või alternatiivselt 286,85 eurot saamata jäänud intress perioodi 23.12.2008 kuni 05.11.2011 eest või alternatiivselt mõistlik ja õiglane hüvitis raha väärtuse vähenemise eest viidatud perioodil;
  69. Mõista välja Eesti Vabariigilt kaebaja kasuks viivis VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras alates kaebuse kohtule esitamisest kuni nõude kohase täitmiseni;
  70. Mõista välja Eesti Vabariigilt kaebaja kasuks õigusabikulud 500 eurot ja kaebuse eest tasutud riigilõiv.
  71. Vastustaja täiendavad seisukohad (17.09.2015 menetlusdokumendis vastuväited kaebajate 09.09.2015 menetlusdokumendile , kd XIX tl 5-8) esitatud 18.
  72. Vastustaja seisukoht, et viisad ja reisikindlustused reisipaketi hulka ei kuulu, ei ole uudne tõlgendus. Juba 28.08.2015 vastuses on vastustaja viidanud VÕS § 866 lg 2 kommentaaridele. Tarbijakaitseameti poolt vigaselt läbiviidud haldusmenetlus ei saa olla tõendiks viisade ja reisikindlustuste pakettreisi hulka kuulumise kohta. Vastustaja ei nõustu kaebajatega, et t „pakettreisi tõlgendamisel tuleb lähtuda direktiivist ja Euroopa Kohtu lahenditest /…/, mitte TurS-ist või VÕS-ist.“ ja leiab, et lähtuda tuleb nii TurSist kui VÕS-ist, sest nende siseriiklike õigusaktidega on Euroopa Nõukogu direktiiv 90/314/EMÜ Eesti siseriiklikusse õigusesse üle võetud. Viisad ja reisikindlustused ei kuulu juba olemuslikult pakettreisi hulka. Seda näitab ka asjaolu, et 17 kaebajast soovisid Eurotour AS-ilt viisa taotlemise vahendust vaid kümme reisijat ja reisikindlustuslepingu sõlmimise vahendust vaid kaheksa reisijat. Viisadel ja reisikindlustusel on omaette, pakettreisist sõltumatu ja eraldiseisev väärtus Direktiiv 90/314/EMÜ mainib paaris kohas nii viisasid kui kindlustuspoliise, kuid direktiivist ei tulene mingilgi viisil, et viisad ja reisikindlustused kuuluksid pakettreisi koosseisu. Vastustaja viitab menetlemisel oleva uue direktiivi eelnõule, mis hakkab asendama Euroopa Nõukogu direktiivi 90/314/EMÜ turismipakettide, puhkusepakettide ja ekskursioonipakettide kohta ,mille preambuli punkt 17 tulenevalt ei kuulu viisad ja reisikindlustused juba olemuslikult pakettreisi koosseisu. Kaebajad heidavad ette, et vastustaja ei tõstatanud viisade ja reisikindlustuste teemat Ü. R. kaebuse menetlemisel (haldusasi nr 3-11-836) üheski kohtuastmes. Kahetsusväärselt 22 nimetatud kaasuses viisade ja reisikindlustuste teemat ei tõusetunud. Nii Riigikohtu 28.11.2012 otsusest nr 3‑3‑1‑37‑12 kui Riigikohtu 26.02.2015 otsusest nr 3-3-1-80-14 nähtub, et viidatud kaasuses keskenduti sellistele põhimõttelistele küsimustele, nagu: kas Euroopa Nõukogu direktiivi 90/314/EMÜ turismipakettide, puhkusepakettide ja ekskursioonipakettide kohta art 7 on Eesti õiguskorda puudulikult üle võetud; kas direktiivi art 7 on piisavalt täpne ja selge küsimuses, milline peab olema tagatise konkreetne vorm ja suurus, et sellega oleks tagatud makstud raha hüvitamine ja reisijate kodumaale toimetamine; kas esinevad riigivastutuse kohaldamise eeldused; kas vastutuse kohaldamise eelduste täidetuse hindamisel on võimalik arvestada seadusandja tegevuse subjektiivseid aspekte ja vabandatavust. Asjaolu, et Ü. R. kaasuses viisa ja reisikindlustuse teemat ei tõusetunud, ei tähenda seda, et käesolevas kohtumenetluses ei peaks kaebusi õigesti ning kehtivale õigusele vastavalt lahendama. Vastustaja ei nõustu kaebajate seisukohaga, et kui kohus ei arvesta hüvitise määramisel viisade ja reisikindlustuste (samuti safari) maksumust, tuleb kaebuste rahuldamise osakaalu suurendada. Riigikohus määras Ü. R. kaebuse rahuldamise osakaaluks 53,93 % eeldusel, et sellises osakaalus hüvitis määratakse pakettreisi eest tehtud kulutuste katmiseks. 18.
