← Eesti

3-15-1273/26

Obsah (4)§ 184§ 182§ 108§ 118

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Kadri Palm Otsuse tegemise aeg ja koht 15. aprill 2016, Jõhvi Haldusasja number 3-15-1273 Haldusasi Denis Antropovi kaebus Tallinna Va

§ 184lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 182lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Tallinna Vanglas registreeriti
  2. veebruaril
  3. a Denis Antropovi kahjunõudena pealkirjastatud dokument, millest nähtuvalt saatis D. Antropov
  4. oktoobril 2014 Viru Vanglast Tallinna Vanglas paiknevale E. Hirvele lihtkirja, milles sisaldus 50 kirjamarki (tl 24). E. Hirv oli kirja saatmise ajaks vanglast vabanenud, kuid saadetud kiri D. Antropovini tagasi ei jõudnud. Kahjunõudega taotles D. Antropov, et Tallinna Vangla hüvitaks talle markide väärtuse uute markide väljastamise teel. Tallinna Vangla jättis
  5. juuni
  6. a otsusega nr 537/15/65-2 D. Antropovi taotluse rahuldamata (tl 23). 3-15-1273
  7. D. Antropov esitas
  8. mail 2015 Tartu Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla tegevuse peale (tl 2, tõlge tl 5). Kaebaja esitas koos kaebusega taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks kaebuse esitamisel ja riigi õigusabi taotluse (tl 3).
  9. Tartu Halduskohus jättis
  10. juuni
  11. a määrusega kaebuse käiguta (tl 6). Kohus palus kaebajal täpsustada, kas ta taotleb kohtus kirja tagastamist või kirja tagastamata jätmisega tekkinud kahju hüvitamist.
  12. Tartu Halduskohtusse saabus
  13. juunil 2015 kaebuse täpsustus (tl 13, tõlge tl 16).
  14. Tartu Halduskohus tagastas
  15. novembri
  16. a määrusega D. Antropovi kaebuse kohustamisnõude osas, vabastas kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest kaebuse esitamisel, võttis sama määrusega kaebuse hüvitamisnõude osas menetlusse ning jättis rahuldamata taotluse riigi õigusabi saamiseks (tl-d 35-37).
  17. Vastustaja palus
  18. detsembri
  19. a vastuses kaebusele jätta kaebuse rahuldamata (tl-d 52-53). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
  20. Kaebaja on taotlenud Tallinna Vanglalt kahju hüvitamist, väites järgmist. 1) Kaebaja pöördus
  21. veebruaril 2015 kahjunõudega Tallinna Vangla poole, et vangla tagastaks talle kirja koos markidega, mille ta saatis Tallinna Vanglasse E. Hirvele. Kaebaja saatis
  22. oktoobril 2014 kirja E. Hirvele. Hiljem selgus, et E. Hirv vabanes
  23. septembril
  24. Oktoobri keskel vestles kaebaja telefonitsi E. Hirvega. Selgus, et E. Hirv kaebaja kirja kätte ei saanud. Seaduse järgi on vangla kohustatud kirja saatjale tagastama, kui kirja saaja vabaneb. 2) Kaebaja selgitas, et ta saatis ümbrikus margid summas 23 eurot (45 senti maksvaid marke oli 10 tükki, 10 senti maksvaid marke oli 10 tükki, 55 senti maksvaid marke oli 10 tükki ning 1 euro 20 senti maksvaid marke oli 20 tükki).
  25. Vastustaja palub vastuses kaebusele jätta kaebus rahuldamata ning menetluskulud kaebuse esitaja kanda. 1) Tallinna Vanglas peetakse kirjavahetuse kaarti iga kinnipidamisel viibiva isiku kohta, kus kajastuvad konkreetsele isikule sisse tulnud ja välja läinud kirjad, mis on saadud postiga tegeleva ametniku vahendusel või on viimasele välja saatmiseks üle antud. Kaebaja ei viibinud Tallinna Vanglas. Juhul, kui vanglasse peaks saabuma kiri vabastatud isikule, tagastab Tallinna Vangla kirja postiteenuse osutajale, kes eelduslikult tagastab kirja aadressil, mis on saatja poolt kirjale märgitud. Kirjade tagastamisega tegeleb posti eest vastutav asutus AS Eesti Post (Omniva). Kuna taoliseid kirju ega muid isiklikke kirju kuidagi Tallinna Vanglasse saabumisel ei registreerita, ei ole vastustajal võimalik anda halduskohtule informatsiooni, kas kõnealune kiri kunagi Tallinna Vanglasse jõudnud on või mitte. Kui lihtkiri vanglasse jõudis, tagastati nimetatu postiasutusele, kuna vabastatule adresseeritud kirjadega puudub Tallinna Vanglal kohustus täiendavaid toiminguid sooritada. 2

