1-14-938/65

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2016, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-14-938 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. aprilli
3. a määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu Nikolai Kuznetsov 37709170290), määruskaebus (isikukood RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
4. aprilli
5. a määrus muutmata ja Nikolai Kuznetsovi määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Tartu Maakohtu
7. veebruari
8. a otsusega tunnistati Nikolai Kuznetsov kriminaalasjas nr 1-14-938 süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ja talle mõisteti karistuseks 4 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust N. Kuznetsovile Harju Maakohtu
9. juuni
10. a otsusega kriminaalasjas nr 1-10-7174 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 11 kuu 29 päeva vangistuse võrra ning kohtuotsuste kogumis mõisteti talle liitkaristuseks 4 aastat 11 kuud 29 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti karistusaja alguseks N. Kuznetsovi kahtlustatavana kinnipidamise aeg
11. juulil
12. Kohtuotsus jõustus
13. märtsil
16. jaanuaril 2015 jõustunud karistusseadustiku muudatuste tõttu tegi Tartu Maakohus
17. veebruaril 2015 määruse, millega luges N. Kuznetsovi lõplikuks karistuseks temale Tartu Maakohtu
18. veebruari
19. a otsusega kriminaalasjas nr 1-14-938 KarS § 184 lg 2 p 2 järgi mõistetud karistuse, s.o 4 aastat vangistust alates
20. juulist
21. Kohtumäärus jõustus
22. märtsil
23. Kinnipeetava karistusaeg algas seega
24. juulil 2013 ja lõpeks selle täieliku ärakandmise korral
25. juulil
26. Võimalus vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks avanes tal
27. märtsil
29. Tartu Maakohtu
30. aprilli
31. a määrusega jäeti N. Kuznetsov vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. 3.1 Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et N. Kuznetsovi on kriminaalkorras karistatud viiel korral, sh neljal korral vangistusega. Tema kuriteod on liigiti olnud erinevad, sealhulgas on teda karistatud ka tapmise eest raskendavatel asjaoludel. Käesolevat vangistust kannab N. Kuznetsov narkootilise aine suures koguses korduva ebaseadusliku käitlemise eest, milline tegu oli toime pandud ajal, mil ta oli kohtumäärusega vabastatud vangistusest tingimisi enne tähtaega ning viibis alles viiendat kuud katseajal. Eelnev näitab, et varasemad karistused ei avaldanud N. Kuznetsovile piisavat eripreventiivset mõju. Teda ei hoidnud uue kuriteo toimepanemisest isegi teadmine, et tema kandmata jäänud vangistuse osa pööratakse uue süüdimõistmise korral täitmisele. 3.2 N. Kuznetsov on kinnitanud, et vangistus on teda muutnud ning ta tahab edaspidi elada õiguskuulekalt. Seda tundub kinnitavat tema käitumine vangistuse kandmise ajal. Nimelt on N. Kuznetsov kinnipidamisasutuses tegelenud riigikeele õppimisega. Alates
32. septembrist 2014 töötab ta majandusabitöölisena ning alates
33. jaanuarist 2016 osaleb sotsiaalprogrammis „Õige hetk“. Ühtki kehtivat distsiplinaarkaristust N. Kuznetsovil ei ole. Seega võib karistuse kandmise aega hinnata üldiselt positiivseks. Samas võis ka N. Kuznetsovi eelmise vangistuse kandmise aega esmapilgul pidada edukaks: ta oli läbinud rehabilitatsioonile suunatud sotsiaalprogrammi ning osalenud tööhõives. Kui toona kohus arutas tema vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimust, kinnitas N. Kuznetsov, et on oma varasemast käitumisest teinud vajalikud järeldused ning kahetseb tehtut. Ka siis lubas N. Kuznetsov, et ei hakka enam kuritegusid toime panema, vaid soovib normaalselt oma perega elada. Nagu näitab N. Kuznetsovi järgnenud käitumine, ta seda lubadust pidada ei suutnud, vaid pani kõigest loetud kuude möödumisel toime uue tahtliku esimese astme kuriteo. 