  73. 17 kaebajast ostsid olemasolevate tõendite kohaselt safari Krugeri rahvuspargis 5 kaebajat, kes kõik otsustasid safari lisateenuse osta pärast seda, kui olid Eurotour AS-ilt pakettreisi eest lõpliku tasumise arve saanud (allviidatud lõplikel arvetel on ka otsesõnu kirjas, et tegemist on lõpliku tasumisega) ja ka pakettreisi lõpparve tasunud. J.M. sai arve pakettreisi eest lõpliku tasumise kohta 13.10.2008 (arve nr 028/10) ja tasus selle eest 16.10
  74. Pakettreisivälise safari lisateenuse eest sai J.M. arve alles 30.10.2008 (arve nr 076/10). H.K. sai arve pakettreisi eest lõpliku tasumise kohta 08.10.2008 (arve nr 016/10). Pakettreisivälise safari lisateenuse eest sai H.K. arve alles 31.10.2008 (arve nr 078/10). A.R. sai arve pakettreisi eest lõpliku tasumise kohta 13.10.2008 (arve nr 027/10). Pakettreisivälise safari lisateenuse eest sai A.R. arve alles 27.10.2008 (arve nr 068/10). M.P. sai arve pakettreisi eest lõpliku tasumise kohta 13.10.2008 (arve nr 029/10). Pakettreisivälise safari lisateenuse eest sai M.P. arve alles 27.10.2008 (arve nr 062/10). S.K. sai arve pakettreisi eest lõpliku tasumise kohta 13.10.2008 (arve nr 032/10). Pakettreisivälise safari lisateenuse eest sai S.K. arve alles 27.10.2008 (arve nr 063/10). P.S.i ülekuulamisprotokollist nähtub (26.11.2009), et A. Õ. käis ka P.S.ile peale, et P.S. ostaks samuti safari, kuid viimane ei olnud nõus lisateenust ostma. ning sellistele üksikutele reisiteenustele pakettreiside kohta käiv tagatise regulatsioon ei laiene. Kui kohus asub seisukohale, et pakettreisi väliselt hiljem ostetud safari teenused tuleb arvestada pakettreisi koosseisu, oleksid eelnimetatud kaebajate rahuldamisele kuuluvate põhinõuete maksimaalsed suurused järgmised: J.M. – 2875,54 eurot; H.K. – 1462,19 eurot; A.R. – 2929,97 eurot; M.P. – 1434,67 eurot; S.K. – 1434,37 eurot. 18.
  75. Eurotour AS oli 17 kaebajast kahe kaebaja puhul teise reisikorraldaja pakettreiside vahendajaks. 23 M. K.le Eurotour AS-i poolt esitatud 24.10.2008 arvel nr 060/10 on kirjas, et vastutav reisikorraldaja on Horizon Travel. H.A.le Eurotour AS-i poolt esitatud 23.09.2008 arvel nr 053/09 on kirjas, et vastutav reisikorraldaja on TopTours. Iga samasuguses situatsioonis olev mõistlik isik oleks arvet lugedes aru saanud, et reisi ei korralda Eurotour AS, vaid teine reisikorraldaja – ühel juhul Horizon Travel, teisel juhul TopTours. Seega oli Eurotour AS nende reiside puhul vahendaja. Kuni 30.04.2009 kehtinud VÕS redaktsiooni § 866 lõike 4 kohaselt vastutas reisikorraldaja poolt koostatud pakettreisi vahendav isik (vahendaja) reisijale ettenähtud teabe andmise ja reisilepingust tulenevate kohustuste täitmise eest solidaarselt reisikorraldajaga. Nii M. K.l kui H.A.l oli 2008.aastal võimalus saada oma kahju hüvitatud vastavalt kas Horizon Traveli või TopToursi tagatisraha arvelt. Majandustegevuse registri väljavõttest ilmneb, et Horizon Traveli tagatis oli vaadeldaval perioodil 4 miljonit krooni ning TopToursi tagatis oli 1 miljon krooni. Nii M. K. kui H.A. jaoks oli
  76. aastal Eestis kehtinud tagatise regulatsioon piisav ja kohane täitmaks Euroopa Nõukogu direktiivi 90/314/EMÜ eesmärke. Seega tuleb nii M. K.i kui H.A. kaebus terves ulatuses rahuldamata jätta. Kaebajate viidatud L.Lehise artikkel „Vahendamise, komisjonimüügi ja edasimüügi käibemaksuarvestus“ ajakirjas MaksuMaksja 2005 nr 6/7 ei puutu käesolevasse kohtuasja, sest vaidluseset reguleerivad TurS ja VÕS. Vahenduslepingute olemasolu ühelt poolt Eurotour AS-i ning teiselt poolt vastavalt Horizon Traveli ja TopToursi vahel ei ole tõendamata. 28.08.2015 menetlusdokumendiga esitas vastustaja tõendid kriminaalasja nr 09230100181 toimikust, mille hulgas olid ka pankrotihalduri koostatud dokumendid, kust selgelt ilmnevad Eurotour AS-i ja Horizon Traveli vahelised ning Eurotour AS-i ja TopToursi vahelised arveldused. Likvideeritud Eurotour AS-i dokumentide hoidja A. Õ. ei ela enam Eesti Vabariigis, tema kontaktandmeid ei ole õnnestunud leida.Ka likvideeritud TopToursi dokumentide hoidja M. K. elab välismaal ning toimivad kontaktandmed ei olnud leitavad. Horizon Travel (praegu Aurinko OÜ) esitas MKM-i järelepärimisele kinnituse, et Horizon Travelil oli Eurotour AS-iga leping reiside vahendamiseks . Täiendavad dokumendid kriminaalasja nr 09230100181 toimikust näitavad Eurotour AS-i ja Horizon Traveli ning Eurotour AS-i ja TopToursi vahel toimunud arveldusi, mis tõendavad piisavalt ettevõtjate vaheliste vahendussuhete olemasolu. 18.