(5)3-15-1273 2) Justiitsministri
  1. novembri
  2. a määruse „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSKE) §-dest 48 ja 50 ei tulene vastustajale kinnipeetavate erakirjadega seonduvalt täiendavaid kohustusi peale kirja kinnipeetavalt allkirja vastu vastuvõtmise/üleandmise, kirjavahetuse kaardil registreerimise ja väljasaatmiseks üle antud kirja postiasutusele üle andmise kohustuste. Vanglad annavad kinnipeetavate poolt väljasaatmiseks edastatud kirjad üle vahetult AS-le Eesti Post, kes toimetab need adressaadini. Tallinna Vanglas antakse AS-le Eesti Post üle muuhulgas ka kirjad, mis tuleb tagastada saatjale, kui kirja adressaat ei viibi enam kinnipidamisasutuses. Nimetatud reegel tuleneb Tallinna Vangla direktori
  3. jaanuari
  4. a käskkirjaga nr 20 kinnitatud „Tallinna Vangla Kodukord“ p-st 15.1.2, mille kohaselt edastatakse kiri kinnipeetava asukohajärgsele kinnipidamisasutusele kui isik ei viibi kirja saabumise ajal enam Tallinna Vanglas. Kui isik ei viibi enam kinnipidamisasutuses, tagastatakse kiri saatjale. 3) Kaebaja ei ole esitanud ühtegi tõendit, millest oleks võimalik järeldada, et isik 50 marki lihtkirja teel edastas. Lihtkirja puhul puudub kirja saatjal kontroll kirja liikumise üle ning saatjal puudub võimalus hiljem kontrollida, kas ja kuhu kiri on liikunud. Kui kirja teel soovitakse edastada suurema väärtusega esemeid, ei ole soovituslik nimetatuid edastada lihtkirja teel. Saatjal oleks mõistlikum kasutada tähitud kirja saatmise võimalust väärtuslikke esemeid edastades, millise korral edastatakse AS-i Eesti Post poolt kiri saajale allkirja vastu. Kohale toimetamise võimatusel, tagastatakse tähitud kiri saatjale ning on välistatud võimalus kirja kaduma mineku osas. Kirja kohale jõudmise riisikot kannab kirja saatja ise, kui on otsustanud materiaalselt väärtuslikke esemeid edastada lihtkirja teel. 4) Isegi kui kaebajale oleks kahju tekkinud, ei vastutaks nimetatud kahju eest Tallinna Vangla, kuna vastustaja ei ole käitunud süüliselt ega õigusvastaselt. Vastustajal puudub kohustus registreerida kõik kirjad, mis vastustaja postiaadressile laekuvad. Samuti ei vastuta Tallinna Vangla kirja tagastamise eest, kuna nimetatud toimingute teostamine ei ole Tallinna Vangla pädevuses. Postiteenuseid osutab AS Eesti Post. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
  5. Kohtu menetluses on kaebaja varalise kahju hüvitise nõue seoses väidetavalt kirjaga saadetud kirjamarkide kaotsiminekuga tekkinud kahjuga.
  6. Hinnanud poolte väiteid ja nende kinnituseks esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab kohus, et esitatud kaebus on põhjendamata ja see tuleb jätta rahuldamata. Kohus nõustub vastustaja seisukohtadega ega pea vajalikuks neid kõiki korrata.
  7. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja saatis
  8. oktoobril 2014 E. Hirvele kirja aadressile Magasini 35, Tallinn (tl 58). Sellel aadressil asub Tallinna Vangla. Poolte vahel pole vaidlust ka selles, et E. Hirv oli kirja laekumise ajaks Tallinna Vanglast vabanenud. Poolte vahel on vaidlus selles, kas vastustaja peab kaebajale hüvitama lihtsaadetisena edastatud kirisaadetise väidetava kaotsiminekuga seoses postmargid väärtusega 35 eurot.
  9. Kohus nõustub vastustajaga, et praegusel juhul ei ole kaebaja esitanud ühtegi tõendit, millest oleks võimalik tõsikindlalt järeldada, et isik tõepoolest 50 postmarki lihtkirja teel edastas. Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 59 lg 1 kohaselt peab menetlusosaline tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema väited, kui seadusest ei tulene teisiti, samuti kohtu nõudmisel neid asjaolusid, mille puhul võib eeldada, et just temal on vastavatele tõenditele juurdepääs. Kui tõendite esitamine ei ole võimalik, tuleb näidata põhjused, miks 3

