) § 94 lg 2 kohaselt põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest mehest.
Kostja on poliitiline põgenik riigist XXX (XXX), mis asub Lääne-Aafrikas. Kostjale on Eestis välja antud ajutine elamisluba. Kostja ei valda eesti ega vene keelt. Riik andis kostjale võimaluse lõpetada Töötukassa poolt korraldatud masseerija kursused. Kostja asutas Eestis juriidilise isiku, kuid kuna kostja ei valda eesti ja vene keelt, ei saa kostja leida Eestis tööd, mis on piisav enda ja lapse ülalpidamiseks. Kostja tulud on 50 eurot kuus. Kostja elab XXX teise naise ülalpidamisel. Kostjal on teine laps XXX, kuid kostja ei saa selle kohta dokumente esitada, kuna kostja kodumaal on sõda ja ühendus kodumaaga puudub. Kostja palub kohtul välja nõuda PPA otsused kostjale elamisloa väljastamise ja pikendamise kohta ning MTA-lt andmed kostjad tulude ja kulude kohta 2014 ja 2015 aastal. Vastus apellatsioonkaebusele 21. Vastustaja vaidles apellandi poolt esitatud apellatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu seisukoht 22. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks, kuid täiendada tuleb otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. 23.
(Perekonnaseadus) § 86 järgi on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.
Käesolevas asjas puudub vaidlus selles, et kostja on hageja isa. Seega on kostja kohustatud hagejat ülal pidama. 24. Poolte vahel on vaidlus elatise suuruse osas.
lg-te 1 ja 2 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku (sh lapse) vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Nimetatud sätete 3
lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei saa olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Eeltoodust tulenevalt peab üldreeglina vanem oma lapse ülalpidamiseks tasuma vähemalt pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Hagiavalduse esitamisel 2015.a oli pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära 195 eurot, alates 01.01.2016 on see 215 eurot. 25.
lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Selle sätte kohaselt peavad vanemad võrdväärse sissetuleku ja varalise seisundi korral andma lapsele võrdsetes osades ülalpidamist. Hageja on esile toonud, et tema seaduslik esindaja kasvatab veel kahte alaealist last lisaks hagejale ning kostja sellele vastuväiteid esitanud ei ole. Asja materjalidele on lisatud hageja seadusliku esindaja pangakonto väljavõte, millest nähtub, et pere sissetulek moodustub peretoetusest, sotsiaaltoetusest, vanemahüvitisest, täituri kaudu laekuvast elatisest. Hageja emal vara erinevate registrite järgi vara puudub. Kostjal on registritesse kantavaks varaks eelpool nimetatud äriühingu osa. Arvestades hageja vanemate varalist olukorda, ei ole hageja vanemate varalisi võimalusi hinnates vanemate võrdsuse põhimõttest kõrvale kaldumine kostja kasuks lapsele elatise maksmisel võimalik. 26.
lg 2 teise ja kolmanda lause järgi võib erandina mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla seaduses sätestatud miinimummäära, sh vanema töövõimetuse korral või olukorras, kus vanemal on teine laps, kes miinimummääras elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks, kui elatist nõudev laps. Kostja on käesolevas asjas väitnud, et peale hageja on tal veel teine laps, kelle olemasolu ta ei saa aga tõendada, sest dokumendid puuduvad. Ringkonnakohus osutab, et ainuüksi asjaolu, et elatise maksmiseks kohustatud isikul on veel lapsi, ei ole aluseks vähendada elatise suurust alla seaduses sätestatud miinimumsumma. Selleks, et
lg 2 kohaldades mõista elatis välja alla miinimumsumma tuleb kostjal esile tuua ja tõendada, et teine laps osutuks varaliselt vähemkindlustatuks juhul, kui hagejale mõistetakse välja miinimumsumma. Sellekohaseid väiteid, sh seda, et kostja üldse oma mujal elavale lapsele elatist tasuks või oleks kohustatud seda tegema, kostja esile toonud ega tõendanud ei ole. 27. Apellatsioonkaebuses on kostja väitnud, et ta on poliitiline põgenik. See asjaolu ei välista kostjalt elatise väljamõistmist. Politsei- ja Piirivalveameti poolt edastatud teabe kohaselt (tlk 80) on kostjale antud Välismaalaste rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 37 alusel rahvusvaheline kaitse. Kostjale väljastatud elamisluba kehtib kuni 22.12.2017 ning kuna kostjal on elamisluba olemas, siis VRKS § 45 alusel võib kostja Eestis töötada samadel õigusaktides sätestatud alustel, kui Eesti alaline isik. Kostja ei ole väitnud, et töövõimetuse tõttu ei ole ta võimeline töötama. Ringkonnakohus osutab, et vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike Kostjale kuulub ainuomanikuna A OÜ osa ning ta on selles äriühingus ka ainuke juhatuse liige. Äriregistri teabesüsteemi väljavõttes 2014.a majandusaasta aruande kohta on märgitud, et äriühingu põhitegevusalaks on XXX tegevus jm XXX. Äriühingul on ka toimiv koduleht aadressil XXX. Kuigi Maksu- ja Tolliametil puuduvad andmed 2015.a kostja sissetulekute kohta ei tähenda see ringkonnakohtu arvates, et kostja vabaneks kohustusest oma last ülal pidada. Elatise maksmiseks piisava sissetuleku puudumisel 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.