  77. VÕS § 113 lg 1 tulenevalt saab viivise küsimus tekkida vaid võlausaldaja ja võlgniku vahel. Riigikohtu 4.04.2014 kohtuotsuses nr 3-2-1-26-14, millele vastustaja on varasemalt viidanud, käsitletakse kohtutäituri tegevuse tähendust ja sisu. Kuigi Riigikohus leiab (viidatud otsuse p 14), et kohtutäituri poolne viivitus asja müügist saadud raha ülekandmisel võib sissenõudjale tekitada kahju, siis kohtutäituri ja sissenõudja vahel ei teki võlasuhet, sest asja müügist saadud raha sissenõudjale ülekandmise kohustus ei ole kohtutäituri rahaline kohustus, vaid haldustoimingu (täitetoimingu) tegemise kohustus. Riigikohtu käsitletud lahendi valguses tuleb võlasuhe seadusandja ja seadusest puudutatud isikute vahel veelgi vähem kõne alla. Seega juhtudel, kui isikule tekitatakse kahju õigustloova aktiga, ei ole võimalik VÕS § 113 lõiget 1 kohaldada. Kui kohus peaks asuma teistsugusele seisukohale, siis ei saa viivise arvestamise algusajaks võtta varasemat tähtpäeva, kui 26.02.2015, mil jõustus Riigikohtu otsus Ü. R. kaasuses (otsus nr 3-3-1-80-14). Viivise väljamõistmisel tuleks ühtlasi viivist vähendada. Kaebajad on käesolevas kohtuasjas oma menetlusõigusi kasutanud pahauskselt. Kompromissläbirääkimiste ajal jätsid kaebajad põhjenduseta täitmata vastustaja palve puuduolevate tõendite esitamiseks. 24 Kaebajate esindaja käitumine võttis vastustajalt võimaluse kompromissi tegelikult ja sisuliselt kaaluda, lõpetamaks käesolevat vaidlust varem. III KOHTU PÕHJENDUSED 19.Käesolevas liidetud haldusasjas peatas kohus 09.01.2012 määrusega haldusasja menetluse kuni haldusasjas nr 3-11-836 (menetluse peatamise ajal oli Tallinna Ringkonnakohtu menetluses Ü.R. kaebus Eesti Vabariigilt 5563 euro ja 12 sendi suuruse kahjuhüvitise väljamõistmiseks) tehtava kohtuotsuse jõustumiseni. Kohus tugines sealjuures HKMS § 95 lõikele 2, mille kohaselt võib kohus menetluse peatada kuni teises haldusasjas otsuse jõustumiseni, kui seal on küsimuse all õigusnormi tõlgendamine, millel on määrav tähtsus ka menetletava haldusasja lahendamisel. Sama sätte teise lause kohaselt on peatamine lubatud üksnes juhul, kui sarnaseid asju on kohtu menetluses vähemalt kümme. Halduskohtu menetluses oli samaliigilisi haldusasju kokku 17 (liidetud ühiseks menetlemiseks haldusasjana nr 3-11-2589). 20.Riigikohus asus 28.11.2012 otsuses kohtuasjas 3-3-1-37-12 kahju hüvitamise osas järgmistele seisukohtadele: Direktiivi 90/314/EMÜ art 7 on täpne, selge ja tingimusteta norm osas, mis näeb ette üksikisiku subjektiivse õiguse, et reisikorraldaja maksejõuetuse korral hüvitatakse makstud raha ja tarbija toimetatakse kodumaale tagasi. Kuna TurS § 15 regulatsioon selle eesmärgi saavutamist täies mahus ei taga ( mida kinnitab asjaolu, et AS Eurotour maksejõuetuse tõttu jäi pakettreisi ostjatel tagasi saamata ca 89 % tasutud ettemaksust) , on direktiiv 90/314/EMÜ Eesti õiguskorda üle võetud puudulikult . Direktiivi 90/314/EMÜ art 7 puudulik ülevõtmine Eesti õigusesse kujutab endast tõsist rikkumist, riigivõimu kandja tegevuse ja kaebajal tekkinud kahju vahel esineb põhjuslik seos, RVastS § 14 lg 1 sätestatud tingimus eriliselt kannatanud isikute rühma kuulumisest ei ole kohaldatav seoses vastuoluga Euroopa Liidu õigusega, seega on täidetud riigivastutuse kohaldamise eeldused . Riigikohus leidis ka, et siseriikliku kohtu kohustus arvestada kahju hüvitamise eelduste täidetuse kontrollimisel Euroopa Kohtu poolt välja töötatud kriteeriume ei välista RVastS § 13 kohaldamist ning vastutust piiravate ja välistavate asjaolude arvesse võtmist . Kahju hüvitamise ulatust käsitles Riigikohus 26.02.2015 tehtud otsuses kohtuasjas 3-3-1-8014, millega rahuldati Ü. R. kaebus osaliselt ja mõisteti Eesti Vabariigilt välja kahjuhüvitis 3000 eurot . Riigikohus asus seisukohale, et esineb RVastS § 13 lg 1 p 2 ja lg-st 3 tulenev alus kahjuhüvitise vähendamiseks. RVastS § 13 lg 1 p 2 kohaselt arvestatakse hüvitise suuruse määramisel objektiivseid takistusi kahju ärahoidmisel, sama paragrahvi lg-st 3 lähtuvalt tuleb arvestada kahjuhüvitise kindlaksmääramisel ka seda, kas kahju tekitamist ei olnud võimalik vältida ka avalike ülesannete täitmisel vajalikku hoolsust täielikult järgides. Riigikohtu viimatinimetatud lahendiga langes ka ära menetluse peatamise alus käesolevas haldusasjas. 