(5)3-15-1273 neid esitada ei saa, ja teatada, kus tõendid asuvad või võivad asuda. Seega pidi D. Antropov eelkõige ise esitama tõendeid kaebuses väidetud asjaolude kohta. Samas möönab kohus, et kaebaja on viibinud kogu kohtumenetluse ajal kinnipeetavana vanglas ja seetõttu oli tema võimalus tõendite kogumiseks ja esitamiseks piiratud.
  1. Vangistusseaduse (VangS) § 28 lg 1 kohaselt on kinnipeetaval õigus kirjavahetusele, kui selleks on tehnilised tingimused. Kirjavahetus toimub vangla sisekorraeeskirjades sätestatud korras. VSKE § 48 lg 1 kohaselt annab kinnipeetav oma kirja avatud ümbrikus üle kirjavahetuse eest vastutavale vanglateenistujale, kes kontrollib ümbriku sisu. Seejärel kleebib kinnipeetav vanglateenistuja juuresolekul ümbriku kinni ja kirjutab ümbriku tagaküljele oma nime ning kirja vanglateenistujale edastamise kuupäeva. Pärast seda kinnitab kinnipeetav kirja üleandmist allkirjaga. Seega oleks Viru Vangla kirjavahetuse eest vastutav vanglateenistuja saanud näha, kas kaebaja poolt E. Hirvele saadetud ümbrikus olid 50 postmarki või mitte. Kohus palus
  2. novembri
  3. a määruses Viru Vanglal ja Tallinna Vanglal väljastada kohtule koopiad dokumentidest või väljavõtted elektroonilistest infosüsteemidest, mis kajastaksid mõlemasse vanglasse sisse tulnud ja välja läinud kirju. Samuti tuli vastustajal kohtule väljastada haldusmenetluse toimik või koopiad haldusmenetluses kogutud ja antud dokumentidest. Kohtule ei saadetud kirjavahetuse eest vastutava vanglateenistuja arvamust selle kohta, kas kaebaja poolt E. Hirvele
  4. oktoobril 2014 saadetud ümbrik sisaldas postmarke. Kohus möönab, et arvestades ajalist faktorit ei tarvitse vastav vanglateenistuja ka mäletada, kas kaebaja postmargid edastas ja kui palju ning millises vääringus postmarke edastati. Kohus leiab, et see ei ole asja lahendamisel ka määrav. Isegi kui margid olid ümbrikus, ei vastuta Tallinna Vangla selle eest, et need kaebajale tagasi ei jõudnud.
  5. Kohus nõustub vastustajaga, et VSKE §-dest 48 ja 50 ei tulene vanglale kinnipeetavate erakirjadega seonduvalt täiendavaid kohustusi peale kirja kinnipeetavalt allkirja vastu vastuvõtmise/üleandmise, kirjavahetuse kaardil registreerimise ja väljasaatmiseks üle antud kirja postiasutusele üle andmise kohustuse. Vanglad annavad kinnipeetavate poolt väljasaatmiseks edastatud kirjad üle AS-ile Eesti Post, kes toimetab need adressaadini. Tallinna Vangla kodukorra p 15.1.2 sätestab, et kui isik ei viibi enam kinnipidamisasutuses, tagastatakse kiri saatjale. Tallinna Vangla kodukorra seletuskirja p 15.1.2 näeb ette, et kui isik ei viibi enam kinnipidamisasutuses, tagastatakse kiri sõltuvalt saatjast AS-ile Eesti Post või vastavale kohtumajale (halduskohus, maakohus ja ringkonnakohus). Postiseaduse (PostiS) § 30 lg 3 järgi tagastatakse postisaadetis saatjale postisaadetise kättetoimetamise võimatuse korral. Kui kinnipeetav ei viibi enam Tallinna Vanglas, käitutakse hariliku tava kohaselt vastavalt postiseadusele.
  6. Seega tuli Tallinna Vanglal kaebaja kiri, mis oli adresseeritud isikule, kes ei viibinud enam kinnipidamisasutuses, tagastada AS-ile Eesti Post. Tallinna Vanglal ei olnud õigust tagastada E. Hirvele adresseeritud kirja D. Antropovile. Vastustaja pidi kirja tagastama AS-ile Eesti Post. Vastustaja on selgitanud, et kui lihtkiri vanglasse jõudis, tagastati nimetatu postiasutusele, kuna vabastatule adresseeritud kirjadega puudub Tallinna Vanglal kohustus täiendavaid toiminguid sooritada. Kohtul pole põhjust arvata, et Tallinna Vangla seda ei teinud.
  7. Kirjade tagastamisega tegeleb posti eest vastutav asutus AS Eesti Post (Omniva). Kohus märgib täiendavalt, et PostiS § 4 lg 6 p-i 3 järgi puudub postiteenuse osutajal kohustus maksta postiteenuse kasutajale hüvitist, kui lihtsaadetisena edastatav kirisaadetis või postipakk läheb kaotsi või saab kahjustatud. Ka AS-i Eesti Post juhatuse
