) § 151 lg 2 punkti 1 kohaselt võib halduskohus kaebuse läbi vaatamata jätta, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad
lõikes 2 sätestatud asjaolud.
lg 2 punktis 1 sätestatakse, et kohus võib kaebuse tagastada kui kaebajal 1 puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud.
lõike 1 kohaselt võib isik kaebusega halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguste kaitseks. Eeltoodust tulenevalt on kaebeõiguse aluseks asjaolu, et vaidlustatav toiming või haldusakt rikub kaebaja subjektiivseid õigusi. Kaebeõigus puudub ilmselgelt juhul, kui haldusakt või toiming, mille peale isik kaevata soovib, ei saa tema subjektiivseid õigusi rikkuda. Kohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul põhjust asja sisuliseks läbivaatamiseks, sõltumata sellest, et kaebuse esitamise ajal võis Tallinna Vanglas võimaldatav üks duši kasutamisekord nädalas kaebaja õigusi rikkuda. Kohtumenetluse ajal on asjaolud muutunud. Kaebaja on Tallinna Vanglast karistust kandma viidud Viru Vanglasse ning talle ei avalda enam mõju Tallinna Vangla pesemisvõimalused. Kaebajal ei saa enam olla õigust esitada Tallinna Vangla vastu kohustamisnõuet. 4. Kohus ei pea võimalikuks ka tuvastamisnõude ega hüvitamisnõude esitamist. Õigusvastasuse tuvastamine on väheefektiivne õiguskaitsevahend, mille kasutamise vajadus peab olema põhjendatud. Praegusel juhul saab tuvastamisnõude esitamisel kaebaja põhjendatud huviks olla üksnes kahju hüvitamise nõude esitamine tulevikus. Hüvitamisnõude kohtule esitamise eelduseks on kinni peetavale isikule vangistusseaduse (VangS) § 1¹ lõikega 8 seatud aga kohustuslik kohtueelne menetlus. Sisuliselt võib kinni peetav isik pöörduda kaebusega halduskohtusse alles peale kahju hüvitamise taotlemist vanglalt, s.o üksnes juhul, kui ta on eelnevalt vanglale esitanud riigivastutuse seaduses (RVastS) sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Niisiis on hüvitamiskaebusega kohtusse pöördumise esimeseks eelduseks asjaolu, et kaebaja on vanglale esitanud kahju hüvitamise taotluse RVastS-s sätestatud korras. Kaebuse materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks kahju hüvitamise taotlusega vangla poole pöördunud. Seega, arvestades
S § 11 lõikes 8 sätestatut, puuduks kaebajal praegusel juhul õigus halduskohtu poole hüvitamiskaebusega pöörduda. Seetõttu ei soovita kohus kaebajale praegusel juhul ei tuvastamisnõude ega ka hüvitamisnõude esitamist. Eeltoodu tõttu jätab kohus A. B. kaebuse läbi vaatamata. 5.
lõike 4 kohaselt kannab kaebaja kaebuse läbi vaatamata jätmise korral menetluskulud, kui samas paragrahvis ei sätestata teisiti. Vastustaja on vastuses kaebusele märkinud, et tal puuduvad menetluskulud (tl 160). Poolte menetluskulud jäävad seega nende enda kanda (
(allkirjastatud digitaalselt) Aili Maasik Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.