21.Käesoleva haldusasja menetluse uuendamise järel ei ole kaebajate ja vastustaja vahel tulenevalt Riigikohtu seisukohtadest kohtuasjas 3-3-1-37-12 vaidlust selles, et direktiivi 90/314/EMÜ art 7 puuduliku ülevõtmisega toimunud rikkumise tõttu on täidetud riigivastutuse kohaldamise eeldused: direktiivi art 7 puudulik ülevõtmine Eesti õigusesse kujutas endast tõsist rikkumist; riigivõimu kandja tegevuse ja kaebajatel tekkinud kahju vahel esineb põhjuslik seos. Poolte vahel ei ole Riigikohtu viidatud otsustes toodud seisukohtadest 25 lähtuvalt vaidlust ka selle üle, et käesolevas haldusasjas esinevad samad riigi vastutust piiravad asjaolud direktiivi 90/314/EMÜ art 7 ülevõtmisel. Kaebajate ja vastustaja vahel on käesoleva haldusasja menetluse uuendamise järel vaidlus selle üle, kas pakettreisi koosseisus kuuluvad hüvitamisele ka kulutused viisade, reisikindlustuse ja safari eest Krugeri rahvuspargis, kas kaebajatel on õigus viivise ( alternatiivselt saamata jäänud intressi või alternatiivselt kaotatud kasutuseelise hüvitise) nõudmiseks, samuti kas kaebajatel M.K.l ja H.A.l on õigus nõuda kahju hüvitamist riigilt. 22.Vastustaja on korduvalt, vaieldes vastu kaebajate põhinõude osana viisade ja reisikindlustuse hüvitamisele, esile toonud TurS § 7 lg 1 sätestatud pakettreisi mõiste ning leidnud, et viisad ja kindlustused on TurS § 7 lg 1 p 3 nimetatud sõitjateveo- või majutusteenuse kõrvalteenuseks. Vastustaja viitab sealjuures ka VÕS kommentaaridele (VÕS kommenteeritud väljaanne, III kd, Tallinn 2009), milles on VÕS § 866 lg 2 kohta märgitud „Veo- või majutusteenuse kõrvalteenuse kombinatsioon veo- või majutusteenusega ei moodusta pakettreisi. Selliseks kõrvalteenuseks on näiteks toitlustamine lennukis või hommikusöök hotellis, samuti näiteks lennureisiga kaasa antav reisi- ja pagasikindlustus või tasuta transport lennujaamast hotelli.“ (lk 444) . Õige on, et vastustaja esile toodud tsitaadis kommenteeritakse VÕS § 866 lg –t 2, mis analoogselt TurS-s sätestatuga defineerib pakettreisi mõistet. Samas puudutab eeltoodud kommentaar ennekõike VÕS § 866 lg 2 p-i 3 ( TurS § 7 lg 1 p-i 3). TurS § 7 lg 1 tulenevalt on pakettreisiga tegemist juhul, kui osutatakse vähemalt kahe järgmise reisiteenuse kombinatsiooni:1) sõitjateveoteenus; 2)majutusteenus; 3)muud reisiteenused, mis ei ole sõitjateveo või majutusteenuse kõrvalteenused ja mis moodustavad koguteenuse olulise osa. Eeltoodust tulenevalt on ülaltoodud kommentaaris käsitletud veo- või majutusteenuse kõrvalteenuse kombinatsiooni veo- või majutusteenusega, mis pakettreisi ei moodusta. Käesoleval juhul olid kaebajad ostnud pakettreisi(d) , mida lisaks haldusasjas esitatud dokumentidele kaebajate nõuete tõenduseks kinnitavad ka AS Eurotour reisikirjeldused. 23.Samuti näitab vastustaja väitel viisade ja kindlustuste erinev hinnastamine, et tegemist ei ole paketi osadega – nimelt on näidatud arvetel viisa ja kindlustuse hinnad pakettreisi hinnast eraldi, seega puudub ühtse hinna eest pakutav reisitoode. Vastustaja rõhutus, et Euroopa Nõukogu direktiivi 90/314/EMÜ turismipakettide, puhkusepakettide ja ekskursioonipakettide kohta kaitsealasse kuuluvad vaid pakettreisid, on igati õige. TurS § 7 lg-st 1 tulenevalt avatakse pakettreisi mõiste muu hulgas selliste tunnuste kaudu: pakettreis on reisikorraldaja poolt ühtse hinna eest pakutav vähemalt kahe reisiteenuse kogum, eelnevalt kindlaks määratud vähemalt kahe reisiteenuse kogum. Vaidlust ei saa olla selles, et TurS-i, aga samuti VÕS-i pakettreisilepingut reguleerivad VÕS-i 44 peatüki sätted teenivad EL-i direktiivi 90/314/EMÜ Eesti õigusesse ülevõtmise eesmärki, kuid tulenevalt Eesti õiguse EL õigusega kooskõlalise tõlgendamise nõudest ei saa jätta kõrvale direktiivi 90/314/EMÜ ja selle sätetele, sealhulgas pakettreisi mõistele antud Euroopa Kohtu tõlgendusi. Kaebajad on põhjendatult juhtinud tähelepanu Euroopa Kohtu antud tõlgendusele otsuses C-400/00 Club-Tour, Viagens e Turismo (p-des 17-20), millest nähtuvalt tuleb „eelnevalt kindlaks määratud reisiteenuse kogumit“ mõista selliselt, et reisipaketiga on tegemist ka siis, kui reisikorraldaja pakutud teenustest on tarbija teinud oma valiku ja reisikorraldaja on seda aktsepteerinud . Kuigi vastavat konkreetset teenuste kombinatsiooni algselt valmispaketina reisiettevõtja hinnakirjas ei olnud, siis ei tähenda see, et tegemist ei ole pakettreisiga. 