← Eesti

3-16-338/17

Obsah (4)§ 109§ 159§ 104§ 2

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Kaire Pikamäe ja Ruth Plaks Määruse tegemise aeg ja koht 08.04.2015, Tallinn Haldusasja number 3-16-338 Haldus

§ 109lg 2 ls 1, § 155 lg 5, § 278 lg-d 1 ja 2).

3-16-338 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Elektrilevi OÜ tunnistas 05.01.2016 otsustega riigihanke „Elektrilevi OÜ elektrivõrgu tööde teostamine“ (viitenumber 161191) kõigis osades edukaks Leonhard Weiss Energy AS pakkumused.
  2. Empower AS esitas 14.01.2016 riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse Elektrilevi OÜ 05.01.2016 otsuste kehtetuks tunnistamiseks osas, milles tunnistati Leonhard Weiss Energy AS pakkumused hanke osades 1–7 ja 9 edukaks.
  3. VAKO rahuldas 03.02.2016 otsusega nr 7-16/161191 vaidlustuse osaliselt ja tunnistas Elektrilevi OÜ 05.01.2016 otsused kehtetuks osas, milles tunnistati Leonhard Weiss Energy AS pakkumused hanke osades 1, 4, 5 ja 7 edukaks.
  4. Empower AS esitas 15.02.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse VAKO 03.02.2016 otsuse tühistamiseks osas, milles tema vaidlustus jäeti rahuldamata, ning hankija 05.01.2016 otsuste tühistamiseks osas, milles tunnistati kolmanda isiku pakkumused hanke osades 2, 3, 6 ja 9 edukaks.
  5. Elektrilevi OÜ esitas 23.02.2016 halduskohtule taotluse menetluse lõpetamiseks, sest hankekomisjon oli 23.02.2016 otsusega tunnistanud oma 05.01.2016 otsused kehtetuks osas, millega tunnistati kolmas isik hanke osades 2, 3, 6 ja 9 edukaks pakkujaks.
  6. Empower AS nõustus menetluse lõpetamisega. Ta taotles vastustajalt õigusabikulu summas 2856 eurot ja VAKO menetluses tasutud riigilõivu summas 640 eurot väljamõistmist ning kaebuselt ja esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõivu kogusummas 1295 eurot tagastamist kaebajale.
  7. Tallinna Halduskohus tühistas 15.03.2016 määrusega VAKO 03.02.2016 otsuse vaidlustatud osas ja lõpetas asja menetluse (p-d 1 ja 2), tühistas 16.02.2016 määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse (p 3); tagastas Empower AS-ile riigilõivu 1280 eurot, jättes rahuldamata Empower AS taotluse esialgse õiguskaitse taotluse pealt tasutud riigilõivu 15 eurot tagastamiseks (p-d 4 ja 5); ning mõistis Elektrilevi OÜ-lt Empower AS kasuks välja õigusabikulud 1800 eurot (sisaldab käibemaksu) ja vaidlustusmenetluses tasutud riigilõivust 640 eurot (p 6). Hankijalt menetluskulude väljamõistmist põhjendas kohus järgmiselt. Riigihangete seadus ei reguleeri täpsemalt olukorda, mida tuleb teha vaidlustusmenetluses tasutud riigilõivuga, kui menetlus lõppeb põhjusel, et hankija on ise oma otsused kehtetuks tunnistanud. Küll aga mõistetakse sarnases olukorras (vt RHS § 126 lg 1 p 3 ja lg 6) riigilõiv välja hankijalt. Kuna VAKO rahuldas vaidlustuse pooles ulatuses ja mõistis vastustajalt kaebaja kasuks välja poole tasutud riigilõivust, s.o 640 eurot, tuleb menetluse lõpetamise tõttu vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista pool vaidlustusmenetluses tasutud riigilõivust, s.o 640 eurot. Kogu õigusabikulu summas 2856 eurot (ilma käibemaksuta; koos käibemaksuga 3427,20 eurot) ei ole põhjendatud (

§ 109

lg 6), sest on vaidluse keerukusastet, kaebuse mahtu ja praegust menetlusstaadiumit arvestades (kaebaja on jõudnud esitada vaid lühikese kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse) liiga suur. Põhjendatud kuluks on praeguses asjas 1800 eurot (koos käibemaksuga). Kohus ei saa otsustada, kas kaebajal on õigus õigusabiteenuselt tasutud käibemaksu oma ettevõtluses sisendkäibemaksuna deklareerida või mitte, mistõttu tuleb menetluskulu välja mõista koos käibemaksuga (Riigikohtu halduskolleegiumi 19.12.2012 otsus haldusasjas nr 3-3-1-54-12, p 22). 2

