Obsah (6)

§ 2§ 15§ 16§ 32§ 33§ 56

Väärteoasi nr 4-16-1354 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15. märts 2016 Jõhvi kohtumajas Kirjalikus menetluses Väärteoasja number 4-16-1354 Kohtunik Lar

§ 2

lg 2 kohaselt karistatakse isikut koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo eest. Eelkirjeldatud kolmeastmeline deliktstruktuur, millest karistusseadustik lähtub, seab õigusliku küsimuse lahendamise metoodikale kindlad nõuded. Isiku käitumises karistatava teo olemasolu või puudumise kontrollimisel tuleb alustada süüteokoosseisust, seejuures lõpuleviidud delikti korral süüteokoosseisu objektiivsest küljest, liikudes selle tuvastamise korral subjektiivse koosseisu juurde, edasiselt õigusvastasuse ning süü tasandite kontrollimisele. Kui ühel konttrolltasandil tuvastatakse mõne nõutava tunnuse puudumine, puudub alus siirduda järgmisele kontrolltasandile (RKKK 3-1-1-74-10). Käesolevas väärteoasjas on süüdistus esitatud Tarmo Kolde´le LS § 242 lg 1 järgi selles, et tema 07.01.2016 kell 05:20 Ida-Virumaal Kohtla vallas Tallinn – Narva mnt