26 VÕS § 866 lg-st 5 tulenevalt kohaldatakse VÕS 44.peatükis sätestatut ka juhul, kui sama pakettreisi raames tasutakse üksikute reisiteenuste eest eraldi. TurS § 3 järgi on reisiteenuseks reisiettevõtja poolt muu hulgas viisateenuse osutamine ja vahendamine ( p.3), samuti reisimisega seotud kindlustusteenuse vahendamine ( p.4) . Eeltoodust järelduvalt leiab kohus, et viisade ja reisikindlustuse eest eraldi tasumine ei tähenda, et tegemist ei oleks pakettreisi osaga. Reisikorraldaja pakutud teenustest on tarbija poolt tehtud valiku tulemusel , mida reisikorraldaja on aktsepteerinud, tegemist eelnevalt kindlaksmääratud reisiteenuste kogumiga. Vastustaja väide, et 17 kaebajast soovisid Eurotour AS-ilt viisa taotlemise vahendust vaid kümme reisijat ja reisikindlustuslepingu sõlmimise vahendust vaid kaheksa reisijat, ei tõenda pakettreisi hulka mittekuulumist. Siinkohal on asjakohane märkida, et käesolevas ( liidetud ) haldusasjas ei ole kaebajad sõlminud pakettreisilepingut ühele ja samale reisile. Erinevad on nii reisi toimumise ajad kui ka sihtkohad. Kohtu ülaltoodud seisukohad seonduvalt pakettreisi mõistega laienevad ka tasule safari eest Krugeri rahvuspargis. Nähtuvalt kaebajate 09.09.2015 menetlusdokumendi lisana esitatud 17.-30.11.2008 toimunud reisi Lõuna –Aafrika Vabariiki reisikirjeldusest on kõnealune safari lülitatud reisi 5.päeva reisiprogrammi. Kuigi neil, kes soovisid safaril osaleda, tuli selle eest täiendavalt tasuda, siis nii safari eest eraldi tasumine kui ka asjaolu, et see tasumine leidis aset pärast arve ( mille kohta on arvel kirjas, et tegemist on pakettreisi lõpliku arvega), ei muuda kõnealuse teenuse pakettreisiga hõlmatust. Varemviidatud VÕS-i kommenteeritud väljaande § 866 lg 5 kommentaaride kohaselt „Kindlasti on teenus pakettreisiga hõlmatud juhul, kui teenus tellitakse koos pakettreisilepingu sõlmimisega ning kajastub pakettreisi kinnituses üksnes selle erisusega, et selle eest tuleb tasuda reisi ajal vm üldisest erineval ajahetkel. Samuti peaks selles sättes sisalduvat eeldust kohaldama nende fakultatiivsete teenuste kohta, millele on viidatud lepingu sõlmimise eelselt reisijale antavas reisikirjelduses.“ ( lk 450). Eeltoodust tulenevalt ei jaga kohus vastustaja seisukohta, et safari puhul oli tegemist pakettreisivälise üksiku reisiteenuse hilisema ostmisega, millisele üksiku reisiteenusena pakettreiside kohta käiv tagatise regulatsioon ei laiene. Samuti leiab kohus eeltoodust järelduvalt, et Eurotour AS-i poolt koostatud arvete ülesehitus ei saa olla iseenesest asjaoluks, millele tuginevalt arvata mingi reisiteenus pakettreisi hulka kuuluvaks või mitte. 24.Vastustaja väidab, et Riigikohus keskendus kohtuotsustes asjades 3-3-1-37-12 ja 3-3-1-8014 põhimõttelistele küsimustele ning viisade/reisikindlustuse teemat ei tõusetunud. Ü.R. taotles Eesti Vabariigilt 5563 euro ja 12 sendi suuruse kahjuhüvitise väljamõistmist (sealjuures oli arvel viisa ning safari oli hiljem juurde ostetud). Riigikohus tühistas 28.11.2012 otsusega asjas 3-3-1-37-12 Tallinna Halduskohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu otsused ja saatis asja uueks läbivaatamiseks Tallinna Halduskohtule. Asja uuel läbivaatamisel tuli võtta seisukoht, kas esineb vastutust välistavaid või vähendavaid asjaolusid. Esimese ja teise astme kohus olid eelnevalt otsustanud Ü.R.le kahjuhüvitise väljamõistmise . Tallinna Halduskohus jättis 12.06.2013 Ü.R. kaebuse rahuldamata, Tallinna Ringkonnakohus tühistas Tallinna Halduskohtu otsuse ja tegi uue otsuse, millega rahuldas Ü.R. kaebuse ja mõistis Eesti Vabariigilt välja kahjuhüvitisena 