(4)3-16-338 MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
  1. Elektrilevi OÜ palub määruskaebuses tühistada halduskohtu 15.03.2016 määruse p 6 ning teha tühistatud osas uus määrus, millega mõista vastustajalt välja mõistlikud ja põhjendatud õigusabikulud ning jätta riigilõiv välja mõistmata. Vaidlustusmenetluses tasutud riigilõivu vastustajalt väljamõistmiseks puudub õiguslik alus. Kaebaja ei nõudnud õigusabikulude väljamõistmist koos käibemaksuga, mistõttu kohus ületas nõude piire. 21 tundi õigusabiteenust on täiesti ebamõistlik maht, kuna asja sisulist menetlust halduskohtus ei toimunud. Kaebajat esindas vaidlustusmenetluses ja halduskohtus sama advokaat, kes oli juhtumi asjaoludega detailselt kursis juba enne halduskohtusse pöördumist. Kaebaja juhatuse liikmed ja töötajad on pidanud advokaadiga nõu kokku 6–7 tundi, mida ei saa pidada põhjendatuks. Põhjendatud ajakulu on 5 tundi. Õigusabiteenuse tunnihind 136 eurot ilma käibemaksuta on kõrgem tavapäraselt kohtute poolt aktsepteeritavast õigusabikulu tunnihinnast.
  2. Empower AS palub kirjalikus vastuses jätta määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata. Kohus on õigustatult tuginenud RHS § 126 sätete analoogiale vaidlustuskomisjoni menetluses tasutud riigilõivust 1/2, s.o 640 euro väljamõistmisel. Väljamõistetud õigusabikulud pole ebamõistlikud. Kohus on neid niigi vähendanud ligi poole võrra. Õigusabiarved tõendavad, et kaebaja ei ole praeguses asjas nõudnud vaidlustusmenetluse kulusid. Käibemaksu lisamine õigusabikuludele on halduskohtumenetluses kohustuslik. Riigikohtu praktikale ei tugine hankija väide, et õigusabi tunnihind 136 eurot ilma käibemaksuta on ebamõistlikult kõrge. Ebamõistlik, menetluskulude väljamõistmise põhimõttega vastuolus ja kaebaja kaebeõigust piirav oleks see, et kaebaja on hankija õigusvastase otsuse tõttu pidanud kandma hüvitamisele mittekuuluvaid õigusabikulusid vaidlustusmenetluses, lisaks õigusabikulusid halduskohtus ja praeguses määruskaebemenetluses ning kohus asuks seisukohale, et mõistlik menetluskulude hüvitamise määr oleks 5 tundi. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  3. Määruskaebus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Tallinna Halduskohtu 15.03.2016 määrus tuleb menetlusnormi olulise rikkumise tõttu tühistada vaidlustusmenetluses tasutud riigilõivu väljamõistmist puudutavas osas. Halduskohtu määrust tuleb muuta ka esindajakulule lisanduva käibemaksu väljamõistmist puudutavas osas.
  4. Halduskohus tugines vaidlustusmenetluses tasutud riigilõivu väljamõistmisel ekslikult RHS § 126 lg 1 p-le 3 ja lg-le 6, mis võimaldab hankijalt vaidlustaja kasuks välja mõista riigilõivu, kui vaidlustusmenetlus lõpeb vaidlustuse põhjendatuks tunnistamisega hankija poolt. Praegusel juhul ei teinud hankija avaldust, et ta tunnistab vaidlustuse põhjendatuks (sama mis kaebuse õigeksvõtt

§ 159järgi), vaid tunnistas vaidlustatud otsused kehtetuks.

Sellises olukorras kuulub kohaldamisele mitte RHS § 126 lg 1 p 3, vaid § 122 lg 3 p 5. RHS § 126 lg 6 ei näe ette võimalust RHS § 122 lg 3 p 5 järgi vaidlustuse läbi vaatamata jätmise korral mõista hankijalt välja vaidlustaja kasuks riigilõivu (vt Riigikohtu 04.08.2011 määrus asjas nr 3-3-1-39-11, p 12). Ringkonnakohus ei ole pädev otsustama ka vaidlusaluse riigilõivu tagastamist, kuna tegemist ei ole kohtu võetud riigilõivuga (

§ 104lg-d 1 ja 8).

12.

§ 2

lg 3 ja § 109 lg 1 kohaselt ei saa kohus mõista välja menetluskulusid suuremas ulatuses, kui isik on taotlenud. Halduskohtule 07.03.2016 esitatud menetluskulude välja3

(4)3-16-338 mõistmise taotlusest nähtub selgelt ja üheselt mõistetavalt, et kaebaja palus esindajakulu välja mõista ilma käibemaksuta. Kohus ei tohtinud ületada taotluse piire. Ebaõige on kaebaja väide, et esindajakulu väljamõistmine koos käibemaksuga on kohustuslik. Kohtupraktikas on antud käibemaksukohustuslasest menetlusosalisele võimalus valida, kas ta soovib esindajakulu väljamõistmist koos käibemaksuga või ilma. Halduskohtu väljamõistetud summa 1800 eurot oli koos käibemaksuga, mistõttu tuleb seda vähendada käibemaksumäära 20% võrra, s.o 1440 euroni. 13.

§ 109lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.

Halduskohus ei rikkunud väljamõistetud esindajakulu suuruse (tunnihind ja töömaht) kindlaksmääramisel oluliselt menetlusnorme, mis tingiks määruse tühistamise selles osas. Esitatud õigusabiarvete (tlk 40, 60) kohaselt on see kulu kantud asja menetlemisel halduskohtus, mitte sellele eelnenud vaidlustusmenetluses. Esindajakulu vajalikkuse ja põhjendatuse hindamine on asja menetleva kohtu kaalutlusotsus. Ringkonnakohtule ei nähtu, et ületatud oleks kaalutlusõiguse piire, lähtutud oleks meelevaldsetest või asjakohatutest kaalutlustest vms. Ringkonnakohtule pole teada, et 136 euro suurune tunnihind ületaks riigihankevaidluses Tallinna õigusabiturul õigusteenuse eest makstavat tasu ja seda veel oluliselt. /allkirjastatud digitaalselt/ Villem Lapimaa /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe /allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks Määrus parandatud 12.04.2016 määrusega RESOLUTSIOON Parandada Tallinna Ringkonnakohtu 08.04.2016 määruses haldusasjas nr 3-16-338 sisalduv ilmne ebatäpsus ja arvutusviga, asendades sissejuhatavas osas kuupäeva „08.04.2015“ kuupäevaga „08.04.2016“ ning määruse resolutsiooni p-s 3 sõnad „1440 (üks tuhat nelisada nelikümmend)“ sõnadega „1500 (üks tuhat viissada)“. 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.