1. km-l juhtis mootorsõidukit millel põlesid eesmised udutuled koos lähituledega kui nähtavus ei olnud halb. Käesolevas väärteoasjas on kogutud järgmised tõendid: Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll (tl. 14), mille kohaselt Tarmo Kolde selgitas, et Tallinn- Narva mnt-l oli väga halb nähtavus ja limetorm ning enne Jõhvi linna unustas ta udutuled välja lülitada. 4 Tunnistaja xxx Xxx´i ülekuulamise protokoll (tl. 15), mille kohaselt olles patrullis 07.01.2016 kell 05.20 märkasid Tallinn – Narva mnt
2. km-l koos xx. Xxxga sõidukit xxx reg nr xxx, millel põlesid esimesed udutuled koos lähituledega kui nähtavus ei olnud halb. Järgnesid autole kuni Jõhvi linnani, kogu aeg põlesid autol udutuled. Rakvere 43 juures peeti sõiduk kinni ning juhiks osutus Tarmo Kolde. xx. Xxx seletas juhile, miks on udutulede vale kasutamine halb, kuid juht ütles, et teda ei huvita mis on seaduses kirjas, tema teab paremini, millal neid võib kasutada. Isik ei olnud koostööaldis ning keeldus allkirjadest. Karistusregistri väljavõte (tl 16), mille kohaselt on Tarmo Koldel 1 kehtiv väärteokaristus. Kasebuse juurde lisatud 2 väljavõtet ilmateenistuse lehelt (tl 9-10), mille kohaselt 07.01.2016 kell 03.00 ja 04.00 on Jõhvi linna piirkonnas õhu temperatuur –vastavalt -26,9 ja -25,1, on pilvine ja lumesadu. Kohtuvälise menetleja seisukoha juurde lisatud väljavõte Riigi Ilmeteenistuse kodulehelt (tl 36), mille kohaselt 07.01.2016 kell 05.00 seisuga oli Jõhvi linna piirkonnas nõrk lumi, ühe tunni jooksul oli sademete hulk milimeetrites 0, nähtavus 1,1 kilomeetrit. Kohus leiab, et kaebuse juurde lisatud 2 väljavõtet ilmateenistuse lehelt (tl 9-10) ei oma antud väärteoasjas tõenduslikku tähtsust, kuna tegu leidis aset 07.01.2016 kell 05.20, kuid väljavõtted kajastavad ilmaolustikku, mis oli 07.01.2016 kell 03.00 ja kell 04.
3. Arvestades seda, et ilm on muutlik, ei too väljavõtted kaasa tõenduslikku teavet omavaid andmeid ja kohus jätab väljavõtted tõendite kogumist välja. Kohtu hinnangul on kohtuvälise menetleja poolt esitatud väljavõte Riigi Ilmeteenistuse kodulehelt ja tunnistaja xx xx ütlused on usaldusväärsed tõendid ning kohtuotsuse tegemisel tugineb kohus antud tõenditele. Tunnistaja xx x puhul on tegemist politseitöötajaga, kes ei ole menetlusaluse isikuga isiklikult tuttav, ta on sõltumatu tunnistaja ja andis ütlusi selle kohta, mida ise nägi. Politseitöötajatel on igapäevaseks tööks ka liiklusjärelevalve teostamine, oma töös peavad politseinikud kontrollima, et liiklejad järgiksid liiklusseadust ning rikkumise ilmnemisel koheselt reageerima. Asjaolu, et politseipatrull hakkas liikuma just nimelt menetlusaluse isiku auto järgi ja peatas seda, viitab sellele, et politseitöötajad reageerisid liiklusseaduse rikkumisele. Tunnistaja xx xx ütlused on kooskõlas dokumentaalse tõendiga - Riigi Ilmeteenistuse kodulehelt väljavõttega. Kohus leiab, et menertlusaluse isiku ütlused ei ole usaldusväärsed, sest tema ütlustes esinevad vastuolud ja ütlused ei ole kooskõlas tunnistaja ütlustega ja dokumentaalse tõendiga. Nii menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist (tl 14) tuleneb, et Tallinna-Natva trassil oli väga halb nähtavus ja lumene torm. Enne Jõhvi linna unustas ta udutuled välja lülitada. Sellest võib järeldada, et enne Jõhvi linna oli juba nähtavus hea ja ta lihtsalt unustas udutuled välja lülitada. Kuid kaebuses viitab menetlusalune isik, et antud (Tallinn – Narva mnt
4. km-l) kohas 07.01.2016 varahommikul oli nähtavus halb saju tõttu. Menetlusaluse isiku seletus halva nähtavuse kohta ei ole kooskõlas ka Riigi Ilmeteenistuse kodulehelt väljavõttega, mille kohaselt Jõhvi linna piirkonnas oli nõrk lumi ja nähtavus 1,1 kilomeetrit. Samuti menetlusaluse isiku kaebuses toodud väite, et politseiauto seisis ning seisvast autost ja liikuvast autost on erinev nähtavus, on vastuolus tunnistaja xx xx ütlustega, mille kohaselt politseiauto ka hakkas liikuma - sõitis menetlusaluse isiku auto järele ning xx xx juhitud 5 sõiduk oli peatatud Jõhvi linnas Rakvere tänaval. Seega politseitöötajad võisid hinnata nähtavust nii seisvast autost ka liikuvast sõidukist. Kohtu arvamusel lükkavad tunnistaja ütlused ja Riigi Ilmeteenistuse kodulehelt väljavõte ümber menetlusaluse isiku ütlusi ning kohus kõrvaldab menetlusaluse isiku ütlused tõendite hulgast. Kohtu hinnangul menetlusaluse isiku ütlused on enda õigustatavad ning antud soovides vabaneda väärteo toimepanemisega kaasnevast vastutusest. Riigi Ilmeteenistuse kodulehelt väljavõtte alusel on tuvastatud, et 07.01.2016 kell 05.00 seisuga oli Jõhvi linna piirkonnas nõrk lumi, ühe tunni jooksul oli sademete hulk milimeetrites 0, nähtavus 1,1 kilomeetrit. Seega nähtavus 07.01.2016 kell 05:20 Ida-Virumaal Kohtla vallas Tallinn – Narva mnt
5. km-l ei olnud halb. Antud asjaolu kinnitab ka tunnistaja xx xx, kelle ütlustest tuleneb, et Tallinn – Narva mnt
6. km-l liikus sõiduk xxx reg nr xxx, millel põlesid esimesed udutuled koos lähituledega kui nähtavus ei olnud halb. Politseipatrull järgnes autole kuni Jõhvi linnani, kogu aeg põlesid autol udutuled. Sõiduk peeti kinni Rakvere 43 juures. Ülaltoodu alusel ja kogutud usaldusväärsete tõendite alusel loeb kohus tuvastatuks, et Tarmo Kolde juhtis 07.01.2016 kell 05:20 Ida-Virumaal Kohtla vallas Tallinn – Narva mnt
7. km-l mootorsõidukit millel põlesid eesmised udutuled koos lähituledega kui nähtavus ei olnud halb. Tarmo Kolde pani toime väärteo, mis on kvalifitseeritud Liiklusseadus § 242 lg 1 järgi, rikkudes Liiklusseaduse § 42 lg
8. ASJASSEPUUTUVAD NORMID Liiklusseaduse § 42 lg 1 kohaselt eesmised udutuled võivad põleda sõidu ajal koos esituledega udust või sajust põhjustatud halva nähtavuse korral. Liiklusseaduse § 242 lg 1 sätestab: Mootorsõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui puudub käesoleva seaduse §-des 201–203, 205–207, 209, 211, 212, 214–219, 221–224 ja 226–241 sätestatud väärteokoosseis, karistatakse rahatrahviga kuni 20 trahviühikut. Liiklusseaduse § 242 lg 1 objektiivsed tunnused seisnevad mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete muus rikkumises ehk antud juhul esimeste udutulede vales kasutamises. Tunnistaja ütluste kohaselt põlesid menetlusaluse isiku sõidukil esimesed udutuled koos esituledega, kuigi nähtavus ei olnud halb. Ka Riigi Ilmateenistuse andmetel oli 07.01.2016 hommikul kell 5 Jõhvis nõrk lumi ning nähtavus 1,1 km, mis on piisavalt hea, et mitte kasutada koos esituledega ka udutulesid. Eeltoodud asjaoludel asub kohus seisukohale, et menetlusaluse isiku käitumisele on antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud Liiklusseaduse § 242 lg 1 ettenähtud väärteona.