  8. veebruari
  9. a koosoleku otsusega nr 4 kinnitatud „AS Eesti Post Universaalse postiteenuse tüüptingimused“ p-i 8.2.1 kohaselt ei vastuta post materiaalselt lihtsaadetisena edastatud kirisaadetiste kaotsimineku, 4
(5)3-15-1273 sisu täieliku või osalise kahjustumise ja saadetise kättetoimetamisega seotud hilinemiste eest. Küll aga on tüüptingimuste p-i 8.1.1 kohaselt AS Eesti Post materiaalselt vastutav kahju eest, mis tekib muuhulgas täht- ja väärtsaadetise kaotsimineku korral. Kohus leiab, et (universaalse) postiteenuse osutamisega ei kaasne riigivõimu volitusi ning seega kuuluvad tekkinud vaidlused lahendamisele maakohtus (vt ka Tartu Ringkonnakohtu
  1. aprilli
  2. a määrus haldusasjas nr 3-12-1530, p 5).
  3. Kohus märgib täiendavalt, et lihtsaadetise edasitoimetamine on saatjale suhteliselt soodne, ent kuna sellise saadetise liikumist postiteenuse osutaja ei fikseeri ja saadetise saabumist, üleandmist ning muid sellega seonduva postiteenuse üksikasju on hiljem tekkiva vaidluse korral äärmiselt keeruline, kui mitte pea võimatu tuvastada, kaasnevad sellise teenuse kasutamisega teatud paratamatud riskid, kui saadetis kaotsi läheb. Nagu kohus otsuse p-des 13 ja 14 selgitas, registreeritakse vanglates küll kinnipeetavate kirjavahetus VSKE §-s 48 sätestatud korras, ent ka sel juhul registreeritakse kirja üleandmine kinni peetavalt isikult vanglateenistusele, ent ei koguta ega talletata andmeid kogu kirisaadetise liikumise kohta.
  4. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 25 kohaselt on igaühel õigus nõuda õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse (s.t varalise) kahju hüvitamist. Avalik-õiguslike ülesannete täitmisel tekitatud kahju hüvitamise alused on sätestatud riigivastutuse seaduses (RVastS). RVastS § 7 lg 1 kohaselt on isikul, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalikõiguslikus suhtes rikkunud, õigus nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 8 lõikes 1 sätestatakse, et varaline kahju hüvitatakse rahas ning hüvitisega tuleb luua varaline olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud. RVastS § 13 lõikes 1 sätestatakse aga, et hüvitise suuruse määramisel arvestatakse kahju tekkimise ettenägematust, objektiivseid takistusi kahju ärahoidmisel, õiguste rikkumise raskust, eraõiguses sätestatud piiranguid seoses kannatanu osaga kahju tekitamisel ning muid asjaolusid, millest tulenevalt kahju hüvitamine täies ulatuses oleks ebaõiglane.
  5. Eeltoodust tulenevalt on kahju hüvitamise eelduseks esiteks kahju tekkimine, teiseks avaliku võimu kandja õigusvastane tegevus, nendevaheline põhjuslik seos ning kahju hüvitamist välistavate asjaolude puudumine. Kuigi vastustaja on avaliku võimu kandja, kes täidab talle seadusest tulenevat avalik-õiguslikku ülesannet (vangistuse täideviimine), on kohtu hinnangul kahju hüvitamise nõude eeldused käesolevas asjas täitmata. Kohus on eelnevalt selgitanud, et Tallinna Vangla tegevus ei ole olnud õigusvastane. 20.

§ 108lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Vastustaja pole menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud. Kaebaja vabastati kaebuse esitamise eest nõutavast riigilõivust Tartu Halduskohtu 20. novembri 2015. a määrusega (tl-d 35-37).

§ 118

lg 3 sätestab, et kui menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama menetluskulud ja vastaspoolelt neid tema kasuks välja ei mõisteta, jätab kohus menetluskulud riigi kanda. Eeltoodust tulenevalt jääb riigilõiv, mille tasumisest kohus kaebaja määrusega vabastas, Eesti Vabariigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.