5563 eurot ja 12 senti. Riigikohus tegi ise asjas uue otsuse, millega rahuldas Ü.R. kaebuse osaliselt, sest Riigikohtu hinnangul esines RVast § 13 lg 1 p-st 2 ja lg-st 3 tulenev alus kahjuhüvitise vähendamiseks. Halduskohus leiab kokkuvõtlikult, et kuivõrd Riigikohus on teinud nn pilootkaasuses asjas ise uue otsuse (kohtuasi 3-3-1-80-14), millega mõistis välja kaebajale kahjuhüvitise ning pidas põhjendatuks kaebuse rahuldamist suhtega 53, 93 %, on asjakohatud vastustaja väited, nagu ei 27 oleks Riigikohus sealjuures pööranud tähelepanu aspektidele, mida kohtuotsuses üksikasjalikumalt ei käsitletud. Riigikohtu 28.11.2012 kohtulahendist (haldusasjas nr 3-11836 ) nähtuvalt tõstatas vastustaja kassatsiooniastmes küsimused hüvitise ulatusest ja kahju tõendatusest (p.32).Riigikohus juhtis tähelepanu, et selles küsimuses tuleb seisukoht võtta asja uuel arutamisel ( p.32.2.). Riigikohus ei ole kohtuasjas 3-3-1-80-14 saatnud asja kahjunõude suuruse põhjendatuse kontrollimiseks alamate astmete kohtutele. Puudub igasugune alus väita, et kaebuse rahuldamisel ei ole võetud arvesse Ü.R. poolt ettemaksuna tasutud summat (mis sisaldas ka tasu viisa ja safari eest), mida ei katnud Tarbajakaitseameti poolt tagatise arvelt makstud hüvitis ( suuruses 11% ettemaksuna tasutud summast) . Lisaks puuduvad halduskohtu hinnangul ka mõistlikud põhjused, miks tuleks käesolevas haldusasjas esitatud kaebuste lahendamisel lähtuda teistsugusest kui Riigikohtu poolt ülalmärgitud kohtuasjas rakendatud hüvitise proportsioonist ( 300000/556312 ehk 53, 93 % pakettreisi Tarbijakaitseameti poolt hüvitamata jäänud maksumusest,kus pakettreisi osana on arvestatud ka viisa ja hiljem juurde ostetud safari maksmust), mis on võetud aluseks ka kaebuste korrigeeritud nõuetes ning põhimõtteliselt millise suhtarvu kohaldamisele vastustaja vastu ei vaidle. Sealjuures on käesolevas haldusasjas J.M., H.K., A.R., H.T.i, M.P.i, S.K. ja P.S.i puhul tegemist kaebajatega, kes olid ostnud pakettreisi samale reisile LõunaAafrika Vabariiki 17.-30.11.2008, nagu ka kaebaja Riigikohtus lahenduse saanud haldusasjas .
  78. Isegi kui lähtuda eeldusest, et AS Eurotour tõesti tegutses TopTours AS-i ja Horizon Traveliga sõlmitud vahenduslepingu alusel , siis peab seonduvalt M. K. ja H.A. nõuetega kohus oluliseks hinnangu andmist sellele, kas kaebajatele pidi olema mõistlikult arusaadav, et Eurotour AS on TopTours AS-i või Horizon Traveli juba eelnevalt koostatud reisipaketi vahendajaks. Kohus leiab, et sellele vaatamata, et M. K.le 24.10.2008 esitatud Eurotour AS arvel 060/10 ( kd XVIII tl 108) on tõesti teenuste real kirjas, et vastutav reisikorraldaja on Horizon Travel, H.A.le 23.09.2008 esitatud Eurotour arvel ( kd VII tl 13) on teenuste real märgitud vastustava reisikorraldajana Toptours, ei pidanud kaebajatele olema mõistlikult arusaadav, et Eurotour AS reisi ei korralda, s.o.et nad ei astu õigussuhetesse Eurotour AS-ga. Sellisele järeldusele on kohus jõudnud, arvestades nii M.K. kui ka H.A. ütlustega kriminaalasjas, kus kumbki kaebajatest isegi ei viidanud Horizon Travelile/TopToursile, sealjuures nähtub H.A. ütlustest, et ta tellis (käesolevas haldusasjas asjassepuutuva) reisi ASst Eurotour, sest oli varasemalt reisinud Eurotour AS-ga ning jäänud rahule ( XVIII kd, tl 134) , M. K. aga on selgitanud, et ta leidis internetist AS Eurotour pakkumise reisile ( XVIII kd, tl 110 pöördel). Kaebajad on märkinud, et kogu suhtlus toimus AS-i Eurotour esindajatega ning samuti esitati arve AS-i Eurotour poolt, AS Eurotour rekvisiitidega ning AS-i Eurotour nimel. Samuti maksti raha AS-le Eurotour. Seda, et vaatamata ülalmärgitud kahele kaebajale esitatud arvel teenuste real vastutava reisikorraldaja märkimisega ei pidanud kaebajatele olema arusaadav, et neil on võimalik esitada nõue Horizon Traveli või TopToursi vastu, kinnitab ka asjaolu, et kaebajad esitasid pakettreisi eest makstud raha hüvitamiseks Eurotour AS –i tagatisest avalduse Tarbijakaitseametile, kes maksis (osalise) hüvitise välja AS Eurotour tagatisest. Kas Tarbijakaitseamet sealjuures eksis või mitte, ei ole määrava tähendusega hinnangu andmisel asjaolule, kas kaebajatele pidi olema mõistlikult arusaadav võimalus pöörduda nõudega vastavalt Horizon Traveli või Toptoursi poole .Kohus nõustub kaebajatega , et kui Tarbijakaitseameti puhul on põhjendatud eeldada tarbijate õiguste kaitsel õigusküsimustes orienteerumist ja teatud kogemuste olemasolu, siis M.K. ja H.A. kui õigusküsimustes kogenematute isikute puhul ei saa eeldada, et neile pidi ülalkirjeldatud olukorras olema mõistlikult arusaadav nõude esitamise võimalikkus Horizon Traveli ja Toptoursi vastu . 28