§ 15lg 3 järgi on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.

Kohus leiab, et Tarmo Kolde pani toime LS § 242 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo kaudse tahtlusega.

§ 16

lg 4 kohaselt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks 6 süüteokooseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Tarmo Kolde sõiduki autojuhina ei olnud tähelepanelik teedeolustiku ja nähtavuse kohta, ta ei lülitanud õigel ajal välja udutuled ning pani toime LS § 242 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

§ 32

lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub

1. peatüki
2. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud ja kohus leiab, et Tarmo Kolde on talle süüks arvatud LS § 242 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises süüdi, sest vastavalt

§ 33

on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane. Kohus ei tuvastanud teo õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid. Karistus on määratud politseiametniku poolt, kes on pädev kohtuväline menetleja väärtegudes. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt ei ole kohtvälise menetluse käigus rikutud väärteomenetlusõigust. KARISTUS Kohtuväline menetleja tegi 27.01.2016 otsuse, millega Tarmo Koldet karistati LS § 242 lg 1 järgi rahatrahviga 10 trahviühikut, s.o 40 eurot. Kohus märgib järgmist: karistuse määramisel ja mõistmisel tuleb lähtuda

§ 56näidatud karistuse eesmärkidest.

Karistuse määramisel ja mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast hoiduda edaspidi süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistamise aluseks on isiku süü. LS § 242 lg 1 alusel karistatakse rahatrahviga kuni 20 trahviühikut, s.o kuni 80 eurot (1 trahviühik = 4 eurot). Kohtuvälise menetleja otsuses on märgitud, et karistust kergendavad ja raskendavaid asjaolusid ei ole. Isikul on 1 kehtiv väärteokaristus. Kohus selgitab, et karistuse määra valimisel on kohtupraktika välja kujunenud. Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-58-13 on märgitud, et kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt RKKKo 3-1-1-77-11, p 11 ja 3-1-1-52-13, p 19). Lisaks isiku süüle tuleb

§ 56

kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, so võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid (vt ka RKKKo 3-1-1-76-12, p 7 ja 3-1-1-5213, p 19). Kohus hindab isiku süü suurust ehk karistamine on tegupõhine, samuti võetakse arvesse süüdlase isik, tagades karistamise eripreventiivseid eesmärke. Tarmo Kolde pani toime ühe väärteo, mis on toime pandud kaudse tahtlusega. Tarmo Kolde on varem väärteokorras karistatud 1 kord, karistust kergendavad ja raskendavaid asjaolusid ei 7 ole. Kohus leiab, et Tarmo Kolde süü antud väärteos keskmine ning talle määratud rahatrahv sanktsiooni keskmises määras (10 trahviühikut) vastab isiku süü suurusele. Kohus, võttes arvesse eeltoodut, on seisukohal, et kohtuvälise menetleja määratud karistus on õiglane ja põhjendatud, rahatrahv summas 40 eurot on piisav motiveerima menetlusalust isikut edaspidi hoiduma õigusrikkumisest ning määratud karistus arvestab õiguskorra kaitsmise huvisid. KOHTU MEETMED Kohus leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ja rahuldamisele ei kuulu, kohtuvälise menetleja otsus tuleb jätta muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Larissa Prokopenko 8