3.3 Kohus möönab, et N. Kuznetsovi soov muutuda võib olla siiras. Samas tuleb arvestada asjaoluga, et N. Kuznetsov on enamuse oma teadlikust elust viibinud kinnipidamisasutuses ega ole sellest tulenevalt suuteline end välise keskkonnaga kohandama ega tema ette tõusetuvate probleemidega õiguspärasel viisil toime tulema. Seetõttu ei suuda ta suure tõenäosusega kinni pidada ka püsitatud eesmärkidest. Sel põhjusel oleks vältimatult vajalik, et tal oleks vabanedes olemas võimalikult palju tugistruktuure. Need N. Kuznetsovil aga puuduvad. N. Kuznetsovil puudub vabaduses perekond ja muud lähedased isikud, kes saaksid teda tema püüdlustes toetada ja igapäevaküsimustes abistada. Lisaks ei ole N. Kuznetsovil garanteeritud töökohta, mis võimaldaks igapäevast äraelamist. Isikuid, kes saaks teda materiaalselt toetada, N. Kuznetsovil ei ole. Arvestades seda, et N. Kuznetsovi viimase kuriteo toimepanemise ajendiks oli tulu teenimine narkootikumide müügist, siis on olemas suur risk, et N. Kuznetsov jätkab vabaduses materiaalse kasu saamiseks kuritegude toimepanekut.
34. N. Kuznetsov esitas maakohtu määruse peale kaebuse, milles taotleb määruse tühistamist ja enda vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. N. Kuznetsov tunnistab kahetsusega oma süüd ja toimepandud vigu. Ta palub end mõista ning anda talle veel üks võimalus vabaneda vangistusest tingimisi enne tähtaega. Pärast vabanemist soovib N. Kuznetsov oma ema tuhka matta. Abiks saab talle olema tugiisik. Ta asub elama Pärnusse Aktiviseerimiskeskusesse. Samuti plaanib N. Kuznetsov asuda tööle, et kiiremini oma võlgnevusi tasuda. Ta tunneb süüd ja kahetseb väga. N. Kuznetsov lubab täita kõiki kriminaalhoolduse nõudeid. Ta soovib luua pere ja hakata elama rahulikku elu. 2 2 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
35. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse ja määruskaebusega, nõustub maakohtu seisukohaga ja leiab samuti, et N. Kuznetsovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolusid ning määruskaebus ei sisalda asjaolusid, mis maakohtu järelduse ümber lükkaksid. Ringkonnakohus jagab maakohtu veenvaid ja igati motiveeritud seisukohti, mida ei pea vajalikuks korrata. Vastuseks määruskaebuses esitatud väidetele märgib ringkonnakohus järgnevat.
36. Määruskaebuses avaldab N. Kuznetsov kahetsust oma varasemate rikkumiste pärast ning palub anda talle veel üks võimalus ennetähtaegseks vabanemiseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole N. Kuznetsovi kahetsus aga piisav, asumaks maakohtust lahknevale seisukohale ning vabastamaks süüdimõistetut vangistusest tingimisi ennetähtaegselt. Maakohus on N. Kuznetsovi kahetsusega juba arvestanud, leides alust pidada seda siiraks. Samas on kohus põhjendatult leidnud, et N. Kuznetsovi varasema käitumise põhjal ei õigusta see tema vangistusest ennetähtaegset vabastamist. N. Kuznetsovi on korduvalt kriminaalkorras karistatud, sh tapmise eest raskendavatel asjaoludel. Käesolevat karistust kannab N. Kuznetsov samuti esimese astme kuriteo, s.o suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise eest. Kuriteo pani N. Kuznetsov toime ajal, mil ta oli vabastatud eelmise kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt ning tema suhtes kulges katseaeg. Olukorras, kus N. Kuznetsov on korduvalt reaalses vangistuses viibinud, kuid jätkanud kuritegude toimepanemist, puudub kohtul alus arvata, et just viimane, kantav vangistus on olnud varasematest mõjusam ning suunanud süüdimõistetu õiguskuulekale teele.
37. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Aarne Sarjas Maarika Kuusk 3 3 Mati Kartau