  79. RVastS § 7 lg 4 näeb ette, et kui seadusega pole sätestatud teisiti ja see pole vastuolus avalikõiguslike suhete olemusega, kohaldatakse avaliku võimu teostamisel tekitatud kahju hüvitamisel lisaks riigivastutuse seadusele ka eraõiguse kahju hüvitamise sätteid. Vaidlust ei ole selles, et RVastS viivisega seonduvat ei reguleeri. Riigikohus selgitas kohtuasjas 3-3-166-14 tehtud lahendis , et avalik-õiguslikus suhtes on võimalik viivist nõuda RVastS § 7 lg 1 alusel koostoimes VÕS §- ga 113 RVastS § 7 lg s 4 tehtud viite kaudu. Vastustaja väitega, et seadusandja poolt oma seadusandliku funktsiooni täitmisel ei tekkinud kaebajate ees rahalist kohustust ja puudub võlasuhe, kohus ei nõustu . VÕS § 3 p 2 järgi võib võlasuhe tekkida kahju õigusvastasest tekitamisest. Nimelt pakettreisidirektiivi puuduliku ülevõtmisega on kaebajatele põhjustatud kahju, vaidlust ei saa olla selles, et õigustloova aktiga tekitatud kahju on õigusvastase kahju tekitamise alaliik . Kaebajad on põhjendatult leidnud, et käesoleval juhul on seadusandja ja kaebajate vahel õigussuhe (võlasuhe), mille sisuks on riigi kohustus hüvitada tekitatud kahju. VÕS § 113 lg 1 esimese lause kohaselt on viivitusintress (viivis) ette nähtud vaid siis, kui võlgnik viivitab võlausaldaja ees rahalise kohustuse täitmisega. Rahaliseks kohustuseks võib sealjuures olla ka kahju hüvitamise kohustus (vt. VÕS § 113 kommentaarid, VÕS kommenteeritud väljaanne, I kd, Tallinn 2006). Erandliku algusajaga on § 113 lg 2 järgi kahju hüvitamise kohustuselt viivise arvestamine. Siin on viivise arvestamise alguseks aeg, mil võlgnik kahjust teada sai või pidi teada saama. Ka deliktilisi kahju hüvitamise nõude puhul on lisaks nõude sissenõutavusele viivise arvestamise eelduseks täiendavalt võlausaldaja teadlikkus tekkinud kahjust. Kohus nõustub aga vastustajaga selles, et viivise arvestamise algusajaks ei saa käesoleval juhul võtta varasemat tähtpäeva kui 26.02.2015.a., mil jõustus Riigikohtu otsus Ü.R. kaasuses ( kohtulahend 3-3-1-80-14). Vaidlust ei ole selles, et nimetatud ajani oli vastustaja keeldunud pakettreiside hüvitamise kohustuse täitmisest, vaidlust ei saa olla ka selles, et nimetatud ajani olid esimese ja teise astme kohus teinud vastandlike lõppjäreldustega kohtulahendeid. Nagu on rõhutanud ka vastustaja- 26.02.2015 Riigikohtu otsusest selgus, et riik on kohustatud Euroopa Nõukogu direktiivi 90/314/EMÜ turismipakettide, puhkusepakettide ja ekskursioonipakettide kohta puuduliku ülevõtmise tõttu kaebajatele osaliselt kahju hüvitama ning siis selgus ka kahju hüvitamise määr. Kohtu hinnangul ei ole käesolevas asjas ilmselge, et vastustajal ei olnud tingituna kaebajate poolt oma menetlusõiguste väidetavalt pahauskse kasutamise tõttu võimalik vaidluse varasemaks kohtuväliseks lahendamiseks. Kompromissläbirääkimiste katkemises on kumbki pooltest teinud etteheiteid teisele poolele . Kohus leiab, et vastustaja taotluses toodud põhjendustel viivise vähendamiseks aluseks puudub. 27.Kaebajad taotlevad vastustajalt kaebajate kasuks menetluskulude, mis seisnevad õigusabikulus ( igal kaebajal 500 eurot) ja tasutud riigilõivu väljamõistmist. Kaebajad on kooskõlas HKMS § 109 lg-ga 1 esitanud kohtule menetluskulude väljamõistmiseks enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekirja ja kuludokumendid. Vastustaja leiab, et õigusabikulu 500 eurot kaebuse kohta on põhjendamatult kõrge. Kaebused on väga sarnased, arvetest nähtuvalt on kulunud õigusnõustamiseks täpselt ühesugune aeg, Arvestada tuleb ka kaebuste koostamisele kulunud töömahuga (kaebused on äravahetamiseni sarnased, sarnanedes sealjuures Ü. R. kaasusega seotud seisukohtade sõnastusega. Kaebused on puudulikult tõendatud või puuduvad tõendid üldse. Tõendeid oli sunnitud vastustaja ise otsima) ja 2011.a. kehtinud hinnataset õigusabi osutamisel. Nimelt ei ületanud vastustaja väitel ka parimate ja tuntumate õigusbüroode tunnihinnad 50-60 eurot, kaebajate esindaja töötunnitasu 80 eurot on ebarealistlik. 29 Kui võtta kaebajate esindaja töötunni hinnaks mööndustega 50 eurot, saab õigusabi ühe kaebaja kohta põhjendatuks lugeda vaid 25 euro ulatuses. Kaebajad rõhutavad, et iga kaebaja osaleb menetluses oma personaalse nõudega eraldiseisvalt ja õigusabikulude vajalikkust ja põhjendatust saab hinnata vaid iga kaebaja suhtes eraldi, mitte ühiselt. Kaebajatel ei olnud kohustust omada ühist esindajat. HKMS § 108 lg 1 sätestab, et menetluskulu kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse HKMS § 109 lg 1 kohaselt kohtule menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Riigilõivu tasumine igalt kaebuselt on tõendatud maksekorraldusega , mis asub haldusasjas esitatud esialgse kaebusega samas köites ( vt käesoleva kohtuotsuse I alajaotus p.1-asjaolud) , Five Reisiõigusabi OÜ kaebajatele esitatud arvete ( kd XVIII tl 192-200) tasumine nähtub konto väljavõtetelt ( kd XVIII tl 201-201 pöördel). Taotletud kulude kandmine kaebajate poolt on tõendatud. HKMS § 109 lg 6 järgi mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Vastustaja väitel on ebareaalne, et isikud oleks nõus maksma õigusbüroole ebarealistlikku hinda 80 eurot tunni eest, olukorras, kui õigusabikulud mõningatel juhtudel moodustasid ligikaudu neljandiku taotletavast summast ning oli teadmata, et kaebus üldse mingiski osas rahuldamisele kuulub. Kohus märgib siinkohal, et 2011.a. kohtule advokaadibüroode esitatud õigusabikulude väljamõistmiseks esitatud dokumentidest nähtuvalt oli advokaadibüroode keskmiseks õigusabitasuks üle 100 euro tunnis.Seega vastustaja väited ebarealistlikust tunnihinnast võrreldes advokaadibüroode tunnihindadega on paljasõnalised ja ei vasta tegelikkusele. Samuti ei saa kohtupraktikas pidada haruldaseks olukorda, kus õigusabikulud on ligilähedased summale, mille üle kohtus vaidlus käib ning samas ei saa olla kaebajale teada, kas ta nõue rahuldatakse või mitte. Asjaolu, et arvetele on õigusnõustamise ajana märgitud kõigi kaebajate osas ühesugune aeg, ei tähenda et tegemist ei oleks vajalike ja põhjendatud menetluskuludega. Kaebajate esindaja on selgitanud, et ühine esindaja võimaldas kaebajatel kulusid oluliselt kokku hoida. Arved on esitatud ja menetluskulud on tasunud kõik kaebajad eraldi. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleb arvestada läbitöötamist vajavate materjalide mahukust ja asja keerukust ( vt näiteks Riigikohtu kohtulahendid asjades 3-3-1-67-14, 3-3-1-35-13 ja selles viidatud lahendid). Ei saa eitada, et kaebuste koostamisel puudus sellealane siseriiklik kohtupraktika ja ilmselgelt oli muude materjalide hulgas vajalik ka Euroopa Kohtu vastava praktika läbitöötamine. Ilmselgelt ei ole ajakulu 1,5 tundi normatiivmaterjali ja Euroopa Kohtu praktika läbitöötamiseks ülemäärane . Põhimõtteliselt ei saa olla vaidlust selles, et kaebused on tõesti sarnased, sest rajanevad sarnastel asjaoludel. Samas arvestab kohus Riigikohtu seisukohtadega, mille kohaselt teise isiku poolt teises sama asja otsuse vaidlustamisel sama advokaadi abi kasutamine ei mõjuta üldjuhul menetluskulude välja mõistmist( kohtulahendi asjas 3-3-1-55-05 p 8). Seega leiab kohus, et õigusabikulus seisnevate menetluskulude vähendamist tingivaid asjaolusid ei esine. HKMS § 108 lg 2 sätestab, et kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Kuivõrd kaebused kuuluvad rahuldamisele osaliselt, siis tuleb t kaebuste korrigeeritud nõuete rahuldamise osakaalule ( ca 70 %) vastavalt kaebajate kasuks proportsionaalselt välja mõista ka nende kantud menetluskulud. 30 (allkirjastatud digitaalselt) Lea Kuuse kohtunik 31

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.